Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kipssideainete protokoll". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõel, proov, normaalkonsistents, proovikeha, sideaine, survetugevussitaigna, ehituskips, nõel, alata, tardumisaeg, määramiseks, vaju, paindetugevus, diameeter, ehitusmaterjalid, knauf, tardumisaegade, igat, survetugevuse, purustav, proovikehad, jääk, gavus, kõrgtugev, proovikehade, vicat, silindris, noaga, katsel, kellaaeg, tardumine, gyproc1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper
sõelutakse seda mehaaniliselt sõelal avaga 0,2x0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 grammi materjali. Jahvatuspeensus väljendab sõelale jäänud kipsi ja kogu kipsi massi suhet. Tulemus antakse 2 katse aritmeetilise keskmisena. 4.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on saavutanud normaalkonsistentsi, kui Suttardi viskoosmeetril jääb pärast silindri ülestõstmist koogike piiridesse 180±0,5 cm. Normaalkonsistents väljendatakse veehulgaga (%) kipsi massi suhtes. Nõusse valatakse kindel kogus (40-70% kipsi massist) vett. Seejärel kallatakse sinna peale 300 grammi kipsi 2-5 sekundi jooksul. Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi viskoosimeetri silindrisse, mille erinevad osad peavad olema eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vette valamise hetkest tõstetakse silinder kiiresti üles, millest jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta
tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks võeti 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. 30 sekundi jooksul segati kips ja vesi ning valati topsi, taigna ülejääk lõigati noaga maha. Nõel viidi kokkupuutesse taigna pinnaga. Iga 30 sekundi järel lasti nõelal taignasse vajuda, iga kord uues kohas. Peale igat katset puhastati nõel. Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1
Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 02, avaga 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse sõelale nr. 02
{;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine
KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4
Jahvatuspeensus p = 2,8 / 50 * 100 = 5,6 % Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas
Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidrisse ning silindri tõstmisel vajus see alusele. Seejärel mõõdeti laiali vajunud kipsitaigna diameeter. Katset korrati, kuni koogi diameeter oli 180 ± 5 mm. Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas
2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla max 10…25%. Saadava kipsi kvaliteet sõltub suurel määral nendest lisanditest. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150…170C juures. Kuumutamisel kips kaotab osa oma veest. Kips jahvatatakse kas enne või pärast kuumutamist, või kuumutamisega üheaegselt. Saadud sideaine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. (1) 3. Kasutatud töövahendid Sõela abil määrati kipsi peenus, Suttardi viskosimeeteriga normaalkonsistents , Vicat'i aparaadiga tardumisajad. Paindetugevuse määramise aparaat. Terasplaadid asetati hüdraulilise pressi alla millega abil mõõdeti survetugevus. Kaal täpsusega 0,1 g, erinevad nõud, vispel ja pahtlilabidas. 4. Katsemeetodid 4.1 Jahavatuspeenust määrati kipsi sõeludes
199.2 166 310 184.3 182.6 235 168.4 177.4 325 182.6 Proovikeha mõõtmed Prk nr [mm] a b c 40 40 160 5 40 40 160 40 40 160 40 40 160 6 40 40 160 11 11 40 40 160 10 11 11 9 24 27 23 23 32 32 Paindetugevuse määramine Survetugevuse määramine
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100-
1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4
1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria ja võetakse keskmine. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Proovikehade mõõdud on normeeritud. 2. KÕVADUS materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus
ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka
eritellimise järgi- -. Telliste tähistus toimub tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT 65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis;jne 20. Savitelliste tugevusklassi määramine Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Tema puudusteks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskidi. Valtskivid liituvad üksteisega tihedamalt ja katuse tuisukindlus on parem. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilise harjakive
Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali
ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali
Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria (3tk) ja arvutatakse nende keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2
......................................................................................................... 22 55. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR .......................................................... 23 56. Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill, mullpolüuretaan. ..... 24 57. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill. ................................... 25 58. Värvid - koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus. ................................. 26 EHITUSMATERJALID 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused jagunevad järgmiselt: erimass, tihedus, poorsus, veeimavus, hügroskoopsus, veeläbilaskvus, gaasitihedus ja aurutihedus. Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus ilma poore arvestamata. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus koos pooridega
Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3
Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ( 0 ) a a a a nimetus mõõtmed maht mass 3 nr (mm) ( cm 3
Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Kvaliteedi järgi jagatakse sanitaartehniline keraamika fajansiks, poolportselaniks ja portselaniks. 6. MINERAALSED SIDEAINED 6.1. ÜLDMÕISTEID *Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained jagunevad kahte põhiliiki- 1) orgaanilised 2)mineraalsed. *Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). *Mineraalne sideaine muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega (peale mõne erandi). Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine
enne purunemist, näiteks ehitusterasteras, metallid, osa plastmasse. Pingeteks (stresses, nimetatakse aga temperatuuri, koormuse jms. muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsust, mis on suunatud struktuuri säilitamisele. 1.5.4.1.2. Survetugevus, R Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Survetugevuse katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. 1.5.4.1.3. Paindetugevus, Rp. Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele , mis töötavad paindele Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. Seega saavutatakse materjali vastupanu piir alumistes kiududes. 1.5.4.1.4. Tugevusnäitajate kaudne määramine. - impulssmeetod; Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega
4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi:
Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg Tugevuse tähiseks on f või R ja leitakse valemiga: Rs=P/A .. ( N/mm² ,MPa, kg/cm);1N/mm² = 1MPa ~ 10kg/cm²) Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²) Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. 5 Rt=P/A = .. (N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), A - varda ristlõike pind (mm² või cm²)
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
annaabi.ee 
