Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks vakantsiks 5%, ekspluatsioonikuluks 2, eeldame tulude ja kulude kasvu 3% vastavalt inflatsioonimäärale. Objekt Meie leiame, et erinevalt ülejäänud Eestist, kus kinnisvarahinnad on läbi teinud muutusi, on üürihinnad Saaremaal juba aastaid samal tasemel. Uurides erinevaid kinnisvaraportaale, järeldame, et suuri kortereid Kuressaares pea üldse saadaval pole. Keskmine üürihind ilma kommunaalmakseteta on Saaremaal ühetoalise korteri eest 160 kuni 256 eurot kuus ning kahetoalise korteri eest tuleb kuus välja käia 192 kuni 256 eurot Kuna korter asub Kuressaare kesklinnas ja esimesel korrusel, siis võib kasutada korterit ka büroona või ilusalongina
Miks soomlased investeerivad Eesti kinnisvarasse Kätte on jõudnud aeg, mil kinnisvarahinnad on langenud madalale ning välismaalased, eriti just soomlased, alustasid oma investeeringuid Eesti kinnisvarasse. Soomlased on teadlikud majandusolukorrast Eestimaal. Aastaid tagasi juhtus sama ka nende riigis. Selle tõttu on nad teadlikud sellest, kuhu on kasulikum raha investeerida. Eelmise aastaga võrreldes on paljugi juhtunud kinnisvaraturul. Kõige märgatavam on hinnalangus. 2009. aastal tekkis huvi kinnisvara soetamise vastu, huvi investeerimise vastu Eestis asuvasse kinnisvarasse
Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud. Selle tulemusena järgnes pensionireformile laenubuum, mis omakorda viis lakke kinnisvarahinnad. 30.09.2005 oli iga eestlane pankadele võlgu ca 30000 krooni. Majandussurutis Eesti majandussurutis (nimetati ka masuks) oli põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, mis algas 2007. aasta lõpus. Pikaajalise laenude väikese intressiga välja andmise tagajärjel muutusid võlakoormad liiga suureks ning see tõi kaasa pankrottide lained ja võlamulli lõhkemise. Eesti erapangandussektor talus kriisi paremini, kui paljude teiste riikide pangad, sest Eesti pangad on kõrgelt
Laenuraha kahju on mõjutanud ehitajaid ja nende kliente, ning raskendanud laenu saamist 2008 aastal paljudes maailmapiirkondades. USA-s on jätkuvalt probleeme valmismajade müümisega. Uurimus näitas, et viimased 40 aastat on Ameerikas majade müük olnud väga kõrge, kuid 2008 aastal on see edu langenud. Enamikes arenenud riikides on eluasemeturul väga nõrk müügitase mis omakorda viib välja paljude ehitusfirmade sulgemisteni, kui ka ettevõttesiseste koondamisteni. Isegi Dubais, kus kinnisvarahinnad on tõusnud 40% on tõendeid sealsest kinnisvara aeglustumisest. 2.2 Farmaatsiasektor Ajad muutuvad raskemaks ka farmaatsiatööstuse firmadele. Uued registreerimissüsteemid ja menetluste ümberkorraldamine tervisehoiusüsteemis muudavad seda tööstust ja põhjustab hirmuäratavat hinnakonkurentsi. Paljud ettevõtted on sunnitud radikaalselt ümbermõtlema oma ärimudelid, valides suundadeks muuta maailma tervisehoiuteenuseid.
transiiditeenused- liiklusteede, sadamate, ladude, sise ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise võimaldamine ning ümberlaadimistööde tegemine transiidikeskused ehk v äravaregioonid kasutavad edukalt ära suuremahulise ja odava transpordi olemasolu ning spetsialiseeruvad vastavalt sellele. Väravaregioonidesse koonduvad enamasti veoteenuseid pakkuvad ettevõtted, töötlev tööstus ja eriti äriteenused see toob kaasa keskkonnaohud ja kõrgemad kinnisvarahinnad merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid LOGISTIKA JA GIS Logistika- majandusharu, mis juhib koordineerib ja optimeerib info- materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks. GIS- geoinfosüsteem ehk k ohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem
suhtarve, et riigid oleksid omavahel võrreldavad. Makroökonoomilisel tasandil arvestatakse tavaliselt riiklikke koondnäitajaid ning analüüsimiseks kasutatakse aegridade mudeleid. Ferrara ja Koopman (2010: 6) on kasutanud ühemõõtmelist vaatlemata komponentidega mudelit nelja eurotsooni riigi – Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Hispaania eluasemeturu tsükli seoste leidmiseks makroökonoomiliste teguritega, kaasates analüüsi riikide SKP ning reaalsed kinnisvarahinnad. Ferrara, Koopman ning Alvarez et al. (2010) kasutavad andmeid riikide keskpankade poolt koostatud andmebaasidest. Mõlemad aegread on esitatud kvartaalselt alates 1981 kuni 2008, seega on analüüsi kaasatud ka teise ringi laenud ning hiljutine finantskriis, mis viis antud riigid 2008 8 aastal majanduslangusesse. Igat kõnealust riiki on analüüsitud eraldi, et võtta arvesse riigi isepärasusi ning leida riikidevahelisi seoseid
inimtööjõudu. Kui ameerika noored suudavad veel oma iPodid välja lülitada ja millelegi üldse kontsentreeruda, jagub neil küllalt tööd, et valmistada väikefarmides juustu, veini ja õli. Loomulikult tuleb ka need oskused ajalooraamatutest välja otsida, raamatukogud muutuvad jälle vajalikeks. 3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil. Suurlinnad suudavad endas hoida vaid murdosa oma praegusest elanikkonnast. Tuleb tagasi pöörduda külade ja väikelinnade mudeli juurde. Kinnisvarahinnad linnades kukuvad põhja ning maapiirkondades ja väikelinnades tõusevad lakke. 4. Transport tuleb korraldada erinevalt - veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. Kui vahepeal pole autostumise tõttu vastav infrastruktuur veel täielikult hääbunud, tuleb see taastada. Purjelaevandus saab olema kõige efektiivsem viis edasiliikumiseks. 5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. E-
Suurenes kinnisvara omanike osakaal. Kinnisvara ostmise sooviga inimeste hulga kasv tõstis kinnisvara hindasid. See omakorda muutis laenud vaesematele veelgi kättesaamatumaks, mistõttu tuli laenutingimusi nõrgendada. Selliseid laenusid nimetati kõrge riskiastmega subprime laenudeks. Neid iseloomustavad kõrged intressimäärad, kui lihtsustatud tingimused. Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. Nüüd see kinnisvaramull on lõhkenud ja kinnisvarahinnad langevad kiiresti. USAs on tavalised kodulaenud, mille puhul laenuandja saab laenaja makseraskuste tekkimisel laenu katteks võtta ainult tagatiseks oleva kinnisvara. Kui selle väärtus langeb allapoole laenu suurust, on laenajal põhjus maksmine lõpetada ja tagatisest loobuda. Tagatiseks oleva kinnisvara eest võik pank saada kõigest poole laenatud summa väärtuses, sest käest ära lastud räämas elamuid saab pank ikka hulk, mida viib müügihinnad veelgi alla
3) Tööealise elanikkonna osa on korrelatsioonis investeeringutega. 4) Jooksevkonto bilanss kasvab koos tööealise el-ga ja kahaneb koos vanurite osa kasvuga. 5) Demograafilised näitajad mõjutavad eelarvetasakaalu. Mida rohkem vanureid, seda suuremad pensioni-ja sots.hoolekande kulud. OECD riikides kasvavad vanurite hooldekulud keskmiselt 7% aastas 2000-2050. + mõju finantsturgudele: Arenenud riikide kinnisvarahinnad hakkavad langema, kui pensionärid hakkavad likvideerima oma kinnisvara. 9. Demograafia ja majanduspoliitika: Poliitika peab kasvatama: 1) töö pakkumist, 2) sääste, 3) tootlikust. Töö pakkumise kasvatamise võimalused: 1) suurendada sündivust, 2) tõsta hõivatute osakaalu, 3) lubada migratsiooni Vananemisega seotud majanduslikku surve leevendamiseks tuleb: 1) kahandada tööpuudust, 2) tõsta pensioniiga,
omapoolseid pakkumisi. Reegliks on saanud, et objekti pakkumishind on ostja jaoks justkui midagi müstiliselt ebareaalset ja üldjuhul tehakse müüjale utoopiline pakkumine tunnetamaks minimaalset hinnapiiri (Uusmaa kinnisvara). 2008. aasta viimane kvartal oli Tartu kinnisvaraturul pessimistlik. Elamispindade ostu-müügitehingute arvud järk-järgult langevad ning ka keskmised hinnad alanevad. 2009 aasta olukorda kirjeldab väike tehingute arv (vt. joonis 1) ning langevad kinnisvarahinnad (vt. joonis 2). Kui 2008. aastal oli 126 ostu-müügi tehingut, siis 2009. aastal vastav arv oli juba 87. Seega on eelmise aasta võrreldes tehtud 31% vähem tehinguid, kui möödunud aastal. Nõudluse puuduse tõttu on vähenenud ka tehingute hinnad. Kui eelmisel aastal oli eramute keskmine hind 110 215, siis nüüd on see 79 629. Siiski kui 5 esimesel poolaastal tehti Tartus 35 ostu-müügi tehingut, siis teisel poolaastal 52. Seega võib
Kus ettevõtted on kõige suuremas häädas ja neid ähvardab pankrot, seal on ka hinnad all. Praegu on ostjad kinnisvarasektori suhtes veel kõhklevad, sest oodatakse madalamaid hindu. Kuna võib eeldada, et kinnisvaras ja ehituses on raskemad ajad veel tulemas( praegu ehitatatkse vanade tellimuste alusesl, kinnisvaralaenude tagastamine seisab alles ees), siis peaks turul just järgmisel aastal aktiivsemaks minema. Samas sõltud see investorite ootustest. Kui viimased usuvad, et kinnisvarahinnad jäävad Eestis mitmeks aastaseks samale tasemele, siis ei hakka nad raha kinni panema, seda enam, et 2004-2007. aastatega võrreldes hinnatõusu pole oodata ka pärast hindade põhjas ära käimist. (Sealsamas) Ostu- müügitehinguid toimub ka teistes sektorites- näiteks toiduainetööstuses- , kuid siin pole tegemist põhjast ostmisega. Pigem võivad strateegilised investorid, kes siiamaami hinda liiga kõrgeks pidasid või kellele Eesti omanikud kasvuperioodil müümast tõrkusid,
Vaba aja suurenemine Populaarsemad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Inglismaa Turismiliigid: jahiturism, ökoturism, koolitusturism, suusaturism, ravi- ja terviseturism, palverännakud Positiivsed jooned: Negatiivsed jooned: 1) majanduslikud küljed 1) majanduslikud küljed suureneb töökohtade arv hinnatase võib tõusta (sh kinnisvarahinnad) paraneb infrastruktuur importkaupade osatähtsus suureneb (viib maksetest saadav tulu suureneb raha riigist välja elavneb piirkonna majandus 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed 2) sotsiaalsed-kultuursed küljed prügi tekib kultuuriväärtusi hoitakse paremas korras turistid võivad hävitada looma-taimeliike
suurima osakaaluga SKT-st (sisemajanduse kogutoodangust) , tähtsuselt järgmisel kohal on tööstus. Alates sellest ajast, kui 1992 aastal oli majanduslangus, on briti majandus tänaseni nautinud pikimat perioodi majanduskasvu: kasv on jäänud 2-3% ulatuses aastast 2004, ületades ülejäänud Euroopat. Hetkel aga on ka Suurbritannia majandus languse teel, nagu mujalgi. Majandusteadlased on prognoosinud, et ees on ootamas kasvav töötus, langevad kinnisvarahinnad ja seda sügavamalt ja pikemalt (umbes kaks korda kauem) kui 1990. aastate alguses. Suurbritanniat tabas sel aastal kaks järjestikust negatiivse SKP-ga kvartalit ja eksperdid on kindlad, et pea kahekümne aasta suurimast majanduslangusest pole pääsu. Inglismaa Keskpank on seega jäänud keerulisse olukorda, kus inflatsioon püsib jätkuvalt üle panga poolt sihiks seatud 3% ning majanduslangus on maad võtmas. On olnud ka spekulatsioone, et keskpank edaspidigi
ostetava kinnisvaraobjekti hind, siis selle tulemusena siis vastavalt kas suureneb või väheneb kasum. Kui suureneb või väheneb remondiks kulutatav summa, siis selle tulemusena kas suureneb või väheneb jällegi kasum. Plaan on suhteliselt väikese riskiga, kuna kinnisvarahindade taastumisele kulub veel mitu aastat ja buumiaegsetele kinnisvarahindadele jõudmiseks kulub aastaid. Niiet väga hullumeelset hindade kõikumist oodata ei ole. Samas kui hakkavad tõusma kinnisvarahinnad, siis ilmselt suureneb ka remondiks ja renoveerimiseks minev kulu. Aga Siimax OÜ tulemit see väga ei mõjuta, kuna selle tulemusena võime meie müüa valmis objekti omakorda kallimalt maha. Sellises äriplaanis on kõik omavahel identselt seotud. Kui üks osa peaks tõusma või kallinema, saame meie omakorda järgmise produkti kallimalt maha müüa ja vastupidi. Protsendiliselt jääb kasumi suurus enamvähem samasse järku erinevate kriteeriumite hinnamuutusel.
) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks? - Kui suur ja millise märgiga on vahe arenduse koguhinna ja turuväärtuse vahel? - Kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või on stabiilsed? - Milline on olemasolev elamufond? - Kas hinnad ja kinnisvarategingute aev on kasvamas, kahanemas, stabiilne? - Millised konkurentide planeeringud on menetluses? - Milliseid kortereid konkurendid pakuvad kui suuri jne, mis on müügitempo? - Kas konkurendid on suured arendajad või kohalikud tegijad? - Mis on planeeringute menetluse juures valupunktid? - Kuidas kohalik omavalitsus arendusprojektidesse suhtub?
Rasked ajad sunnivad inimesi vähem kulutama ja võimalusel säästma. 12 inimest püüavad vähem kulutada, vaatavad rohkem hindu ja mõtlevad sellele, mida on reaalselt vaja osta. 3 inimest peavad olude sunnil vähem kulutama, sest muutunud on, kas sissetulek või pereliikmete arv. 4 inimest ei jälgi oma kulutusi piisaval tasemel, et kindlalt vastata, kas kulutavad vähem ja viis tarbijat kulutavad nii nagu ikka. Majanduslanguse tõttu langesid järsult kinnisvarahinnad, suureneva tööpuuduse tõttu oli ettevõtetel paremad valikuvõimalused sobivaima töötaja palkamiseks, ostjail õnnestus kauba hinda alla kaubelda seal, kus varem ei tulnud see ehk kõne allagi. Teisisõnu võib öelda, et kus on kaotajaid, seal on ka võitjaid. Seetõttu küsisingi, kas majanduslangus on vastajatele ka mingil moel kasu toonud. 2 inimest said soetada soodsamalt kinnisvara ja 4 pidid vähem raha välja käima auto ostul
miljardit eurot. Kriisis kulus 5% pangalanguseks 2 aastat ränka tööpuudust, lisaks sellele kärbiti pensionit ja tervisekindlustusi. Sellest tulenevalt aga Iiri kodanikud siirdusid mujale riikidesse tööd otsima. 2010 oli Iirimaal võlakriis, millele anti: 67,5 miljardit abiraha, see programm maksti tagasi 3 aastaga. 2013 aastaks oli kõik põhimõtteliselt korras. 1997- 2007. aastal tõusid kinnisvarahinnad 4 kordselt ning 2007. aastal hakkasi kukkuma, mistõttu valitsus ja pangad hävisid selle pealt. Iiri valitsus andis pankade hoiustele 2 a garantii. 2013 loodi see programm lõppenuks, 2031 on 75% laenudest makstud. 13. Hispaania võlakriis. Praegu väga oluline teema on riigieelarve ja selle kärpimine. 2011. a. eelarve puhul lubas Hispaania, et eelarve defitsiit tuleb -6% SKP-st, tegelik number tuli -8,5%. 2012
annaabi.ee 
