716) e. m. a, võeti lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e. m. a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 e. m. a.), võiduajamine hipodroomil (680 e. m. a.), vabavõitlus (648 e. m. a.) ja kilbijooks (520 e. m. a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 e. m. a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks)
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Antiikaja olümpiamängud Esimesed Vanas- Kreekas 776. e.m.a. Olümpias. Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud (surmanuhtlus). Kavas algusaastail ainult üks ala staadionijooks (192,27 m), hiljem jooksumaa pikenes. Aegamööda lisandusid maadlus, viievõistlus, rusikavõitlus, võiduajamine hipodroomil, vabavõitlus, kilbijooks. Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Esimene olümpiavõitja oli Elisest pärit kokk Koroibos. Viimased mängud toimusid 394. aastal. Kokku peeti antiikaja olümpiamänge 293 korda Antiikaja olümpiamängude alad Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu
Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas
joodi rikkalikult. Isegi teater sai alguse veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, mille käigus kanti ette komöödiaid ja niinimetatud satüüridraamasid. Juba 6. sajandil kujunes välja ka tragöödiažanr. Klassikalise ajajärgu kuulsaimate näitekirjanikena tuuakse tavaliselt esile Aischylos, Sophokles ja Euripides. Esimene neist rajaski tragöödia kui omaette žanri. Olümpiamängud olid algselt ainult meestele ja neid seoti sõja või sõdurile vajalike oskustega nagu kilbijooks, odavise või kettaheide. Algul peeti neidki Olümpose mäel elavate jumalate auks. Mängude kavas olid jooks, viievõistlus, rusikavõitlus, maadlus ja pankraation, mis ühendas omavahel kaks eelmist. Võitjaid hakati suursuguselt ja pööraselt austama ning neist räägiti kangelaslikke lugusid, kuid legendiks sai Krotoni linnast pärit Milonit, kes olevat olnud kuuekordne olümpiavõitja. Oma ala parimaid kujutati skulptuuridel ja vaaside kaunistusena piltide näol.
Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja. Spordialad Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga. Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks, maadlus, viievõistlus (jooks, odavise, hoota kaugushüpe, kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja trompetivõistlused. Kilbijooksus pidid võistlejad stardijoonel olema täisvarustuses -
Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist 11) Teatrikunsti sünd (selle jätan vahele ) 12) Jumalad (jumalad jätan ka vahele) 13) 7 Vana-Maailma imet Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane kolm korda seljatada.Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus, võiduajamione hipodroomil, vabavõitlus ja kilbijooks. Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. Aastal 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võisltusi. 3 Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtnuikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustestj a kõnedes
barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad. Vahemere ja Musta mere ääres. Põhjused: Raud, Teravili Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima. Olümpiamängud 776. a eKr. Võistlesid ainult mehed sõjad lõpetati andsid vande nii sportlased kui kohtunikud- olla ausad. Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2. kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast 3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4. pealtvaatamine naistele keelatud 5. hiljem ka naiste OM-d- heraiad 6. Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine 7. 293 korda, aastatel 776-393 eKr 8. Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva 9. osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta 10
720 (teistel andmetel a. 716 e.m.a.) võeti lisaks vastupidavusjooksu ( raja pikkus 8.10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 e.m.a. maadlus ja viievõistlus. Maadlus tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljata. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest , odaviskest 8 mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõistlus( 688 e.m.a.) võiduajamine hipodroomil (680 e.m.a.) ja kilbijooks ( 520 e.m.a.). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e.m.a. hakati korraldama ka noorukite ( alla 20- aastaste) võistlusi. Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mängeluuletustes ja kõnedes(444 e.m.a. sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks). Teisel
lisaks vastupidavusjooks (raja pikkus 8, 10, 12 ja lõpuks 24 staadioni) ning a. 708 eKr maadlus ja viievõistlus. Maadluses tuli võidu saavutamiseks vastane 3 korda seljatada. Viievõistlus koosnes jooksust, kaugushüppest, odaviskest (mõne ajalooallika järgi võisteldi odaviske täpsuses), kettaheitest ja maadlusest. Hiljem võeti mängude kavva rusikavõitlus (688 eKr), võiduajamine hipodroomil (680 eKr), vabavõitlus (648 eKr) ja kilbijooks (520 eKr). Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 eKr hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi. (Olümpiamängud 1980: 7) Esimesel mängude päeval toimusid ohverdamispidustused ning võistlejad ja kohtunikud andsid vande. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes (444 eKr sai kunstikonkurss olümpiamängude lahutamatuks osaks)
Seda luksust võisid endale lubada ainult jõukamad, kuna vaid nemad suutsid hästi valmistuda ja kuluka pika reisi ette võtta. Esimeseks võisteldi jooksudes. Eriti tähtsaks peeti staadionijooksu. Selle võitja nime järgi hakati nimetama nelja-aastat ajavahemikku järgmiste mängudeni-olümpiaadi. Olümpiaadid olid Kreeka ajaarvamise aluseks ligemale 1200 a vältel. Korraga võistles neli jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali selgitamaks üldvõitja. 6.saj eKr võeti kavva kilbijooks. Sel alal tuli läbida 2 staadionipikkust täisrelvastus: kiivris, 5 põlvekaitsmetes, kilp ja oda käes. Jooksu ajal võis kõik need ära heita, ainult kilpi tuli kanda lõpuni. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Maadluse võitis see, kes suutis vastase kolm korda maha paisata. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Võistlejad
Olümpiamängude hiigelajal osalesid mängudel peaaegu kõigi Vahemere-äärsete kultuurrahvaste esindajad. Mängude ajaks kehtestati nn. Püha rahu, s,t katkestati igasugune sõjategevus. Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses, viievõistluses ja rusikavõistluses. Hiljem lisandusid võiduajamised kaarikutel, ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale. Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte
elu. Tänapäeval pannakse kätte ohutumad poksikindad. 680 e.m.a alustati võiduajamisega hipodroomil, mis mõnikord enamusele võistlejaist õnnelikult ei lõppenud. On teada võiduajamine, mille neljakümnest kaarikusõitjast pääses eluga vaid üks. Nüüdisajal on hipodroom märgatavalt turvalisem paik, mis kogunud populaarsust ka kihlveosõlmijate seas. Aastatel 648 e.m.a. ning 520 e.m.a. otsustati olümpiamängude spordialade sekka lisada veel vastavalt vabavõitlus ja kilbijooks, mida enam ei eksisteeri, alates aastast 632 e.m.a. hakkasid toimuma ka noortevõistlused alla 20- aastaste atleetide jaoks. Olenemata spordialast on sport kui selline pärit ikkagi antiiksest Kreekast. Sealt sai alguse sportlik mõtteviis: treenida oma keha ja vaimu ühe või mitme konkreetse ala tarvis, et olla selles tugevaim ning võita. Võime välja mõelda üha uusi spordialasid, kuid põhimõte jääb samaks.
Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete
esmaslt pikematel, siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha, eriti tähtsaks peeti staadionijooksu, mille võitja nime järgi hakati nimetama olümpiamängude 4-aastast vaheaega olümpiaadi. Korraga võistles 4 jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali. Võistlejad ergutasid ennast ja hirmutasid vastaseid valjude hüüetega. 520. Aastast e.m. a. Ilmus kilbijooks, kus 2 staadioni pikkust tuli läbida kiivris, põlvekaitsetes, kilp ja oda käes. Jooksja võis jooksu ajal kõik relvad ära heita, ainult kilpi tuli lõpuni hoida. Kolmanda päeva õhtupoolikul võisteldi maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Maadlus nõudis jõudu, osavust ning kiiret reageerimist. Et keha puhtana hoida ja vastase haardest kergemini välja libiseda, hõõruti see enne võistlusi sisse liiva ja taimeõli seguga
Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualades, alustati pikamaajooksudega dolichos'ega mis oli 7-24 staadioni pikkust siis peeti staadionijooks ja siis kahe staadioni pikkune jooks mille pikkuseks oli 384.54 meetrit seda kahestaadioni pikkust jooksu nimetati diaulosisiks. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses kuhu kuulusid 6 staadionijooks, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja relvisjooks ehk kilbijooks. Viiendal päeval toimusid pidusöögid ja pidulikud autasustamised. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.6. Mängudeks valmistumine Sportlased saabusid võistluspaikadesse 30 päeva enne mängude algust, et treenida ühiselt publiku silme all. Seejärel otsustasid kohtunikud kes on võistlemiseks valmis. See, aga omakorda piiras võistlejate arvu. Jooksuvõitlustel oli nagu tänapäevalgi eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.7. Võistlejad
järel; Kus: Elise maakonnas Olympia kultusekohas; Osavõtjad: vabad veresüüta polise-kodanikud, kes olid viimased 10-12 kuud regulaarselt treeninud. Orjad osaleda ei tohtinud, hiljem vaadata küll. Naisi Olympiasse üldse ei lubatud; Programm: Kestsid algul 1 päeva, siis 3 ja lõpuks 5. (1.päev: vandetõotuste andmine (Bouleuterionis), loosimine, rituaalsed talitused 2.päev: võistlused noortele 3.päev: meeste võistlused 4.päev: hobuste võiduajamised, viievõistlus, kilbijooks) Autasu: Õlipuuokstest pärg Hiilgeaeg oli 6. saj eKr ja langusperiood al 4. saj eKr, kui võistlema hakkasid elukutselised atleedid, mängud muutusid rahvusvahelisteks ja kaotasid maine võimuinimeste silmis. 393 m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal Kus: Krissa tasandik Delfi lähedal Osavõtjad: ainult aristokraadid
annaabi.ee 
