docstxt/127083487917354.txt
10) alumisest võrrandist ja asendades tulemuse ülemisse võrrandisse, saame aega mittesisaldava liikumisvõrrandi x-telje sihis: 2a x x = v x2 - v02x . (1.11) Pannes kirja samasugused võrrandid ka x- ja y-telje sihis, jõuame ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise aega mittesisaldava vektorvõrrandini 2a r = v 2 - v 02 . (1.12) 1.2 Kiiruste liitmine Vaatleme mingit taustkeha K ja punktmassi m, mis liigub selle taustkeha suhtes kiirusega v . Punktmassi m kohavektor taustkeha K suhtes olgu r . Liikugu nüüd taustkeha K ise mingi teise taustkeha K' suhtes kiirusega v . Tähistame
Tööleht 4 : Valguse ja aine vastastikmõju 1.Sõnasta geomeetrilise optika põhiseadused: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui aga valguse teele jääb ette mingi keha või läheb valgus üle teise keskkonda, siis valguse levimissuund muutub. Esimesel juhul räägitakse valguse peegeldumisest, teisel juhul valguse murdumisest. Läbipaistvate kehade korral esinevad mõlemad nähtused korraga. Kui pind on sile, siis jääb parall...
docstxt/14570425489722.txt
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega.
On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord/ aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida suurem on kiirus, seda raskem on kiirust tõsta. Keha mass muutub suuremaks kiiruse muutudes. U' = u+v : 1+ UxV/c2 Newtoni teooria kohaselt liidetakse kiirused lihtsalt u+v 3. MIKS VÕETI KASUTUSELE RELATIIVSUSTEOORIA? Selle võttis kasutusele A.Einstein
inertsiaalsüsteemiga. 5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: ,,Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg." 6. Universaalset konstanti valguse kiirus vaakumis saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. Kui v << c, kehtib Kui v ~ c, kehtib Galilei kiiruste liitmise seadus Relativistlik kiiruste liitmise seadus v = v1 + v2
Kuidas arvutada sellel juhul pöördenurka? Pöörlemine kus nurkkiirendus ja tangensiaalkiirendus on võrdne nulliga . t 0 Kuidas arvutada pöördenurka jäiga keha ühtlasel pöörlemisel ümber kinnistelje? Milline on sel juhul nurkkiirendus? t 0 0 Ümarplaat pöörleb ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste jaotus. Ümarplaat pöörleb aeglustuvalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω ja nurkkiirendus α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kiiruste ja puutekiirenduste jaotused. Ümarplaat pöörleb kiirenevalt ümber telje, mis läbib plaadi tsentrit ja on plaadiga risti, nurkkiirus on ω ja nurkkiirendus on α. Joonistada plaadi mingi diameetri punktide kogukiirenduste jaotus.
liigub. Selles väljendubki osakese liikumise erksus. Löögi tugevus sõltub aineosakese massist ja kiirusest. Aineosakese mass aga on muutumatu. (Antud jaotises me ei käsitle aine muundumist.) Järelikult temperatuuri suurenemine peaks olema seotud aineosakeste liikumise kiirusega. Aineosakeste kiirused Mõõdeti 1920 a. saksa füüsiku Otto Sterni poolt. Millist võtet kasutati aineosakeste kiiruste mõõtmiseks vt jaotisest "Coriolisi jõud". Igal põrkel teise osakesega Sterni katsest selgus, et gaasilise aine osakesed liiguvad muutub vaadeldava kõikvõimalike kiirustega. Mõned osakesed liiguvad osakese liikumise suund ja kiirusega alla 100 m/s, mõned üle 1000 m/s. Ühe ja sama kiiruse väärtus.
Relatiivsusteooria Massi olenevus kiirusest Kui kiirendame keha korduvalt, tuleb meil igal ajavahemikul lisandunud kiirus liita eelnevaga rakendades reativistlikku kiiruste liitumise valemit. See tähendab, et kiirus küll läheneb valguse kiirusele, kuid ei saavuta seda iialgi. Kui rakendame kehale üha suuremat jõudu, muutub tema kiirendamine üha raskemaks. Newtoni II seaduse põhjal peab mass kiiruse suurenemisel kasvama. Loomulik on oletada, et mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga: m = m0 m0 keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal ehk siis nn. seisumass. - kinemaatiline tegur
Valemid Mehaanika 1. Kiirus ühtlasel liikumisel 2. Teepikkus ühtlasel liikumisel 3. Aja valem ühtlasel liikumisel 4. Liikumise võrrand 5. Keskmise kiiruse valem 6. Kiirenduse valem 7. Ühtlaselt muutuva liikuva kiiruse valem 8. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 9. Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu 10. Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel 11. Vabalt langeva keha kiirus g = vabalt langemise kiirendus 12. Vabalt langeva keha kiirus kõrguse kaudu h = kõrgus (m) 13. Kõrguse valem kiiruste kaudu 14. Newtoni teine seadus 15. Gravitatsioonijõud 16. Keha asub maapinnast kõrgusel h 17. g - väärtus 18. Keha kaal 19. Ülekoormus 20. Alakoormus 21
Foori tule Foori tule vahetamine. vahetamine. Tõkkepuude langetamine. Kiiruste nullimine. [ei ole veel finisis] [ei ole veel finisis] Autode ümberpööramine. [kohal] [kohal] Tulemuse väljastamine(msgbox). Muutujate ja objektide deklareerimine.
Leida: - Mehhanismi vabadusaste; - Punkti A koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti B koordinaat xB funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti C koordinaadid funktsioonina pöördenurgast ; - Punkti A kiirus ja kiirendus; - Punkti B kiirus funktsioonina pöördenurgast ; - Arvutada kõik ülal nimetatud suurused hetkel, kus = 130. Punkti B kiirus leida analüütiliselt ja graafiliselt, kasutades kiiruste plaan. Võrrelda tulemused. - Kirjutada MATLAB-i programm, mis esitab punkti B kiiruse vB graafiku ja punktide A ja C liikumise graafiku (joon, mille mööda punktid A ja C liikuvad) vända OA ühe täispöörde jooksul. 1. M eh
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad.
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad.
23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud 68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see
selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda)(taustsüsteemiks loetakse taustkeha,temaga seotud koordinaaristikku ja ajamõõtmise süsteemi).2) valguse,kiiruse ja konstantsuseprintsiip- ütleb et valguse kiirusel vaakumis on kõigis inerts.süsteemides sama väärtus. Aegruum - võtab kokku aja ja ruumi koordinaadid.On neljamõõtmeline :1 aja ja 3 ruumikoordinaati.Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha liigub tausta suhtes kiirusega u, taust ise aga liigub samas suunas teise tausta suhtes kiirusega v, siis keha kiirus süsteemis on u'=u+v.Kui kehad liiguvad vastassuunas: u'=u-v. Nt. kui mänguauto kiirus vaguni suhtes on u ja vaguni kiirus metsa suhtes on v siis mänguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.Aja dilatatsioon - nähtus,mille käigus aeg aeglustub suurtel kiirustel
On üksteisest sõltumatud. Liikumiste sõltumatuse printsiip. Koos annavad need kohavektori muutumisvõrrandi, mis on kinemaatika põhivõrrand ehk liikumisvõrrand. 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. 19. Ellimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv valem. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. 22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 24
aeglustuv. · Kuidas arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt kiireneva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? Integraal kiirendusest ja integraal kiirusest. · Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud sirged jäävad paralleelseks oma algasendiga. · Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on keha kiirused ja kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt. Ka kõikide punktide trajektoor ühtib kui need üksteisele asetada. · Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje? Nimetatakse pöörlemist, mille puhul jäiga kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise ajal paigale. =f(t)
2. Aineosakesed. o Kui suured nad on? o kuidas mõõdetakse suurust.? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii)
Tulemused 2. WLAN spektri mõõtmine Kanali Mõõdetud spektri Mõõdetud spektri Mõõdetud spektri Mõõdetud katse kanal sagedus kesksagedus alumine sagedus ülemine sagedus spektri laius 1 6 2437MHz 2413.845MHz 2403.63MHz 2424.06MHz 2 6 2437MHz 2436.57MHz 2425.11MHz 2448.03MHZ Lisada mõõdetud spektrite joonised 3. WLAN võrgu kiiruste uurimine Kasutatakse oma seadistatud WLAN tugijaama ja ühendutakse klientarvutiga tema poolt pakutavasse WLAN võrku. Tugijaam peab olema seadistatud kasutama kanalit, mis on teiste tugijaamade kasutatud kanalitest võimalikult eemal. Uurida klientarvutile pakutavaid võrgu kiirusi programmide ping ja JPerf 2.0.2 abil. Programmiga Ping võrgu kiiruse uurimine Tabel 3 (kui ping tulemus on 0 ms, siis võtta arvutamiseks 0,4 ms.) Tulemused 3. WLAN kiiruste uurimine
printsiibid`` aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehaanikaks ehk Newtoni mehaanikaks. Klassikalisel mehaanikal põhinevad liikuvate kehade trejektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalisel füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks
aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse
mu21 2 + = 2 2 (4) mu2 + , 2 oleme saanud vörrandisüsteemi kiiruste ul ja u2 leidmiseks. Siit saame 2m2 v 2 + (m1 -- m2 )v1 2m1v1 + (m2 -- m1 )v 2 (5) u1 = , u2 = m1 + m 2 m1 + m2 Juhul, kui kehade algkiirused on vastasuunalised, vöime valida näiteks esimese keha algkiiruse positiivse, siis tuleb vördustes (5) v2 ees muuta märk vastupidiseks (tuleb miinusmärk ette panna). T ö ö k äi k
suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv ds a= v= dt dt dv ds a= v= dt dt 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor, järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor, nurkkiiruse vektor. d - d 22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise liikumisvõrrandit eeskujuna. kiirus kiirendus võrrand 23
w=3n-2p5=3*9-2*12=3 8. Näidata joonisel antud hetkel vBC, vCB, anBC, anCB ja aC suunad. Vända nurkkiiruse suund valida vabalt. Vända nurkkiirus on konstantne. 9. Näidata kiirusega v liikuvale osakesele mõjuva Coriolise kiirenduse suund. acoriolis=2*kaasa x vrelatiivne V W 10. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan sarniirnelilülikule. Lähteandmed valida vabalt. 11. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan kulissmehhanismile. Lähteandmed valida vabalt. 12. Koostada kiiruste ja kiirenduste plaan väntmehhanismile. Lähteandmed valida vabalt. 13. Leida väntmehhanismi korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid kolvile mõiuvat jõudu
7) Kiiruse valem ühtlaselt muutuval liikumisel v=v0+at a t2 8) Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel aja kaudu s=v0t + 2 v 2- v 20 9) Teepikkuse valem ühtlaselt muutuval liikumisel kiiruste kaudu s= 2a at2 10) Liikumisvõrrand ühtlaselt muutuval liikumisel X=X0+v0t + 2 11) Vabalt langeva keha kiirus v=v0+gt v 0 t +g t 2
ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku Dt kestel ühesuguse nurga Dj võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus. Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus Relativistlik kinemaatika Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas.. Vaatleme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja
Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand on p=nkT (p- rõhk, n- molekulaari kontetratsioon, k- Boltzmanni konstant ja T- temperatuur) Gaasi rõhk sõltub temperatuurist ja ruumalast. molekulide ruutkeskmine kiirus on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole enam oluline. Ühe molekuli keskmist kineetilist energiat arvutakse valemiga Ek =m0v2/2 (Ek- keskmine kineetiline energia, m0- mass, v2- kõikide molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Temperatuur on makroskoopiline suurus.
5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk? Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? Ek = 3/2 kT ja p = nkT, kus k on Boltzmanni konstant. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. Pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, ja jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. See on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole 2 2 2 v v 2 ...v N v 1
isegi negatiivseks. Induktiivtakistus vähendab veidi maalähedal sõitmine , tekib mingi õhupadja sarnane staff. See on pöördvõrdeline kiiruse ruuduga . Kujutakistus tekib lennukikuju tõttu. Hõõrdetakistus tekib pindade vähese sileduse tõttu. Kogutakistus Parasiittakistus(kahjulik) + induktiivtakistus Kasulik kiirus on kiirus mis vajalik kõige vähem tõmmet Takistused tulevad väikeste kiiruste juures välja . Suurte kiiruste juures mõjutavad vähem. Lennureziimid: Horisontaallend ühtlane sirgjooneline liikumumine . Y=G ; T=X Vajalik kiirus Kiirus mis on antud kohtumisnurga juures vajalik horisontaallennuk. Nurk sõltub tõstejõust ja vastupidi. Horisontaallennuks vajalik tõmme on tõmme mis on vaja kiirusel kogutakistuse ületamiseks. Tegijapoiss Olemasolev tõmme mingi maksimaalne tõmme antud kiiruse juures Horisontaallennuks vajalik võimsus N=T*v T= tõmme
v = -at t + v0 at t 2 s =- + v0t 2 142. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 17 143. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused ja kiirendused ning ka kõigi punktide trajektoorid ühesugused. 144. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje? Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nimetatakse sellist liikumist, mille puhul mingid 2 kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise vältel paigale. 145
KORDAMINE 10 klass MEHAANIKA LIIKUMISED Ühtlane sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand,liikumisgraafik, kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos, nihe, nihkevektorite liitmine , kiiruste liitmine , keskmine kiirus Ülesanne: Kopter lendas tuulevaikse ilmaga kiirusega 90 km/h täpselt põhja suunas. Leia kopteri kiirus ja kurss, kui puhub loodetuul meridiaani suhtes 45º nurga all. Tuule kiirus on 10 m/s. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine : liikumisvõrrand, liikumisgraafik, kiiruse võrrand, kiiruse graafik, kiirendus, nihe , vaba langemine, vaba langemise kiirendus.
Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o.
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
liikuvad taustsüsteemis. Järelikult on suhteline ka ruum.
See on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-aeg ja
ruum on omavahel seotud ning moodustavad
neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud
taustsüsteemi liikumisega.-universaalset konstanti-
valguse lkiirust vaakumis-saab kasutada etalonina
kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike v<
teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost: s v= , t millest järelduvad seosed s = vt s ja t = . v Ülesanne 2 (2) Samuti peame teadma, et samasuunaliste liikumiste liitliikumisel kiirused liituvad: v = v1 + v2 , vastassunaliste kiiruste korral aga lahutuvad: v = v1 - v2 . Antud ülesande korral tähendab see seda, et kui tähistada laeva kiirus seisvas vees tähega v, siis pärivoolu liigub ta kiirusega v + 2 km/h, vastuvoolu aga kiirusega v - 2 km/h. Peale laeva kiiruse v on tundmatuks ka ülesandes küsitud sadamatevaheline kaugus. Tähistame selle tähega s. Ülesanne 2 (3) Kuna teepikkus on aja ja kiiruse korrutis, siis pärivoolu
milline taga ja millal nad kohtuvad. Vastus: kehade algkoordinaadid on vastavalt 6 m ja 10 m, kiiruse vastavalt 4 m/s ja 8 m/s, ajahetkel 2 s on kehad vastavalt punktides koordinaatidega 14 m ja 6 m ning kehad kohtuvad punktis koordinaadiga 22 m. 5 1.4 Kiirus kahe teineteisest sõltumatu liikumise korral Juhul kui keha võtab osa kahest teineteisest sõltumatust liikumisest, on keha kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga r r r v = v1 + v 2 , r r kus v1 ja v 2 vastavate liikumiste kiirused. Vaadates näiteks paadi liikumist jõel, võime liikumise lahutada kaheks, millest üks on paadi liikumine voolu sihis ja mida iseloomustab veevoolu kiirus jões, teine aga paadi liikumine jõe suhtes, mida iseloomustab paadi kiirus paigalseisva vee suhtes. Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes
Andke valemid. Raskusjõud- Kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal- Jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.F kaal=m(g-g)=0 Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2- m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse
6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks. 24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage need ja tehke joonis vektorite kohta. 25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem.
Relatiivsusteooria Jaguneb kaheks: 1)Erirelatiivsusteooria 2)Üldrelatiivsusteooria Erirelatiivsusteooria avaldas Einstein 1905. aastal. Erirelatiivsusteooria tugineb 2 postulaadil: 1)Loodusnähtuste kirjeldamisel on kõik inertsiaal süsteemid samaväärsed (liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) 2)Valgusekiirs on kõikides inertsiaalsüsteemides sõltumata suunast võrdne c-ga ehk valgusekiirusega Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt
73. üldisem juhtum. Siin on on muutuv suurus ja seetõttu kogukiirendus a leitakse üldisest valemist 74. 75. 76. 77. Punkti kõverjooneline liikumine. 78. 79. Pöördenurk, nurkkiirendus ja nurkkiirus 80. 81. Jäiga keha tasapinnaline liikumine · poolus punkt, ümber mille kujund pöörleb mingi nurkkiirusega 82. nurkkiirus ei sõltu pooluse valikust · kiiruste hetkeline tsenter punkt, mille kiirus võrdub nulliga.... teisisõnu vist, et ümber selle punkti toimubki pöörlemine. Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste 83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist
liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 132. Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 133. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul kõik kehaga muutumatult seotud sirged jäävad kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 134. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused võrdsed nii suuruselt kui suunalt ja kiirendused ühesugused nii suunalt kui ka suuruselt. Ka kõikide punktide trajektoorid on ühesugused, mis pealeasetamisel ühtivad. 135. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 132. Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures s0 = 0 ? 133. Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nim sellist liikumist, mille puhul kõik kehaga muutumatult seotud sirged jäävad kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. 134. Sõnastada teoreem kiiruste ja kiirenduste kohta jäiga keha translatoorsel liikumisel. Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide punktide kiirused võrdsed nii suuruselt kui suunalt ja kiirendused ühesugused nii suunalt kui ka suuruselt. Ka kõikide punktide trajektoorid on ühesugused, mis pealeasetamisel ühtivad. 135. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. Relatiivsusteooriat selgitab paremini järgmine näide: Kui 60 km/h sõitvas rongis sõidutab väikelaps mänguautot, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 10 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib mänguauto liikuvat 10+60 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes. Kahe kiiruse liitumise tagajärjel tekkiv liitkiirus on alati väiksem kui nende kiiruste arvväärtuste summa. Kui olla valguse kiirusel liikuvas kosmoselaevas ja lülitada esituled sisse, kas siis nende valgus ei eemaldugi kosmoselaevast? Vastus on, et kosmoselaevas olijaile on kõik normaalne, valgus eemaldub neist valguse kiirusel
Relatiivsusteooria.Üldrel käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu e gravitatsiooni seoseid, erirel. käsitletaksesirgjoonelist liikumist.Relativistlik füüsika on kõikvõimalike kiiruste füüsika. Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed
vedeliku liikumist läbi tahke materjali kihi. 3.4.1 Fluidumi voolamine 3.4.1.1 Põhimõisted Fluidumi liikumist saab jagada kaheks liigiks. Esimene nendest on mittestatsionaarne voolamine, s.t. selline voolamine, mille puhul fluidumi liikumine sõltub mitte ainult geometrilistest parameetritest, vaid ka ajast. Statsionaaarne voolamine, omakorda, ajast ei sõltu. Fluidumi liikumisel iga selle punkt liigub oma kiirusega. Kui liikumine toimub nt. torus või kanalis, kiiruste jaotust selle ristlõikes nimetatkse kiiruste profiiliks. Seetõttu praktikas kasutatakse keskmise voolu kiiruse mõistet; seda tähistatakse kreeka tähega . Voolamine võib olla kas vabavoolamine, mis toimub raskusjõu mõjul, ning survevoolamine, mis toimub välisjõu toimel. Vedeliku kulu on vedeliku (fluidumi) kogus, mis läbib ajaühikus voolu ristlõikepindala. Fluidumi mahtkulu defineeritakse järgmiselt: V
5. Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad neljamõõtmelise aegruumi, mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. Seda mõtet väljendas Albert Einstein sõnadega: ,,Varem arvati, et kui mingi ime tõttu kõik objektid häviksid, siis aeg ja ruum säiliksid. Relatiivsusteooria kohaselt kaovad koos asjadega ka ruum ja aeg." 6. Universaalset konstanti valguse kiirus vaakumis saab kasutada etalonina kiiruste võrdlemisel. Kiirus on väike, kui v << c, ja suur, kui v ~ c. 7. Kaob liikumisseaduste universaalsus. Suurte kiiruste korral kaotavad kehtivuse klassikaline kiiruste liitmise seadus ja Newtoni teine seadus. 1.2.2. Elektromagnetilise maailmapildi tunnused10,11 · Universumis on lisaks ainele ka kehadevahelises ruumis esinev pidev elektromagnetväli, mille kaudu kandub edasi seisvate ja liikuvate laetud kehade
või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad. Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
