Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2. Kas liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted kohaldatavad? Palun põhjendage oma seisukohta! Jah, liisingulepingu suhtes on tarbijakrediidilepingute kohta käivad sätted on kohaldatavad. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 402 kohaselt võib öelda, et eluasemelaen on ka tarbijakrediidileping. Sama sätte käib ka nt auto liisingu kohta. Nii eluasemelaenu lepingu kui ka auto liisingulepingu kohta käivad sama tunnused: maksegraafiku olemasolu, euribor jne. Mõlemad sõlmitakse tarbija/ostja algatusel/soovil taotluse esitamisel. 3
ettemakstud raha. Raha tagastamine peab toimuma mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Müüja võib lepingutingimustes kindlustada endale võimaluse asendada kokkulepitud kaup samaväärselt ja sama hinnaga kaubaga või osutada sama hinna ja kvaliteediga teenus. See võimalus peab olema siiski lepingus eelnevalt kokku lepitud. Kui tarbija taganeb asendatud asja korral lepingust, kannab tagastamiskulud kaupleja 9. Tarbijakrediidileping , selle regulatsiooni kohaldamissfäär Tarbijakrediidi regulatsioon on suunatud tarbija põhiõigusena tema majanduslike huvide kaitsele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 10. Sidevaheni abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu nõuded Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral peab laenu andja täitma nii
(4) Kui tarbija lepingust taganeb, tuleb talle tema tasutu tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, arvates lepingust taganemisest. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele VÕS §des 188194 sätestatut. (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui koduukselepinguks on tarbijakrediidileping. § 491. Taganemine tarbijakrediidilepingust (1) Kui koduukseleping kujutab endast tarbijakrediidilepinguga majanduslikult seotud lepingut käesoleva seaduse § 414 tähenduses, loetakse tarbija VÕS §s 49 sätestatud tingimustel koduukselepingust taganemise korral taganenuks ka tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud 26 kõrvallepingust VÕS § 409 lõike 32 tähenduses.
millises väärtused tuleb asi tagastada. Laenulepingu osas ei näe VÕS eriosa ette kohustuslikku vorminõuet. See aga tähendab, et erinevalt TsK sätestatust võib laenulepingu sõlmida nii suuliselt, kirjalikult kui ka mis muus tahes vormis. 2 Samas antud põhimõtte ei ole absoluutne, kuna lepingu vorminõue võib tuleneda ka seadusest. Näiteks laenulepingu vormile tuleb tähelepanu pöörata, kui sõlmitakse tarbijakrediidileping. Tulenevalt VÕS § 402 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Laenulepingut sõlmides ei maksaks aga ära unustada hilisemat tõendamise vajadust, juhul kui lepingupoolte vahel peaks tekkima vaidlus lepingu sisu üle. Seetõttu tasuks mõelda alati kirjaliku lepingu sõlmimise peale või siis tunnistajate kaasamisele lepingu sõlmimise protsessi.
11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi andmist vastavalt lepingutingimustele. Levinuimaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, millega krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 2.3. Kindlustusleping Antud lepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed (VÕS § 422 lg 1).
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu · Rendilepingu kohaselt kohustub üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Erinevalt üürilepingust annab rendileping rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse · Laenuleping · Krediidileping · Tarbijakrediidileping KINDLUSTUSLEPINGUD · Kahjukindlustus · Vastutuskindlustus · Isikukindlustus TEENUSEOSUTAMISE LEPINGUD · Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud · Maaklerileping · Agendileping · Komisjonileping
Krediidilepingu eemeks võib olla ka makstepäeva edsailükkaine, liising või muu ai inantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsensi alusel. Krediidileping on konsensuaalne, laenjal on õigus nõuda krediitorilt andmist vastavalt lepingutingimustele. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikuls vormis, lepingu tähtaeg määratakse kokkuleppel. Krediidilepingu kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Tarbijakrediit Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidileping, mille sõlmimine, sisu ja sellega seonduvad poolte õigused ja kohustused on seaduses üksikasjalikult reguleeritud. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja anna või kohustu andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. 3
ebamõistlikult kõrge krediidikulukusega kiirlaenu andjal on kohustus vaidluse korral tõendada, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma teise poole rasketest asjaoludest. Sellest sättest möödaminemiseks lisasid mitmed kiirlaenuandjad oma tüüptingimustesse sõnastuse, mille kohaselt laenusaaja kinnitab, et ta ei võtnud laenu oma raske olukorra tõttu. Seda omakorda võib käsitleda tühise tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 11 alusel. Tarbijakrediidileping, milles ei ületata seaduses sätestatud krediidi kulukuse piirmäära, võib samuti olla vastuolus heade kommetega, kuid on seda siis muudel seaduses sätestatud alustel, mille igal üksikjuhul tuvastab kohus (võlgniku avalduse alusel Lisaks TsÜS §86-s sisalduvale tehingu tühiseks lugemise alusele reguleerib VÕS § 42 lepingu tüüptingimusi. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et tüüptingimus on ebamõistlikult
aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18. Teenuse osutamise lepingud
võlaõigusseaduse § 4171 lõike 1 punktile 1. (35) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud tüüpilise näite kujul esitatavale teabele esitada: 1) krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nimi; 2) kohaldataval juhul märge selle kohta, et tarbijakrediidileping tagatakse hüpoteegi või muu võrreldava tagatisega või elamukinnisvaraga seotud õigusega; 3) kohaldataval juhul hoiatus selle kohta, et vahetuskursi võimalikud kõikumised võivad mõjutada tarbija poolt makstavat kogusummat. (36) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või vahendada
Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18. Teenuse osutamise lepingud
Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping, tarbijakrediidileping, liisinguleping jm. Õiguslikus reguleerimises on reeglina järgitud ,,keskmise tarbija" printsiipi, mis ei arvesta konkreetse üksiktarbija huvisid, tema jõukust, sotsiaalset staatust vm, vaid lähtub üldisest võrdsustavast printsiibist. Potentsiaalse tarbija huvide õiguslik kaitse on õigustatud seetõttu, et mitmete lepinguliikide korral tekib kauplejal kohustus tarbijat teavitada ja kasutada ausaid kauplemisvõtteid juba lepingueelsete läbirääkimiste ajal.