· Teatamine toimub mõjutatud riikidelt otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja IAEA kaudu. · Aruandlus on kohustuslik iga tuumaga seotud rajatise ja loetletutel toimingutel artiklis 1. Artikli 3 kohaselt, võivad teatavad teistele samuti õnnetusi teatada. · Viie tuumarelvariigi riigid (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) on kõik väljendanud oma kavatsust anda aru õnnetustest tuumarelvade ja tuumakatsetustega. Tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioon (Convention on Assistance in the Case of a Nuclear Accident or Radiological Emergency) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 24 · Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt omavahel ja IAEA-ga koostööd viivitamatu abi andmise soodustamisel tuumaavarii vôi kiirgusliku avariiolukorra puhul, et vähendada nende
intensiivselt (1 7000 W/(m2 · K)) üle seina sisepinnale. Läbi radiaatori seina kandub soojus seinamaterjali soojusjuhtivuse teel ( =5 mm; =60 W/(m · K)). Radiaatori välispinnalt kandub soojus ümbritsevasse keskkonda konvektiivselt ja kiirguse teel ning soojusülelandetegur 2 (10 12 W/(m2 · K)) arvestab neid koos. Konvektiivne soojuslevi radiaatori pinnalt õhule on olemuselt vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit.
Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase
Joonis 2 Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini
ta – auru temperatuur °C, ta = 102,32 °C Soojusülekandetegur Q 1119,2 W α 2= = =12,57 2 A (t p −t õ) 1,15(99,8−22,38) (m ∙ K) (4.3) 5 TULEMUSED JA JÄRELDUSED Saadud soojusülekandeteguri α2 ja soojusläbikandeteguri k väärtuste erinevus on suhteliselt väike, mis näitab, et konvektiivse ja kiirgusliku soojusülekande osa on ligikaudu võrdne. Auru kasutamine katse läbiviimisel võimaldab määrata soojusülekandeteguri väärtuse üsna täpselt. 6 7
Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus
Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus
aurustades vett õhku juurde? Märja termomeetri temperatuur 5 Kondensatsioon, udu, pilved: Kui sa näed, et hommikul sinu õue minnes sinu hingeõhus olev veeaur kondenseerub, siis õhutemperatuur võib olla nii rohkem kui vähem kui 0 kraadi C. Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma? Stratus Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo? Cirrostratus Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem koht kiirgusliku udu tekkeks: orus Missugustel tingimustel võib suhteline niiskus ületada 100%, ilma et tekiks udu? Ei ole piisavalt kondensatsioonituumasid Missugune seos ei ole õige? Cirrocumulus kihtpilv Enamus rünksajupilvedest ei ulatu stratosfääris kuigi kõrgele, sest stratosfääris on: stabiilne kihistus 6 Sademed: Missugune järgmistest lausetest kirjeldab kõige paremini "kumeruse efekti"? väiksed tilgad aurustuvad kiiremini kui suured.
„Photovoltaic Geographical Information System“ [3]- see on selline interneti kalkulaator kuhu saab sisestada oma geograafilise asukoha ning mõningad planeeritava nö. päikeseenergiajaama parameetrid: asukoht, päikesepaneeli süsteemi võimsus, süsteemi kadude protsent (eestis mõõdetud tulemuste põhjal 5%), paigaldatav koht (maapinnale või hoone külge), kaldenurk ja asimuut (optimaalne lõuna suund ehk 0 0). Antud kalkulaator kasutades erinevaid statistikaid ja päikese kiirgusliku energia andmeid kuude kaupa arvutab ära palju kuus keskmiselt võimaldab sellistes tingimustes elektrit toota. Et eelpool mainitud aasta keskmine 375 kW/h tuleb kalkulaatori järgi kasutada 5kw võimsust süsteemi mis annab meile joonisel 2.1 oleva informatsiooni. Kõige suurem tootlikus on mais 689 kW/h mis on ilmselgelt rohkem kui vaja ja mida rohkem talve poole seda väiksem on ka tootlikus, detsembris kõigest 63,7 kw/h mida on palju vähem kui vaja. Siit
7.kasvuhooneefekt - Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad pikalainelist kiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides niiviisi ära osa pikalainelisekiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18°C, seega 33°C madalam kui praegu. 8.pôhjendus miks kliima soojeneb 5%mõju loodusel, kasvuhonneg hulk suureneb atmosf, metaan ja co2 takistavad maalt kiirgava energia tagasi jõudmist ilmaruumi sp atmosf muutub soojemaks infapuna kiirgus ei tule enam tagasi puud hävitatakse ei seo enam co2 annavad h20 on tasakaal 9.kiirgusbalanss, albeedo - Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse
Maalt kiirguv soojus (seotakse bio- Maa ökosüsteemi energia pikalainelise kiirgusena produktsioonis) sisend ja väljund ca 12 mikronit Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Globaalsed ookeanihoovused Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400 m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest
Küttepinna paksus peaks olema võimalikult peenike (õhuke). 42. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkondades, soojus kandub edasi aineosakeste intensiivse liikumis kaasabil. Loomuliku korral liigub nt vedelik tänu vedeliku tiheduse erinevusele (ruumide kütted). Sudkonvektsiooni korral paneb liikuma aga mingi välistegur (pump). 43. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Levib kehalt kehale elektromagnetlainetel. Näiteks: mikrolained, infrapunakiired. 44. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Kasutamisvõimalus: mikrolaineahjud, infrapunasaunad. Kahjulikkus: kiirguse teel kaob osa soojusest (soojusenergia kadu). 45. Soojusvahetis liigub ühelpool küttepinna agens (nt: aur), teiselpool kuumutatav
Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkkondades, vedelikud või gaasid. Loomuliku korral liigub tänu vedeliku tiheduse erinevustele, sundkonvektsiooni puhul paneb liikuma väline tegur, näiteks pump. 6. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Oleneb pinna omadustest ja selle värvist. Hõredas keskkonnas paremini. Soojusülekanne toimub elektromagnetlainete vahendusel, neeldumisel. 7. Esitada 1 näide kiirgusliku soojuslevi kasutamisvõimalusest ning 1 näide selle kahjulikkusest soojuslikes protsessides. Näiteks mikrolaineahi (mikrolained). Küpsetusahjud, praeahjud. Põhjustab soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda. 8
atmosfääris 20. sajandil vastab üsna täpselt aasta keskmise õhutemperatuuri tõusule maakera pinnal. Vastavuse põhjus paistis ka selge olevat: CO2 koos teiste KHG-ga, mille hulka kuulub ka veeaur, tõkestab Maa soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Kasvuhooneefekt Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. Veeaur Veeaur H2O on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90- 95% kasvuhooneefektist. Süsihappegaas Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub: fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel
adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt stabiilne (tõusvate õhuvoolude ehk konvektsiooni asemel tekib kondenseerumine). Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam. Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee
maailmaruumi ohtlike mõjude eest. 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Osa maapinnalt peegelduvast soojuskiirgusest neeldub atmosfääris leiduvates gaasides. Need kliima- ehk kasvuhoonegaasid tagavad planeedile märksa soodsamad elutingimused, kui see oleks võimalik kiirgusliku tasakaalu puhul. Maa keskmine temperatuur pinnalähedases õhukihis on +15°C; kiirgusliku tasakaalu korral oleks see -18°C. Kliimagaase leidub atmosfääris üle 40. Tuntumad neist on veeaur, CO2, CH4, N2O, maalähedane O3 ja fluoreeritud gaasid. 11) Nimeta vähemalt neli kliimagaasi. H2O - Veeaur on peamine kasvuhoonegaas, mille arvele langeb 90-95% kasvuhooneefektist. CO2 Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid. Ta tekib süsiniku ja tema mitmesuguste
Põhjavesi Meri maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral mandrid. Sisemeri ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri: avaookeanist eraldatud saarkaarega. Saartevaheline meri: ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self. Nt Läänemeri Maailmamere soolsus on 3,45% Kiirgus: Kasvuhoone efekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kosmosest vaadatuna 255K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmiselt 288K. tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 kraadi tekib tänu atmosfääris toimivale kasvuhooneefektile. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus.
teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste
teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi. Sõltuvalt sellest, millise ... Maa pindmine kiht omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaaluga. Meie õnneks ei ole 10 Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste
Suvel on õhutemperatuuri ööpäevane käik selgemini välja kujunenud kui talvel (suvel on rohkem päikesekiirgust, kuna päike tõuseb päeval kõrgemale horisondi kohale). Suvel on õhk kõige soojem mõni tund pärast keskpäeva (14 v 15), kõige külmen päikesetõusu ajal või natuke pärast päiksetõusu. Inversioon. Olukord, kus õhutemperatuur tõuseb kõrgusega maapinnalähedases õhukihis. Tekib kiirgusliku jahtumise tõttu, suvisel ajal öösel selge ja vaikse ilma korral, talvisel ajal võib esineda ka päeval ning kesta mitu päeva. Teine tekkeviis advektsioon: 1) soe õhk liigub külma aluspinna kohale 2) külm õhk (nt ookeanilt külma hoovuse mõjupiirkonnast) liigub maapinna lähedal sooja õhu alla. Päeva pikkuse muutused. Põhjus- maakera pöörlemistelje kalle ja selle muutus aasta jooksul (kuna Maa tiirleb ümber päikese)
atmosfääri. Veeaur, CO2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18oC, seega 33oC madalam kui praegu. Kasvuhoone efekti atmosfääris soovitatakse nimetada atmosfääri kasvuhooneefektiks, sest tegelikult ei takista kasvuhoone klaas lahkuvat infrapunast kiirgust. Kasvuhoones on soe pigem sellepärast, et õhk ei suuda tsirkuleerida ja seguneda jahedama välisõhuga. Atmosfääri kasvuhooneefekt toimib aga põhimõttel, et valguskiirgus pääseb atmosfääri gaasidest läbi, aga
Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Lainepikkusel 4 mikromeetrit on atmosfääris päikesekiirguse ja Maa soojuskiirguse energiavood umbes võrdsed. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus. Päikesekiirguse arvel toodetud infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO 2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3
Seda illustreerib joonis 3 lk 10E. Töö2 küsimused: 1. Mida nim sisekliimaks? 2. Loetleda kõik tegurid mis mõjutavad sisekliimat? 3. Mida kujutab endast ruumi kontrolltsoon ja milliseid nõudeid talle esitatakse? 4. Inimese soojusvahetus ümbritsva keskkonnaga ja mida kujutab termon regul mehanism? 5. Kuiv termomeetri temp ja märg termomeetri temperatuuriks? 6. Mida kujutab endast kiirgus temperatuur ja kuidas ta määratakse? 7. Mida kujutab endast kiirgusliku(radiatsioon) temp asümeetria? 8. Optimaalne temperatuur mida kujutab? 9. Mida kujutab endast operatiiv temperatuur? 10.Õhu liikuvuse mõju inimesele ja milline on optimaalne liikumise kiirus? 18 11.Saasteained loetleda ja iseloomutada kuidas mõjuvad inimesele? 12.Õhu niiskus ja selle mõju inimese enesetundele, materjalideda ja seadmetele? 13
km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. [7] 1.2. Päikeseenergia iseloomustus Päikese kasutamine energiaallikana on kõige ligipääsetavam energiakasutuse liik, mida on võimalik kasutada absoluutselt kõigil. Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenergiat ja soojeneb iseenesest. Päikeselt saabuva kiirgusliku energia passiivsel kasutamisel on oluline mõju meie elukeskkonna loomisel ning aktiivne kasutus võimaldab lisaks toota elektrit või sooja vett ilma energiatoorme peale ressurssi kulutamata. Aktiivsel kasutamisel paigutatakse hoone katusele või maapinnale päikesekollektorid või päikesepaneelid, mis koguvad energia soojuse või elektrina, enamasti kasutatakse vee soojendamiseks. Päikeseenergia efektiivsus sõltub kliimast, laiuskraadist, aastaajast,
kiirgusbilanss maapinnal, S’ – Päikese otsekiirgus maapinnal, D – Päikese hajuskiirgus maapinnal, Ea – atmosfääri soojuskiirgus, R – maapinnalt peegeldunud kiirgus, E M – maapinna soojuskiirgus, Q = S’ + D – Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal, kus A – maapinna albeedo, EF – maapinna efektiivne kiirgus (EF = EM – EA) Kasvuhooneefekt: kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kaugelt kosmosest vaadatuna 255 °K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmisel 288 °K e. +15 °C. Tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 °C tekib tänu atmosfääri kaudu toimivale kasvuhooneefektile osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja
annaabi.ee 
