Radioaktiivsus Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgust iseloomustavad järgmised omadused: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus.
Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg. jääaeg. Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., Mida kõrgem on aluspinna temp. Ja madalam õhutemp., seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini seda suurem on MAA SOOJUSKIIRGUS ja seda kiiremini maapind jahtub. maapind jahtub. EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse EFEKTIIVSEKS KIIRGUSEKS nim. Maa soojuskiirguse ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et ja atmsf.-i vaukiirguse vahet. Tav. On see pos. St. Et maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt maapind annab rohkem soojuskiirgust äära, kui atmsf.-lt vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus. vastu saab. Selge ilmaga tugevam efekt. Kiirgus.
Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis mõisteti kiirguse kasulikkust väga vara, sellega koos selgus aga ka kiirguse võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik liigitada ioniseerivaks ja mitte ioniseerivaks. Ioniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta
Inimesed on harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid tegelikult valgusallikad kiirgavad ka valgust, mida me silmaga ei seleta. Vaögust, mis tekitab valgushaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks, peale nähtava valguse kiirgavad valgusallikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu vaöhuse ühte osa nimetatakse infravalguseks, selle toimel kehad soojenevad ja kutsutakse ka seda kiirgust soojusvalguseks. Kehale kahjulik on ultravalgus, seda nimetatakse UV kiirguseks. UV kiirgust nimetatakse ultraviolett kiirguseks. Maad kaitseb UV kiirguse eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel on osoonikiht muutunud õhemaks ja teatud kohtades on osooni nii vöhe, et räägitakse osooniaukudest. Just asja lähi minevikus räägiti, et antarktikas on osooni kihi auk muutunud palju suuremaks. Kokkuvõte Miks me näeme kehi? Kehade nägemiseks vajame valgust. Valgus jaguneb nähtavaks ja
Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist.temp kõrguse kasvades tõuseb,sellepõhjuseks on osoonikiht,Osoon neelab peaagu kõik päikselt tuleneva Uvkiirguse,mille tagajärjel õhk soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja.isel:aluspinna peegeldumisvõimet.Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosf. vastukiirguse vahet.Kiirgusbilanss on maapinna neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris.lagundavateks aineteks on reoonid.on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti.Coriolisi jõud-See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel
Näiteid soojuskiirgusest: Kust saab maa oma soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad kehad neelavad kiirgust paremini kui heledad kehad. Ained, mis võivad olla nähtavas valguses läbipaistvad, neelavad soojuskiirgust. Veeaur ei takista nähtava valguse levimist
Päike, nagu teised tähed, kiirgab, saates ümbritsevasse ruumi energiat. Maa nooruspäevadega võrreldes on praegu temani jõudev energiatihedus umbes kolmandiku võrra suurem ja järgneva miljardi aastaga kasvab ehk veel kümnendiku võrra. Sellest tulenevalt on arenenud isegi teemat, et kunagi oleks tarvis Maad Päikesest natuke kaugemale sõidutada. Peale tavapärase kiirguse levib päikeselt ja tähtedelt maailmaruumi ioniseeritud gaasi ehk plasmat, mida nimetatakse ka korpuskulaarseks kiirguseks. Päikeselt kannab korpuskulaarne kiirgus( prootonid, alfaosakesed, elektronid) umbes miljon korda vähem energiat välja kui elektromagnetilise kiirguse kvantide voog. Siiski jätkub sellest vähesestki oluliste sündmuste algatamiseks nii maal kui tema naaberplaneetidel. Magnettormid, virmalised ja mitmed vähem tuntud nähtused saavad alguse päikesetuulest, mis ongi päikese korpuskulaarne kiirgus. Miks ja kuidas see tuul puhub? päikese ja teiste
ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained. Huvitav katse -
Radioaktiivsus AINAR KLAMMER MADIS HUNT MM-14 1896. aastal avastas prantslane Henry Becquerel senitundmatu kiirguse, mis osutus elusloodusele kahjulikuks radioaktiivseks kiirguseks. Hakati otsima radioaktiivseid elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja
(j5) Elektromagnetlained jõuavad vastuvõtja antenni ja tekitavad selles kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega b...
Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas, kustunud kirja kindlaks tegemisel jms. 4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine.
peaaegu kogu valgus tuli 5 - 10, tihti 1 - 2 kitsa spektrijoonena, mis andis lampidele iseloomuliku värvuse (neoonlambi punane, naatriumlambi kollane jne. värvus). Me teame, et gaase eristab vedelikest-tahkistest molekulide (aatomite) vahelise vastasmýju puudumine. Siit kohe ka oletus, et kui pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Seetõttu nimetataksegi joonspektrit aine karakteristlikuks kiirguseks. Mida hõredam ja külmem on gaas, seda vähem kiirgab ta tervikuna ja seda suurem on kontrast atomaarse kiirgusega. Muidugi peavad aatomid saama kusagilt kiirgamiseks vajalikku energiat ja kui nad ei saa seda soojusliikumisest, peab olema teine, näit. elektriline jõuallikas. Aga selleks võib olla ka valgus või muu elektromagnetkiirgus http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/kymnes/tryk20.pdf https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&ved=0CCsQFjAA&url=http
Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus. Ultravalguse eest kaitseb maad osooni kiht. *VALGUSE LEVIMINE Valguse levimiseks nimetatakse valguse kandumist ruumi . Valguse levimine on füüsiline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt .
lainepikkusest. Hajunud kiirguse spektraalne koostis on enamvähem samasugune kui pealelangeval valgusel. Globaalne kiirgusbilanss Maale saabuv ja sealt lahkuv kiirgusenergia peavad olema keskeltläbi ühesugused. Keskeltläbi tähendab siin keskmestamist üle öö ja päeva, suve ja talve, troopika ja polaaralade. Maa poolt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris. Atmosfäär kiirgab osa soojust maapinna poole tagasi, osa kiirgub maailmaruumi. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Globaalne kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R Q(1 A) E R-kiirgusbilanss Q-kogukiirgus A-albeedo E-efektiivne kiirgus Globaalne kiirgusbilanss Planeet Maa tervikuna ei jahtu ega soojene. Päike soojendab Maad päevapoolelt. Maa kiirgab soojust nii öö kui päeva poolelt. Ekvaatoril on energia ülejääk, poolustel puudujääk
Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3 neutronit, mis on võimelised teisi uraanituumi lõhustama ja tekitama ahelreaktsiooni. See avastus avas tee tuumaenergia kasutamisele. Tuumareaktsioon: Uraani tuum kiirgab neutroneid ja laguneb. Kui vabanenud neutron tabab uraan-235 tuuma, lõhustub ka tuum ja kiirgab välja 2-3 neutronit, mis omakorda tabavad järgmisi tuumi
17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19. Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiirguseks valguse kiirus. Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus umbes 330 m/s. 20. Ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest on kombeks paigutada nad sageduse või lainepikkuse järgi astmikule ehk skaalale, mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased
* prootonite ja neutronite vaheline jõud , ei olene elektri laengust . * RADIOAKTIIVSUS. Loodusliku radiaktiivsuse avastajaks oli Becquerel (1898) , kui ta uuris Uraanisoolasid. Ta avastas ,et tekkiv kiirgus pole silmaga nähtav , aga ta on suure läbimis võimega. Hiljem leitsid abielu paar Marie ja Pierre Curie ,et selline nähtus on iseloomulik ka teistele keemilistele elemntidele.Nemad nimetasid selle Kiirguse radiaktiivseks kiirguseks. Curied leitsid ,et elektriväljas või magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus KOLMEKS ! Positiivsete laengute kaldumisel tekkis alfakiirgus , vastas suuda kaldus deltakiirgus ja otse gammakiirgus.Tehti kindlaks , et kõik elemendid , mille jürjekorra number on suurem kui 83 on radioaktiiivsed. Ning radiaktiivseid isotoope leidub praktiliselt kõikidel elementidel. Peale Ruthefordi Tuuma avastamist ,seostati radioaktiivsust just Tuumadega.
Samas on just UVB kiired meie peamiseks D vitamiini allikaks. Tähtsaimaks UVB kiirte osaks päevitamisel on uue pigmendi (melaniini) moodustamine. UVB kiirte iseloomustuseks võib veel lisada, et näiteks lainepikkusel 305nm tuleval kiirgusel on 1000 korda suurem erüteemi tekitav energia kui UVA lainepikkusel. UV valgus solaariumis UVC kiired on leitavad lainepikkusel 200-280nm ja neid kutsutakse samuti bakteritsiidseks kiirguseks selle tõestatud toime pärast hävitada mikroorganisme, sh viiruseid ja baktereid. Selle suure energisisalduse tõttu kasutatakse UVC kiirgust laialdaselt tööstuses ja nt meditsiinis seadmete steriliseerimises. Meie nahale tekitab UVC kiirgus koheselt tugevat põletust, ka silmadele on UVC kiirgus üliohtlik. Tüüpiliseks UVC kiirguse allikaks võib näiteks tuua keevitusaparaadi töö käigus tekkivat valgust. UV valgus solaariumis Päikese UV kiirgus
Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel. Ta laseb elektrivoolu ainult ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine. 10. Mis on valgusdiood? Mida peab valgusdioodi ühendamisel jälgima? Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või
o Selgita auk ja elektronjuhtivust! Aukjuhtivuse korral tõmbab positiivse laenguga auk enda kohale kõrvalaatomi elektroni, tekitades omakorda kõrvalaatomis augu. Elektronjuhtivuse korral juhitakse elektrivool ühes suunas. o Kus kasutatakse pooljuhte? Termistoris ja fototakistis. o Valgusdiood LED On lühend sõnast light emitted diode - on pooljuhtseadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (infravalgus, nähtav valgus või ultravalgus). LEDis muutub elektrivoolu energia p-n siirdel erimärgiliste laengute rekombinatsioonil vahetult valguseks, o Loetle säästulambi puudusi võrreldes teiste valgusallikatega! Lühem eluiga, valgus kollaka tooniga, ei talu põrutusi, mõõtmetelt suurem, läheb töötades kuumaks. o LED lampide eelised teiste valgusallikate ees? Võivad kiirata erinevat värvi või ka valget valgust.
a-kiirgus. Alfakiirgus koosneb a-osakestest, mis osutusid tuumadeks 2He4 b-kiirgus. Beetakiirgus koosneb kiiretest elektronidest või positronidest, mis liiguvad kiirusega ~c g-kiirgus. Gammakiirgus osutus eriti lühilaineliseks elektromagnetiliseks kiirguseks, mis koosneb footonitest. Footonitel puudub mass ja kõik elektromagnetilised kiirgused levivad vaakumis sama kiirusega kui valgus alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel väheneb Massiarv (A) 4 võrra Laengu arv (Z) 2 võrra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum Pole suure läbitungimisvõimega, varjestuseks piisab paberilehest Õhus teepikkus 1-2 cm Emiteeritakse suurte ebastabiilsete tuumade poolt
Roger Penrose’iga, mis juhtub ainega musta auku sisenemisel: lõpmatusele läheneva tihedusega aine on kokku surutud väga väiksesse ruumalasse, mida nimetatakse singulaarsuseks. Kvantteooria kohaselt ei ole vaakum tühi, vaid on täis osakesi ja antiosakesi, mis tekivad ja kaovad. Kui see juhtub musta augu serval (sündmuste horisondil), siis üks osakeste paarist imetakse auku sisse, teine aga pääseb välja. Seda väljapääsenud osakeste voogu (nn auramist) nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Nendel osakestel, mis jäävad augu sisse, on negatiivne mass ja nende kuhjumise tulemusel muutub must auk aina väiksemaks, tekitades lõpuks selle hääbumise. See protsess kestab väga kaua aega, aga musta augu hääbumise viimastel hetkedel plahvatab see miljoni tuumapommi jõuga ja selle tulemuseks on tühjus. Hawkingi teooria väidab, et kunagi oli kõik meie Universumis surutud singulaarsusesse ja see viis Suure Pauguni, mis moodustas galaktika, tähed ja kõik muu olemasoleva
praegu. 8.pôhjendus miks kliima soojeneb 5%mõju loodusel, kasvuhonneg hulk suureneb atmosf, metaan ja co2 takistavad maalt kiirgava energia tagasi jõudmist ilmaruumi sp atmosf muutub soojemaks infapuna kiirgus ei tule enam tagasi puud hävitatakse ei seo enam co2 annavad h20 on tasakaal 9.kiirgusbalanss, albeedo - Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks (P). Aluspinna peegeldusvõimet iseloomustab albeedo (A), mille all mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale langenud summaarse kiirguse Q suhet: A =P/Q efektiivne kiirgus - Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseks
Infravalguse lahti mõtestamine. Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal.
Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse taevakiirgusena. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Radiatsioon on kõige tugevam aprillis ja kõige nõrgem detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed). Klaas Klaas on homogeene keraamiline materjal, mis
Aastas on kõige rohkem päikesepaistet Vilsandil – 1950 tundi, Võrus samal ajal 300 tundi vähem. 12. millistest teguritest sõltub päikesepaiste kestus? Päeva pikkusest ja pilvitusest 13. millised on kiirgusbilansi tähtsamad komponendid? Otsekiirgus horisontaalsel pinnal, hajukiirgus, albeedo ja efektiivne kiirgus 14. millised on tähtsamad summaarse kiirguse arvutamise valemid? Horisontaalsele ühikpinnale langevat otse- ja hajuskiirguse summat nimetatakse summaarseks kiirguseks, selle kiiritustihedus Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks. Aluspinna peegeldusvõimet iseloomustab albeedo (A), mille all mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale langenud summaarse kiirguse Q suhet: Tavaliselt väljendatakse albeedot protsentides: 15. kuidas muutuvad summaarse kiirguse aastasummad sõltuvalt geograafilisest laiusest? Keskmine aastane summaarse kiirguse hulk väheneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas
magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K)
3 samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia. Vahelduvvoolu nimetatakse lihtsalt elektrienergiaks ja see ongi energeetika põhiliseks objektiks. (Kroon, K) Elektromagnetiline kiirguse energia on vahelduva elektromagnetilise välja energia. Elektromagnetilist kiirgust liigitatakse sõltuvalt elektromagnetilise välja sagedusest raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu
pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5.mis on luminestsents ja miks nim,seda külmaks helenduseks?Luminents on tahkiste, vedelike v.gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu, keemilise reaktsiooni vmt.toimel. Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha kiirgab silmale nähtavat punast kiirgust).
Aatomiga kokku põrganud beetaosakesed võivad neelduda aatomi elektronkattes tekitades negatiivse iooni või pidurduda aatomi elektronkatte negatiivses elektriväljas. Viimasel juhul annab beetaosake osa oma liikumise energiast üle aatomi elektronkatte elektronidele (ergastades neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma põhiolekusse, kiirates footoni. Sellisel moel tekkinud röndgenkiirgust nimetatakse teiseks kiirguseks. Gammakiirgus Gammakiirgus koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur (gammakiirguse peatamiseks on vaja paksu pliikihti) ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilisi mutatsioone ja vähki. Eriti ohtlik on
Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest. Radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nim radioaktiivseks kiirguseks. Magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus kolmeks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Alfakiirgus on heeliumi tuumade voog , *tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur, *a-kiirgus on väikese läbimisvõimega, peatab juba paberileht. RAK: *vähieavis vähirakkude tapmiseks; *tööstuses (nt paberivabrikutes) staatilise elektrilaengu kõrvaldamiseks; *mõnedes
Hakkab temp kõrguse kasvades tõusma, selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk on sellistel kõrgustel juba üsna madal. Termosfääris on õhumolekule nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Päikesekiirgus- Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit. Albeedo e tagasipeegeldunud kiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe (R-kiirgusbil, Q-kogukiirgus, A-albeedo, E-efektiivne kiirgus). Positiivne kiirgusbilanss täh, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab, siis maapind soojeneb. Osooniaugud- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris, mis esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas.
Klaproth suri 1817.a ega saanudki oma eksitusest teada. Metallist uraani sai esmakordselt alles Eugen Peligot aastal 1841. Aastal 1896 avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Ta nimetas neid uraanikiirteks. Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn ''uraanikiired'' on omased ka mõnedele teistele ainetele (nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. 1898. aasta keskel avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi poloonoiumi ja viis kuud hiljem raadiumi. Aatomituuma avastas oma katsete käigus E.Rutherfor 1911. aastal . Uraanituumast energiasaamise alguseks oli aga Otto Hahni ja Fritz Strassmanni avastus aastal 1939, mis näitas, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustuma, tekitades nii ahelreaktsiooni
Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop?
uurida. Praegu on veel võimalik teha vesiniku 21 sentimeetrise raadiojoone vaatlusi. Seda tüüpi raadiolainetel kulub meieni jõudmiseks 13 miljonit aastat ja nii näeme nende abil, kuidas jaotus aine noores universumis. Ometi toetuvad Chen ja Carrol tuntud füüsikatõdedele. Et galaktikad lendavad laiali. Et pärast Suurt Pauku toimus inflatsioon ehk kiirendatud paisumine. Sel ajal muundus suur osa energiast mateeriaks ja kiirguseks. Kuid mitte kõik. Osa jäi kavalal kombel alles see, mida nimetame nüüd vaakumi energiaks. See on energia, mis on täiesti tühjal ruumil. Jah, olgu ruum kui tahes tühi, mingi energia jääb ikka alles. Ja see tõukab ruumi kiirenevalt paisuma. Arvatakse, et ka mustad augud tekkisid peale Suurt Pauku, kuna need on 13 miljardi valgusaasta kaugusel Maast. On ka teisi arvamusi sellest. Näiteks: kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine
Universumis langenud niivõrd madalaks (4000 K), et toimub elektronide rekombinatsioon moodustunud heeliumi ja vesiniku tuumadega: kosmoloogilise plasma asemele tekib kosmoloogiline gaas. Umbes samaaegselt muutub ka Universum kiirgusdominantsest ainedominantseks (aine tihedus saab suuremaks kiirguse tihedusest). Kujunenud musta keha footonkiirgus mõnda aega hajub veel üha nõrgenevalt vabade elektro nide foonilt ja seejärel muutub ta ainefoonist täiesti sõltumatuks musta keha kiirguseks. Musta keha kiirgusel on see tähelepanuväärne omadus, et Universumi paisudes jääb ta ikkagi musta keha kiirguseks, kuigi ta temperatuur muutub pöördvõrdeliselt Universumi mõõtmetega. Need footonid ongi praegu registreeritavad raadioteleskoopidega kui kosmoloogilise päritoluga 2,7K temperatuurile vastav reliktkiirgus. See pärineb ajast, mil Universumi vanus oli umbes miljon aastat. Kiirgusfoonist sõltumatu ainefoon jaheneb kiiresti, ruutsõltuvuses kiirgustemperatuuri langusest.
Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb.
kasvades väga kiiresti Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirguenergiat, kui ise soojuskiirgsune ära annab
*Kiip? Kiip on nüüdiselektroonika põhielement, kus on väga väikesele pindalale koondatud suur hulk tranststoreid koos lisadetailidega. *Kuidas pooljuhi juhtivus sõltub temperatuurist? Temperatuuri tõustes takistus väheneb. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on takistus. *Mis on LED e valgusdiood? LED ehk valgusdiood on pooljuhtseadeldis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks. *MIllal diood võimendab ja millal alaldab voolutugevust? Diood võimendab voolutugevust, kui talle vastab päripinge. Diood alaldab voolutugevust, kui talle rakendada vastupinge. *Mis on alalisvool? MIs on lühis ja miks on ohtlik! Alalisvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Näiteks patareide ja akudega töötavad asjad. Lühis on vooluringi mingi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike
kohutavalt suur. Lööklaine ja kuumus kustutasid maapinnalt terveid linnu ning sajad tuhanded inimesed surid radioaktiivse kiirguse tõttu. Moodsad tuumapommid oleksid veelgi hirmsamad nad muundaksid pommiaine kogu massi tuumareaktsiooni käigus plahvatuse lööklaineks, kuumuseks ja kiirguseks. Mis on tuumareaktsioon? Et aatomtuumast energia vabaneks, tuleb see lõhustada. Aga tuuma hoiab koos tohutu jõud. Alles 1939.a. avastasid saksa aatomifüüsikud Lise Meitner ja Otto Hahn meetodi, kuidas purustada vähemalt uraaniaatomi tuum. See tuum ei ole nimelt kuigi stabiilne. Ja
Tekkinud elektron lahkub tuumast. Läbimisvõimelt keskmine nt ei läbi puitu. Magnetväljas liigub põhjapooluse poole. N=p++e-+antineutriino. -lagunemine tekib, kui tuuma madalamad energia tasemed pole lõpuni täidetud s.t tuum on ergastusseisundis. Ergastatud tuumas hakkavad vastavalt prootonid või neutronid täitma vabu kohti ja selle käigus vabaneb energia kvant, mida nim gamma kiirguseks. -kiirgus on suurima läbimisvõimega. Magnetväli seda ei mõjuta. Tekib - ja -kiirguse tagajärjel või tuuma põrkumisel mõne teise osakesega. Kriitiline mass on aine kogus, mille ületamisel toimub tuumade lõhustumine koguaines praktiliselt momentaalselt. 235U-50kg kui aga kasutada neutroneid peegeldavaid katteid siis piisab 250g. Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks
hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja gammakiirguseks. (Tarkpea, 2008) Joonisel 1 on kujutatud elektromagnetlainet. Punasega märgitud elektromagnetlaine pikkus (wavelenght) on suurem kui sinisel, seega on tema sagedus ehk võngete arv ajaühikus väiksem kui sinisel elektromagnetlainel. Tarkpea (2008) kohaselt kategoriseeruvad raadiolaineteks elektromagnetlained, mille sagedus jääb vahemikku 10 astmes 5 kuni 10 astmes 12 hertsi ja lainepikkus vahemikku 10 astmes 4 kuni 10 astmes -4 meetrit.
aeglane haavade paranemine, madal vererõhk 2.2.1. Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on üks elektromagnetkiirguste tüüpe, mille lainepikkus jääb vahemikku 0.01 10 nm ning mis vastab sagedusele 3x1016 Hz 3x1019 Hz. Röntgenkiirguse lainepikkus on väiksem kui UV-kiirgusel, kuid suurem kui gammakiirgusel. Röntgenkiirguse avastajaks peetakse Wilhelm Röntgen'i, kes nimetas seda tüüpi kiirgust esialgu X-kiirguseks, ehk tundmatuks kiirguseks. Matemaatik ja füüsik Ron Kurtun on öelnud, et röntgenkiirgus võib keharakke kahjustada vähesel määral, mille tagajärjeks on enamasti vaid see, et kahjustada saanud rakk sureb varakult. Halvemal juhul aga rakk ei sure, vaid muteerub see võib kaasa tuua vähi tekke. Kõige suuremat kahju tekitab selline kiirgus aga suguorganitele, mis võib last soovival perel kaasa tuua nurisünnituse või lapse keha deformeerumise. 2.2.2. Gammakiirgus
annaabi.ee 
