Häädemeeste Keskkool Kristen Sepp KOSMILISED KIIRED Referaat Juhendaja: Raimo Pruul Häädemeeste 2012 Sisukord Mis on kosmilised kiired?.................................................................................................................... 3 Kust need tulevad?............................................................................................................................... 4 Primaarkiirgus...................................................................................................................................... 5 Sekundaarkiirgus..................................................................
Minnes üle lühema lainepikkus poole, hakkab energia spektris vähenema. Seda mööda kuidas lainepikkus lüheneb, kasvab aga kiirguse keemiline toime (joonis2). See tähendab- kiirguse toimel intensiivistuvad paljud keemilised reaktsioonid. Spektraalaparaadid- puhtamad ja teravamad spektrid saadakse spektroskoopide abil. Toru A, kollimaator, on kitsas pilu, kuhu on paigutatud lääts. Pilu on paigutatud läätse fokaaltasandisse, mistõttu läätsest väljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad värvilisteks kiirte kimpudeks spektriks. Eri värvid kalduvad erinevalt ning teine lääts koondab oma fokaaltasandis kiired ühte punkti, kus tekib pilu värviline kujutis ehk spekter, mis projekteeritakse ekraanile. Kui ekraani asemele panna fotoplaat, saadakse spektograaf. Silmaga vaatamiseks kasut läätse, mis paigutatakse teise läätse fokaaltasndisse ekraani asemele Kiirgusspektrite liigid- Kiirgusspektrid jagunevad pidev-, joon- ja ribaspektriteks
Vahvlid Valmistusained: 100 g sulatatud margariini 2 muna 75 g suhkurt vaniliini 150 g jahu Valmistusviis: Pane sulatatud margariin kaussi. Lisa 2 muna ja sega korralikult läbi. Lisa suhkrut ja vanniliini ning sega. Lisa jahu ja sega läbi. Küpseta vahvlid.
Millist keskkonda nimetatakse optiliselt tihedamaks keskkonnaks? 13.Milles seisneb täielik sisepeegeldus? VASTUSED: 1.Valguskiireks nim kiirt, mis näitab valgusenergia levimise suunda. 2. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, sellega selgitatakse varju tekkimist 3.Peegeldumiseks nim füüsikalist protsessi, mis seisneb valguenergia levimissuuna muutumises antud optilises keskonnas, milles asub peegelpind. 4.Difuusne peegeldumine toimub mattpinnalt, pinnale langevad paralleelsed kiired peegelduvad erinevates suundades. Mattpinnaks nim pinda mille pinna konarlused on suuremad kui valguse laine pikkus. 5.Korrapärane peegeldumine toimub peegelpinnalt, pinnale langevad kiired on ka peale peegeldumist parraleelsed. Peegelpinnaks nim pinda mille konarlused on väiksemad valguse laine pikkusest. 6.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, langemispunkti pinnale joonistatud pinnanormaal ja peegeldunud kiir asuvad ühes ja samas tasapinnas. 7
ära kasutades, teenida koha Stenbock'i majas, kuhu nii mõnigi tark ja haritud inimene pole jõudnud. Jõudsin siia, et öelda välja enda arvamus. Haridus ja koolis käimine ei ole peamine. Kõige tähtsam on haritus. Kõige tähtsam on käia silmad lahti. Igas asjas näha enda võimalust ja särada. Jagada oma rõõme sõprade ja tuttavatega. Mitte olla laisk. Püüda olla teistest parem, mitte kiruda neid kellel elus paremini läheb. Olla kiire! Suured ei söö väikeseid! Vaid kiired söövad aeglaseid. Ärge raisake oma elu. Kasutame targalt meile antud aega. Siin elus ei ole mitte midagi mida me ei saaks omada, kes me ei saaks olla, või mida me ei saaks teha. Iga inimene on oma saatuse sepp. Sündides on kõik inimesed võrdsed. Kõik on inimesed!
Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks. Võimalikke sobilikke ellipsoide on palju. 9. Kaardi matemaatilised elemendid on: · Geodeediline alus · Mõõtkava · Projektsioon 10. Projektsioonide liigitamine kasutatava kiirte lähtekoha järgi, seadke vastavusse: · Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga ortogonaalsed · Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt stereograafilised · Kiirte lähtekoht Maa keskmes tsentraalsed Test number 3 1. Andmebaasi esimene normaalkuju tähendab, et.. · Tabelis ei ole korduvaid veergusid 2. Lineaarse inerpoleerimise puhul .. · Arvutatakse väärtus lähimate naabrite väärtustest kauguse pöördväärtusega kaalutud keskmisena 3
Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilm...
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg.
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes
Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6
modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad
frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17. Millised on kiired nõlvaprotsessid? Kirjelda neid! Varisemine- kivimiosakesed langevad, hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Libisemine- terved settekehad ja kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda, nii et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusie ei toimi. 18. Millised on aeglased nõlaprotsessid? Kirjelda neid! Voolamine- ei saa kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed
UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks
poole 8. Mida kirjeldab kvantmehaanika põhivõrrandis, Schrödingeri võrrandis esinev lainefunktsioon? a. osakese leidmise tõenäosust erinevates ruumipiirkondades b. osakeste lainepikkust c. kvantide võnkumise edasikandumisel tekkivat lainet 9. Kas on õige väide "Aatom kiirgab footoni, kui aatomituum läheb kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired heeliumi aatomi tuumad b. kiired kiirete elektronide voog c. kiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta , ja kiired ioniseerimisvõine järgi. a. suur ioniseerimisvõime alpha b. keskmine ioniseerimisvõime beta c. väike ioniseerimisvõime gamma 12. Järjesta , ja kiired läbitungimisvõime järgi. a. suur läbitungimisvõime gamma b. keskmine läbitungimisvõime beta c
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis o...
Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri. Need on kiired, mis moodustavad optilise teljega väi- kesi nurki, st nurki, mille korral võime nende siinused ja tangensid lugeda võrdseks nurkade suursutega radiaanides. Eseme kujutiseks nimetatakse mõne optilise seadme (ka silma) poolt tekitatud esemega sarnast pilti. Kujutisi jaotatakse tõelisteks ja näivateks. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pä- 3 rast optilise süsteemi läbimist punktis A1 , siis on tegemist tõelise kujutisega
Kujutav geomeetria I loeng Projekteerimiseks nim. geomeetrilist tegevust, mille tulemusena saadakse projektsioon ehk kujutis. Vaja on: objekt ehk kujutatav ese, kujutamiskiired ehk projekteerivad kiired, ekraan ehk projektsioonitasand. 1. Tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv- kiired on ühest silmapunktist. 2. Paralleelprojektsioon- silmapunkt on lõpmata kaugel, kujutatavad kiired on omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3
koos kondensaatorite ja takistitega. Oma mõõdult on ta kuskil 1mm. kasutatakse elektroonikas -autodes, telerites, mobiilides jne. 4. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist.Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa-, beeta- või gammalagunemise teel. Alfa-kiired on heeliumi tuumade voog. Need kiired on väga väikese läbitungivusvõimega. + laenguga. Beeta-kiired on elektronide voog. See kiirgus on negatiivse laenguga. Need kiired võivad läbi tungida mõne mm alumiinium plekist.Gamma-kiired on laenguliselt neutraalsed, kuid väga suure läbitungimisväimega. Mida suurem on elemendi järjekorranumber, seda suurem tõke on ta gamma-kiirgusele.
ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI!
ÜKSKÕIK, MILLISE NURGA ALT KIIR KA EI TULEKS! Kui me räägime peegeldusest, siis tihti seostub meile peegelpilt iseendast või ümbrusest. Kui valgus peegeldub IGA objekti pealt, miks siis me ei näe oma peegeldust iga objekti pealt? Siin tuleb vahet teha hajusal peegeldumisel ja spekullaarsel peegeldusel. Spekulaarsel peegelduse puhul on nõnda: KIIRED, MIS LANGEVAD PARALLEELSELT PINNALE, PEEGELDUVAD SAMUTI PARALLEELSELT PINNA PEALT EEMALE. HAJUSA PEEGELDUSE PUHUL KIIRED TULEVAD KÜLL PARALLEELSELT SISSE (nagu tihti valgusallika puhul võib täheldada), ENT NAD PEEGELDUVAD ERI SUUNDADES, KUNA PIND ON EBAÜHTLANE. HAJUS PEEGELDUS Spekulaarse peegelduse puhul on lootust näha oma enda peegeldust JUHUL, kui kiired tulevad piisavalt erinevate nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI!
Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes väheneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel.
kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks
3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu. Miks kiirgus meid ei tapa? · Kasutusel olevad seadmed saadavad korraga välja ~200 kiirt. · Kõik kiired on suunatud kindlasse punkti inimese peas. · Kuna kasvaja ümber saavad kõik kiired kokku, on seal nende võimsus 200 kordne ja nad teevad kahju just sealsete bakteritele. · Et pea oleks paigal terve sessiooni aja (20 min 1h) , peab
Radioaktiivsus Aastal 1896 avastas Prantsuse teadlane H.Becquerd suure läbitungimisvõimega kiirguse. Inglane Ratherford lasi radioaktiivse kiirguse läbi magnervälja, selgus, et see jagunes kolmeks osaks: α; β; γ kiirguseks. α - kiirgus kujutab endast α- osakeste ehk heeliumituumade voogu, need osakesed on väikseima läbitungimisvõimega. β - kujutavad endast ülikiiresti liiuvate elektronide voogu. β – kiired on suurema läbitungimisvõimega kui α - kiired γ - kiired kujutavad endast elektromagnetlaineid lainepikkusega 10-13 – 10- 10 meetrit. Väga suure läbitungimisvõimega, levivad valguskiirusel (300000 km/s) kõige ohtlikum! Radioaktiivsed muundumised Radioaktiivsetel muundumistel toimub aatomituumade iseeneslik muundumine teiste elementide tuumadeks. Need muundumised alluvad nn Soddy nihkereeglile. 1) α lagunemine – tuuma laeng väheneb 2 võrra ja mass 4 ühiku võrra. Eraldub α osake, element nihkub tabelis 2 koha võrra ettepoole.
Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid, portselankauss
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised: · aeglased lihaskiud on väikesed, aga kiired lihaskiud on mõõtmetelt suured · aeglased lihaskiud ei arenda suurt jõudu, aga kiired lihaskiud arendavad suurt jõudu · aeglased lihaskiud on kauakestvad ehk vastupidavad, aga kiired lihaskiud on vähevastupidavad 13. Mis on koordinatsioon ja nimeta selle liigid. Koordinatsioon on kehaline võime, mis on seotud organismi liikumise
kahte suurde rühma: 1) nõguspeeglid 2) kumerpeeglid. Nõguspeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis koondavad valgust. (liiklusvahendi esituled) Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? * Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? * Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe.
Reaalne objekt Mudel Kui suitsusesse tuppa langeb valgus Valgusvihu mudeliks on valguskiir, läbi kitsa ava, siis näeme seal kitsast mis näitab, millises suunas valgus- valgusvihku. energia levib. Joonis 3.6 Sellel joonisel on valgusallika kõige ülemisest punktist väljuvatest kiirtest kaks tähistatud numbritega. Mille poolest need erilised on? Kõik kiired, mis levivad nende kahe vahel, „jäävad tõkke taha kinni” ja ei pääse sellest läbi. Vaatleme nüüd joonist, kuhu on kantud valgusallika mõlemast äärmisest punktist väljuvad „erilised” kiired. Joonis 3.7 Jooniselt on näha, et olenevalt sellest, kus me asume, on pilt valgusallikast erinev. Mõnest kohast 30 • näeme kogu valgusallikat • näeme valgusallikat osaliselt – see on poolvarju piirkond
Mattpinnalt peegeldub valgus erinevates suundades. Valguse täielik peegeldumine Valguse langemise kahe keskkonna pinnale, osa valgust murdub ja osa valgust peegeldub. Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all. Läätsed ja valguse murdumine Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale
Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha.
keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus. Vaadates nõguspeeglilt kaugelt me näeme ümberpööratud ja vähendatud kujutist. Lähedalt aga samapidist ja suurendatud kujutist. Valgustades paralleelsete kiirtega nõguspeeglit, peegeldunud
.........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detektorid......................................................................................................10 8. Kokkuvõte....................................................................................................................11 9. Kasutatud kirjandus......................................................................................................12
rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba
seetõttu ka soojuskiirguseks.Valgusel on veel mitmeidki toimeid peale soojusliku toime . Keemiline toime ,mille tõttu muutub keemline koostis aineosakestel. Lisaks elektriline toime, see lööb elektronid aatomitest lahti .Ning ka mehhaaniline toime , mis avaldab kehadele rõhku (jõudu). Valguselevimist nimetatakse valguseenergia edasikandumist ning valgus saab levida sirgjooneliselt ( ühtlases keskkonnas ). Valgusvihk on paljude valguskiirte kogum ja valgusvihke võib olla : hajuvaid kiired eemalduvad üksteisest, koonduvaid kiired lähenevad üksteisele ning lõpus lõikuvad , paralleelsed kiirte vahel on kogu aeg ühtlane vahe sees ning liiguvad samas suunas. Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning minu meelest see on üks
2. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 meeter: 1 dptr = 1/1m. Et leidafookuskaugust, tuleb avaldada see optilise tugevuse valemist: f = 1/D. Eseme kujutis on mõne optilise seadme (peegel, lääts, silm,...) poolt tekitatud esemega sarnane pilt. Olümpiaadil tuleb tavaliselt leida kujutise asukoht, kui on teada eseme enda asukoht, või vastupidi. Kujutised jaotatakse 1) tõelisteks ja 2) näilisteks. 1) Tõeline kujutis. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pärast optilise süsteemi läbimist ühte punkti, siis on tegemist tõelise kujutisega. Tekib kumerläätse ja nõguspeegli korral. Saab projitseerida ekraanile. 2) Näiline kujutis. Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist, vt joonis), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. TÄHTIS
2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
2. Mis vahe on tsentraal ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt määrama objekti kõik geomeetrilised omadused, kuid objekti üksainus kujutis ilma lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
saaks seletada veel mitmeid Standardmudeli ,,veidrusi". Supersümmeetrial on lisaks palju häid matemaatilisi omadusi ja sügavamalt olemuselt on supersümmeetriline ka stringiteooria. Stringiteooria on teadaolevalt ainus matemaatiline mudel, mis suudab anda ideid, kuidas võiks olla ühendatud ühte teooriasse kõik loodusest tuntud jõud: gravitatsioon, tugev ja nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Kosmilised kiired on teatavasti kõik need osakesed, mis saabuvad Maale kosmosest. Suur osa kosmilisest kiirgusest jääb lõksu Maa magnetvälja ning järelejäänud osast enamik neeldub juba atmosfääri ülakihtides ja maapinnani jõuab üksnes tühine murdosa. Seega ei ole kasu kosmiliste kiirte otsimisest maa peal. Kõige targem on teha seda Maa atmosfääri kõrgemates sfäärides, kus Maa mõjutused ei ole nii suured. Selliseid mõõtmisi on tehtud
asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8
TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks.
04:57 projekteerimine - geomeetriline tegevus, mille käigus saadakse projektsioon. Osalevad: objekt, kujutamiskiired, ekraan. Liigitatakse tsentraal- ja paralleelprojekteerimine. Tsentraalprojekteerimine kõik kiired lähtuvad ühest punktist, Tulemuseks on perspektiiv ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Kliima 14. Vesi neelab päikese kiiri,samuti äsja küntud põld,küllaltki hästi 1. Parasvöötme ülemineku kliima mereliselt mandrilisele. puude lehestik.Päikese kiired peegelduvad liivaselt ja teistelt 2. Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16
soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja soojendavad maad kasvuhoones. Siis maapind soojendab ka õhku.Katus ja seinad ei võimalda soojale õhule lahkuda. Lisaks klaasile või kilele, mis on kaetud kasvuhoone katusel, ei lase välja mitte ainult õhk, vaid ka soojuskiirgus, st "Infrapunased" footonid.Soojendatud maa kiirgab "infrapunast" footoone suurtes kogustes, kuid see peegeldub katusest tagasi maha ja siis jalle imendub maapinnaga. Näide selle kohta
Joonestamine 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad projekteerivad kiired kõik ühest punktist, mida nimetatakse silmpunktiks. Selle tulemiks on tsentraalprojektsioon ehk perspektiiv. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojekteerimiseks ja ristprojekteerimiseks vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
