MASINAELEMENDID TÖÖ NR. 3 RIHMÜLEKANDE ARVUTUS Lähteandmed: nnom= 955 p/min Pnom = 2,38 kW ulü = 3,3 1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine. Nomogrammi järgi valin A kiilrihma. 2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabelist sain D1min = 90 mm 3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm. 4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm. D2 = D1u(1 - ), kus u rihmülekande ülekandearv; = 0,01...0,02 libisemistegur. = 0,02 - 0,01g, kus g optimismitegur. = 0,02 0,1 0,5 = 0,015
Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: Oper. Operatsioonide nimetused teostamise järjekorras Tööriist Nr. 1. Vaakumitoru eemaldamine (klapikambrikaanelt) Padrun 10mm Tallinn 2011 2. Klapikambrikaane eemaldamine Padrun 10mm 3. Kiilrihma pinge alt vabastamine (generaator) Padrun 13mm ja14mm 4. Kiilrihma eemaldamine - 5. Hammasrihma ülemise tolmukatte eemaldamine Padrun 10mm 6. Gaasijaotussüst. märkide fikseerimine Padrun 19mm 7. Rihmaratta eemaldamine väntvõllilt Padrun 19mm + fiksaator 8. Nukkvõlli rihmaratta vabastamine Padrun 17mm
Generaatori ehitus ja kasutamine Generaator on masinate juures elektrienergia allikaks. Käitatakse generaator rihmülekandega. Rihmülekanne saadakse väntvõlli rihmarattalt kiilrihma või mitmekiilulise rihma abil. Kiilrihma korral kasutatakse generaatorit ülekanderihma pingul hoidmiseks. Siis on generaator mootori kere külge kinnitatud ühest punktist ja teiseks punktiks on pinguti. Pingutamiseks pööratakse generaatorit ümber kinnitustelje mootorist eemale. Mitmekiilulise rihma korral kasutatakse automaatset pingutust st vedru survejõud pingutusrulliku kaudu hoiab rihma pingust normis. Rihma pingust tuleb aegajalt kontrollida. Kui pingus ei ole õige, võib rihm hakata libisema
Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/
esi-ja tagaotsakaan, milles on uued väntvõlli otsatihendid. Otsakaane all võib olla papis tihend või hermeetik. Paigaldakse kett ning siis plokikaan, mis on eelnevalt komplekteeritud ning uus tihend. Enne keeratakse väntvõlliga kolvid Ü.S.S-ist eemale. Plokikaan..(vt. eestpoolt). Seejärel ühendakse väntvõll ja nukkvõll omavahel ketiga (rihmaga) pidades kinni märgistustest. Suletakse klapikambrikaan pealt. Rihma korral kaetakse rihm plastikkaantega ja seejärel paigaldakse kiilrihma ja soonrihma....... . Mootor paigaldakse autole vastupidises järjekorras maha võtmisele.
2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f Suure rihmaratta rihmade jõud F1 = 2f = 2*390 = 780 N Väikese rihmaratta rihmade jõud
laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb
..................................................... 10 2.2. LUBATUD KONTAKTPINGETE H MÄÄRAMINE ........................................ 10 2.3. LUBATUD PAINDEPINGETE F MÄÄRAMINE ............................................. 11 2.4. KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS .................................... 11 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS ..................................................................................... 15 3.1. KIILRIHMA ARVUTUS .......................................................................................... 15 4. VÕLLIDE KOORMUSED, VÕLLIDE ARVUTUS ....................................................... 19 4.1. Reduktorülekande hambumisjõudude määramine .................................................... 19 4.2. Konsoolide jõudude määramine ................................................................................ 19 4.3. Võllide materjali valik ....
4,58 Jaotan üldise ülekandearvu ajami astmete vahel: Võtan kõikide mootori variantide jaoks ühesuguse reduktori ülekandearvu: ukü = 3,55 u ulü = u kü 1 2 3 4 Ajam,u 18,6 9,32 6,17 4,58 Kiilrihmaülekanne, ulü 5,31 2,63 1,74 1,3 Kooniline reduktor, ukü 3,55 3,55 3,55 3,55 Analüüs: 1. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga suur. 2. variandi mootor on optimaalne valik. Tagab ajami kompaktsuse. 3. variandi mootorit ei ole otstarbekas valida kuna ajami ülekandearv on liiga väike. 4
Telgede vahe kontroll: 1 +2 50,885+179,114 229,999 = = = =115 mm 2 2 2 11 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS 3.1 KIILRIHMÜLEKANDE ARVUTUS 1. Valin välja rihma ristlõige Vastavalt nomogrammile valisin välja kiilrihma ristlõikega B. 2. Määrata kindlaks vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm. Tabeli järgi D1min = 125 mm , projekteerimise esimese ülesande põhjal oli Tm = 26,52 Nm 3. Määrata kindlaks vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1. D1= 160 mm, kuna soovituslik on valida 1-2 väärtuse võrra suurem võrreldes minimaalse lubatud läbimõõduga kuna nii saab tõsta rihma eluiga, ja ülekande arvudega sobib paremini. 4
uuematel autodel ka elektri abil. Mootori väntvõllilt aetakse ringi hüdropumpa, mis pumpab õli suure rõhu all läbi roolikarbis või latis oleva klapi. Kui rool on otse, avaldub mõlemale klapi poolele sama suur jõud ja võimendamist ei toimu. Kui aga juht keerab rooli, lülitub pöördklapp surve vastavasse suunda ja kõrge surve all voolav õli võimaldabki rooli kergemini keerata. Roolivõimendi pump saab käituse kiilrihma vahendusel väntvõlli rihmarattalt (mõnikord kasutatakse ka pumba käitamiseks elektrimootorit). Pumba rihmarattaga võll toetub keres asuvatele laagritele. Kahepoolse toimega labapumbal on kaks surve- ja kaks imiruumi. Pumba rootor on kinnitatud võllile nuutidega. Pumba rootorisse on tehtud labade mahutamiseks sooned. Hammaslattrooliga sõiduautodel asub roolivõimendi jõusilinder tavaliselt hammaslatiga ühises korpuses. Jõusilindri kolb on asetatud hammaslati otsa ja
tootmiseks nii sõidukitel kui ka töökojas. Väljundrõhk 0,7 0,8 MPa (7 8 bar). Nii tagatakse töösilindri rõhuks 0,6 MPa (6 bar). Uuematel veokitel süsteemi rõhk ca 10 bar. Kruvikompressor Kasutatakse suruõhu tootmiseks kui vaja suurt mahtu ja suhteliselt väikest rõhku. Sünkroonse ajamiga kaks võlli. Ülekanne otse või kiilrihma abil. Kaks paralleelset eri kujuga pöördkolbi. Kuivalt töötamisel töörõhk kuni 3 bar, vahejahutusega kaheastmelisel kompressoril kuni 10,5 bar. Võimsus kuni 1000 kW. Kompressorjaam Turbokompressor Biturbo Suruõhu ettevalmistus veokil 1- kompressor; 2- rõhuregulaator; 3- õhukuivati; nelikkaitseklapp; 5- õhupaak; 6- kondensaadi klapp Suruõhusüsteemi komponendid Lülitusventiilid - eraldavad suruõhu torustiku osad üksteisest (nt kuulklapp).
Sõltuvalt otstarbest, ülekantavatest kiirustest ja jõududest, võivad kiilrihmad olla mitmesuguse kuju ja ehitusega. Üldjuhul on kiilrihmad mitmekihilised. Nende valmistamiseks kasutatakse koordnööri, kummi ja kummeeritud riiet (joonis a, b). Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu (joonis d). Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks. Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel sarniirselt liituvate lülide ahelast
A-hambumise profiil,B-ülekannete Tiguülekande põhielemendid: 1-tigurattas, kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b tüüpe:a,b,c-välise hambumisega ülekanne(a-sirg,b-kald,c- 2-tigu kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud noolhammastega),d-sisemise hambumisega ülekanne,e- riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia hammaslatt, f,g,h-kooniline ülekanne(f-sirg,g-kald,h- süvendis kaarhammastega) 1
Poolristuva rihmaga-võllide kiival asetusel Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui lamerihma kasutamisel, sest veojõu kasvades tõmmatakse rihm tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vahelist hõõrdejõudu Kiilrihmade profiilid: a koordriidest rihmad (1- koordriide kiht, 2- kummist survetsooni kiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), b kordnöörrihmad (1- koordnöörid, 2- kummist täitekiht, 3- kummeeritud riidest ümbris), c hammasrihm, d kiilrihma paiknemine rattapöia süvendis Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega)
tihend, mis hoiab ära õli väljapääsu karterist. Väntvõlli tagumises otsas tugiääriku sees on käigukasti esimene võll, ehk siduri võlli laagripesa. Väntvõlliga liituvad osad Kinnituspolt - selle abil liidetakse ühtseks süsteemiks kiilrihmarattad, gaasijaotusmehhanismi ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele. Õlitõrje seib töötab koos väntvõlli esimese otsa tihendiga, tõrjudes oma pöörlemisega tihendi lähedusest õli eemale. Gaasijaotusmehhanismi käitamise ajami ratas käitab nukkvõlli või nukkvõlle Hooratta hammasvöö on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit. Mootorikeps Kepsu kaudu ühendatakse väntvõll kolviga. Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär
Rooli pööramisel ükskõik kummale poole, pöördub ka jaoturi siiber, mis ühendab pumbaga võimendi kolvialuse ruumi ja kolvipealse ruumi paagiga. Sellel tulemusel nihkub võimendi kolb, mis omakorda pöördub hammassektori kaudu roolihoova võlli ja sellega kergendub juhtrataste pöörumine. Rooli tõukelist võimendust põhjustab vähene õli hüdrovõimendis, õhu sattumine roolivõimendi süsteemi ja roolivõimendi pumba kiilrihma libisemine. Suur müra roolivõimendi töötamisel on põhjustatud õli vähesusest paagis, lõdvast ajamirihmast, saastunud või valesti paigutatud filtrist roolovõimendi õlipaagis või õhu sattumisest süsteemi. Tehnokontrollis pööratakse tähelepanu õli tasemele, voolikute korrasolule ja lekke puudumisele. Roolivõimendis kasutatakse automaatjõuülekannet ATF. Sõiduki liikumine omal jõul on keelatud, kui: · Rooli keeramine on takistatud või rool kiilub kinni
14. 18. Kiilrihmülekandes on rihma profiil kiilukujuline ja paikneb tugevamini rattapöia soonde, mis suurendab ratta ja rihma vedava ja veetava rattapöia kiilutaolises süvendis. Sõltuvalt vahelist hõõrdejõudu (joonis 13 d). otstarbest, ülekantavatest kiirustest ja jõududest, võivad kiilrihmad olla mitmesuguse kuju ja ehitusega. Üldjuhul on 19. Kui kiilrihma libisemist soovitakse täielikult välistada, siis kiilrihmad mitmekihilised. Nende valmistamiseks kasutatakse kasutatakse hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid koordnööri, kummi ja kummeeritud riiet (joonis 13 a, b). (joonis 13 c). Niisugust ülekannet nimetatakse Kiilrihmülekandel on libisemine märgatavalt väiksem kui hammasrihmülekandeks
8.5.1.1. Näide. Painutatud ja väänatud võll Dimensioneerida ühtlane ümar-ristlõikega võll (Joon. 8.16)! Materjal: kvaliteetteras []Surve = []Tõmme = 260 MPa; []Lõige = 156 MPa; Ülekantav võimsus: P = 300W; pöörlemissagedus: n = 90 p/min (9.4 rad/s); hõõrdetegur rihma ja ratta vahel f = 0.2, rihma ja ratta kontaktnurk: = 180°, kiilrihma soone kaldenurk 2 = 36°. Lahenduskäik: P 300 · võlliga ülekantav pöördemoment: M = = = 31.9 32 Nm ; 9.4 · rihmade mõlemad harud on tõmmatud ning vedava ja veetava haru tõmbejõudude erinevuse saab F1 F3
Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile
variaatorile. Variaatori vedav kiilrihmaratas koosneb kahest põsest, mis võivad piki võlli nihkuda, neist parem koos veetava trumliga, vasak (viirutatud) aga viimase rummul. Siduri veetava trumli ja variaatori vasaku põse vahel asuvad pesades neli kuuli. Väikestel pööretel paiknevad kuulid pöörlemistelje lähedal. Pöörete suurenemisel eemalduvad nad pöörlemisteljest ja suruvad kiilrihmaratta põski koo- male. Seega surutakse kiilrihma väiksemalt veeringilt suuremale, mistõttu ka ülekantav pöördemoment muutub. trumli külge kinnitatud telgedel. Klotse tõmbavad pöörle- miskeskme poole (lahutatud seisu) kaks keerdvedru. Variaatori vedavalt rihmarattalt kantakse veojõud kiil- Mootori käivitamisel kannab ketta j am jõu pedaali võllilt
annaabi.ee 
