Et jutustada täpsemalt alaliikidest, peame meelde jätma, et pihused koosnevad kahest ainest: PIHUSTUSKESKKOND + PIHUSTUNUD AINE = PIHUS (see kuhu aine pihustatakse) + (aine, mida pihustatakse) = tulemus Pihuste alaliigid jagunevad järgmiselt: EMULSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning selles pihustunud aine samuti vedelik, nt majonees ja kätekreem. Kui tegu on suuremate aineosakestega, lisatakse neile püsivamaks muutmiseks hulka (st nad ei kihistuks nii kiiresti) emulgaatoreid. SUSPENSIOON Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ning pihustatav aine on tahke aine, nt savine vesi, kohv ja kakao. VAHT Pihus, mille pihustuskeskkond on vedelik ja pihustatav aine on gaas. See tekitabki vahu, mida võime näha näiteks pesupesemise tulemusena. AEROSOOL Pihus, mille pihustuskeskkond on gaas (harilikult õhk) ning pihustatav aine vedelik. Pihustuskeskkond võib olla ka gaaside s e g u. Näiteks võime tuua looduses tavalised udu ning pilved
korral. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi.
Vastasel juhul betoonisegu kihistub raskemad osad (kruus või killustik) vajuvad põhja, segu pinnale aga tekib tsemendi-piima ja vee kiht. Tsemendipiim on kivistunult nõrk. Settinud mass on poorne raskestitöödeldav segu, milles tsemendipiima on liiga vähe ja mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine, · lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil, · vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata. Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb
· (Viimistlustöö - välisseinapaneelide vormimisel) · Veehoidvus - mördi Toodete kivistamine: omadus hoida endas teatud hulgal vett; vajalik, et mört transportimisel ja seismisel ei kihistuks; Betooni kivistumist kiirendatakse aurutamise teel. veehoidvus suureneb, mida rohkem on sideainet ja Toimub normaalrõhu juures, temp. 80-90 C peenlisandeid Aurutamise kestvus sõltub tsemendi liigist ja aurutamise · Tugevus - tugevusklassid M1-M15; proovikuupide
Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on
pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis)
ladestub pinnale või sööbib pinnasesse, söövitab ja kulutab pinda, muudab pinnakattematerjali vanaks ja inetuks. Ladestunud ja kinnitunud rasvmustust või mõned vanad värvid, lakid, või kaitse- ja hooldusaine kihid vajavad hõõrumist. Need vajavad soojemat vett kui ka tugevamat küürimist puhastusainet, mida kõik pinnad ei talu. Nõgised plekid ja tõrvmustus tuleks puhastada kohe, et see ei reageeriks pinnaga. Ka kaitse- ja hooldusained tuleks kasutada säästvalt, et need ei kihistuks pinnale. Kui mustus on märgunud, siis toimivad vesi, õli või rasv kinnitina. Mustust on lihtsam eemaldada siis, kui vedelik ei ole haihtunud, siis tuleb mustust siduvad ained lahti leotada. Harva koosneb mustus ühest ainest, enamasti on see erinevate mineraalsete ja orgaaniliste ainete segu. Mustus on pindadel ja tekstiilmaterjalidel soodsaks kasvulavaks bakteritele. Mustad pinnad levitavad mikroobe ja ebameeldivat lõhna ning muudavad ruumiõhu värskust. Mustus
töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1…M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse
laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. • Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. • Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. • Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. • Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. 12. Poorse täiteainega kergbetoonid Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale, millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karp-lubjakivi jne. Neid kasutatakse peamiselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu.
Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem kui näiteks betoon ( hea betooniliiv on kuni 5,0 mm; siia hulka kuulub ka looduskivimüüritise mört). 11 veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulga vett. küllaldane veehoidvus on vajalik selles, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadus. tugevuse järgi jagatakse mördid markidesse: 5, 10, 25, 50, 100 harva ka 150 ja 200. mark näitab proovkuupide survetugevust ( kg/cm²), peale 28 päevast kivistumist. nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest
korgemad tugevusnaitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. Vaatamata korgele voolavusele sailitab oigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. Takistustest moodavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, naiteks sarruse taga. Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lahtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav joud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi.
13 · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis-
töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 8 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kambrium.html). Joonis 3. Kambriumi ajastu elusorganismid Eestisse jättis kambriumi ajastu maha 100-240 m paksused liivakivide, aleuroliitide ja savide kihid, mis osaliselt paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas ja jaotatakse siin Lontova, Lükati ja Tiskre kihistuks. Need liivad ja savid settisid meie alal olnud suures sisemeres, mis ajastu alguses ulatus Oslo lähistel üle Lõuna-Soome ja Baltimaade Põhja-Uuralini. Et selles meres kuhjus ainult liiva ja savi oli tingitud kõrge mägismaa lähedusest. Nimelt tekkisid Skandinaavia poolsaare kohal aguaegkonna lõpul võimsad mäeahelikud. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Veel leidub suuri vanaadiumi-, mangaani-, raua- ja asbestimaardlaid. (I. Arold, 1987) 2.2 Ordoviitsium
laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm. • Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. • Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. • Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. • Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse ITB segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid. • Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. 28. Betooni erinevad keskkonnaklassid 29
laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm. · Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse ITB segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30.
*Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. *Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. *Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi.
või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. Takistustest möödavoolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. Betoonisegu voolavuse ja mittekihistumise tagamisel on lähtekohaks Binghami mudel, mille kohaselt segu ei hakkab voolama enne, kui talle on rakendatud piisav jõud. Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi
Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm. · Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse ITB segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega.
Mördi plastsus oleneb: vee hulgast, 139 sideaine kogusest, plastifikaatorite sisaldusest. Mördis puudub jämetäitematerjal. Võrreldes betooniga on mördis täitematerjali terade üldpind suurem ja sideainet kulub selle täitmiseks rohkem. Veehoidvus. See on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Vajalik on vesi selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Kui vett on vähe, võivad kuivad kivid imeda mördi seest enamuse vett endasse. Sel juhul ei kivistu mört normaalselt. Tugevus. Müürimörtide puhul on see üks olulisemaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid (nagu betoonidki) tugevusklassidesse. Nake kividega. Nake kividega sõltub nii mördi kui kivide omadustest. Mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on samuti nake. Nake sõltub ka kivide siledusest. 10.3
annaabi.ee 
