kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms. See leidis aset ka hiljem teistes Eesti linnades. Visitatsioon – kõrgema vaimuliku või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Sinod – vaimulike kogu, kus antakse juhtnööre maarahva õpetamiseks 14. Mitu kihelkonda oli keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid? Eestis oli keskajal 97 maakonda. Kihelkonnakirikud asusid kihelkonna keskuses, kabelid keskustest kaugemates kohtades, maal. 15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust?
● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas
aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. http://blog.moment.ee/2005/09/vooremaa.html Turism · Vooremaa maastikukaitsealal on palju matka- ja õpperadasid. · Endises Elistvere mõisapargis asub 1997.a. avatud loomapark. · Vooremaal Saadjärve ääres asub Äksi külas asuv Jääaja Keskus. · Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas.
Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust
Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi. 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski. · pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus,
Retsensioon M. Lauri monograafiale „Eesti ala valitsemine 18. Sajandil“. Mati laur on eesti ajaloolane, kes on kirjutanud peamiselt Liivimaa varauusaega puudutavaid teoseid (Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800, eesti kihelkonnakirikud, Tsaaride aeg Venemaa ajaloost 1917 aastani, Talude päriseksostmine, jne), sammuti on ta paljude kooliõpikute kaasautor ja konsultant (Eesti ajalugu 1,2,4,5 osa, Inimene, ühiskond, kultuur 2 ja 3 osa, Maailma ajalugu 2 osa, Uusaeg 1 ja 2 osa, jne.). Alates 2003a. on Tartu Ülikooli üldajaloo ja uusaja professor. Antud monograafia on kirjutatud doktoritööna. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud
s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet
• Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad • Linna ümber linnamüür • Kodanikel (sakslased) õigused (maja, käsitöö) ja kohustused • Elanikel (eestlased) puudusid õigused
teenima feodaali ratsaväes. 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis Katoliku kiriku roll – Katolik kirik on tegur, mis ühendas Vana-Liivimaad. Kiriku juhtimine – Kõrgeim juht Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop ja Saare-Lääne piiskop. Toomkapitel – piiskopi kõrgemate vaimulikkude kodu (12 liiget). Sinod – kiriku kõigi vaimulikkude nõukogu. Selle kaudu toimus kirikuelu kontrollimine. Missa – Katoliku kiriku jumalateenistus. Kihelkonnakirikud – territoriaalsed kogudused, mille teenistusi viisid läbi kogudusepreestrid. Kabel - palvetamiseks väiksem ehitis. Preester – jumalateenistuste läbiviija. Kirkukümnis – osa talusaagist, mis maksti kirikule. Sakrament – teatud usuline toiming(nt ristimine), mida peeti vajalikuks, et pääseda taevariiki. Usupuhastus e. reformatsioon – 16. saj alguses katoliku kiriku sees tekkinud usuliikumine, mille eesmärgiks oli kiriku reformeerimine
Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks ning järve kaguosas olevat Veeriku talu juures tammepalkidest salatee (Kink & Erg). Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Palamuse on tuntud Oskar Lutsu "Kevade" tegevuspaigana. Paljud Vooremaa järved on seotud muistenditega Kalevipojast ja Vanapaganast. Näiteks Saadjärves, selle kaldal ja lähimas ümbruses on mitu muistendeis mainitud rändrahnu, sealhulgas Kalevipoja lingukivid (Estonica 2001b). Vooremaal asub Vooremaa maastikukaitseala, milles paikneb 8 järve: Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv.
2.6.Ühisotstarbelised ehitised Ehitised, mida suuremal või vähemal määral kasutati ühiselt. Sakraalehitised Ristiusu levikuga hakkasid igasse eluvaldkonda üha enam tungima kristlikud elemendid ning vanade pühade kohtade kõrvale ja asemele asuti püstitama sakraalhooneid. Kirikuid, alates 13.saj keskpaigast juba võimsaid kivihooneid, ehitasid algul võõrvallutajad, hiljem rajasid neid ametlik kirikuorganisatsioon ja valitsevad võimud. Kihelkonnakirikud püstitati küll suurematesse asusutskeskustesse, kuid mitte otseselt küladesse. Paljud kirikud asusid külast eemal tähtsamate liiklusteede ääres või sõlmpunktides, sageli ka maastikku valitseval kõrgemal kohal. Ainult mõned kirikud asusid mõne suurema või väiksema küla läheduses, mõni ka päris juures. Asulad hakkasid kirikute ümber kujunema alles 19.saj teisel poolel.
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus
Piiskoppi aitas toomkapiitel ehk omamoodi kirikunõukogu. See organ tegutses eelkõige majanduselu korraldamisega. Eestis tegutses toomkapiitel Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. Nendes linnades tegutsesid ka toomkoolid koolid, mille eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Maal olid usulisteks keskusteks kihelkonnakirikud. Jumalateenistusi viisid neis läbi preestrid. Peale selle kuulus preestri ametikohustuste hulka sakramentide jagamine (sakramendid on: ristimine, leeritamine, laulatamine, pihtimine, armulaual käimine, viimne võidmine), kirikuraamatute pidamine (neisse fikseeriti sünnid, surmad ja abielud), 10 käsu ja Meieisapalve õpetamine. Kohustus preestrit ülal pidada lasus talurahva õlgadel. Kirikute kõrval tegutsesid keskaegses Eestis usuorganisatsioonidena mitmesugused munga- ja nunnaordud
Kiriku kihelkonnad olid piiskopkondadest pisemad, kihelkondi tihedamalt Väina ja Koiva alamjooksul?. Samas ei saa vastata 100% kindlusega, kas Liivimaal oli kihelkondade võrk üldse olemas - tglt Kuramaal maakihelkondade võrgustik rajati alles Kuramaa hertsogiriigi aegadel 16. saj. Liivimaa kihelkonnad olid suured, mis tähendab, et kirik oli suhteliselt kaugel paljudel maaelanikest, aga samuti tähendas see, et hoolimata Liivimaa maj vaesusest, olid kihelkonnakirikud üsna hästi maj varustatud - tüüpiline keskaja Eesti kirik on Lääne- ja Kesk-Euroopa kirikuga võrreldes suur. Muinaskihelkondade jaotus ei saanud aluseks mitte ainult kiriklikule vaid ka halduslikule jaotusele - muinaseestis 45 kihelkonda. 13. saj lõpust on teada Eestist 50-60 kihelkonda. Kihelkondade arv aja jooksul tõusnud. Kihelkonna jagamine raske, sest siis tuli jagada ka tulu. Suurem jaotus Muinas-Eestis oli maakond, mõne maakonna
-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse
Keskaegse kristlase jaoks oli kõige olulisem kirikut ümbritsev pühitsetud maa, kuhu maetud saamine oli paradiisi pääsemise vältimatu eeltingimus. See on ka peamiseks põhjuseks, miks ka väikese kristlaste grupi tekkimisel paganlikes maades püüti rajada kohe kirik või vähemalt kabel. Kirik kui sotsiaalse manifestatsiooni vahend Esimesed kabelid-kirikud püstitasid Eesti naabermaades üldjuhul ristiusu vastu võtnud ülikud, hiljem kujunesid neist sageli kihelkonnakirikud. Tõenäoliselt kehtis sama skeem, vähemalt kohati, ka Eestis. Varem matustes (panustes, hauaehitistes) avaldatud sotsiaalne manifestatsioon kaldus nüüd üle kirikutele. Sageli ehitati puukirikud kivist ümber sünkroonselt kõrval asuva mõisaga. Viimaste aastate uurimistöö Skandinaaviamaades on rõhutanud kirikute ehitusmaterjali kui olulist prestiii väljendamise vahendit. Oli oluliselt kallim ehitada kirik kivist, kui puust. Kiriku kui
annaabi.ee 
