Termodünaamika 1. printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=DU+A, kus Q-soojushulk; DU-siseenergia muut; A- gaasi töö (J). A=-pV; U=Q+A', kus A'=V [A=N(W)t] Soojushulga arvutamise valem: (1)Q=cmT(T2-T1), kus Q- soojushulk(J); c-aine eritegur (J/kgK); m-mass(kg); T-tº muut (aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine sulamissoojus(J/kg)(3) Q=Lm, kus L- aine aurustumissoojus (näitab hulka, mis kulub ühe selle aine kg aurustamiseks) Termodünaamika 2.printsiip: Kui süsteem läheb ühest olekust teise, siis tema entroopia kasvab. dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus
Q C ' pm = V0 (t 2 - t1 ) 3 kJ C ' pm1 = =1,821 3 0,355(4,64) m K 6 kJ C ' pm 2 = =1,592 3 0,409(9,21) m K Keskmise isobaarse masserisoojuse leidmine 0 = 1,29kg / m 3 C pm = C ' pm / 0 4 kJ C pm1 =1,821 / 1,29 =1,412 kgK kJ C pm 2 =1,592 / 1,29 =1,234 kgK Seos isohoorse kJ(kg K) ja isobaarse kJ/(m³ K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist) 8314 kJ kJ - õhu gaasikonstant µ R = 8314 R = = 287,38 = 0, 287 , R = 0,372 3 28,93 kg K m K C vm = C pm - R
Q1=5*480*0,001=2,4 kJ Q2=10*480*0,001=4,8 kJ Õhukulu normaaltingimustel: Vo=0,270*0,01*pt*Vt/Tt t1=t2-t t11=28,7-4,951=23,749 t12=32,1-9,293=22,807 T=t1+273,15 T1=23,749+273,15=296 ,9 T2=22,807+273,15=295 ,96 Vo1=0,270*0,01*103488,6*0,307/296,9=0,289 m³ Vo2=0,270*0,01*103527,8*0,558/295,96=0,52 7m³ Erisoojus: C'pm=Q/Vo(t2-t1) C'pm1=2,4/(0,289*4,951)=1,677 kJ/m³K C'pm2=4,8/(0,527*9,293)=0,98 kJ/m³K Keskmine isobaarne masserisoojus: o=1,29 kg/m³ Cpm=C'pm/ Cpm1=1,677/1,29=1,3 kJ/kgK Cpm2=0,98/1,29=0,76 kJ/kgK Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist): õhu gaasikonstant *R=8314 R=8314/28,93=0,287 kJ/(kg*K) R=0,372 kJ/(m³*K) Cvm=Cpm-R CVm1=1,3-0,372=0,928 kJ/ (kg*K) Cvm2=0,76-0,372=0,388 kJ/ (kg*K) C'vm=C'pm-R C'vm1=1,677-0,372=1,305 kJ/ (kg*K) C'vm2=0,98-0,372=0,608 kJ/ (kg*K) k=Cpm/Cvm k1=1,3/0,928=1,4 k2=0,76/0,388=1,9 4. Järeldus: Tulemused, mis sain katseandmete töötlemisel, on üpris rahuldavad
. 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0 R0= 8314/ µ , J/ (kgK) 5. , . . pv - . . . .( pv- ?) pv- .2-3 , (Ia2, Ib2, Ic2, ....), , , .. l 1a2 >l 1b2 >l 1c2 . , , , .. . , . , (dv>0). pv- , . 6. , . ?????? C = c = 22,4 c` ; J/(kmoolK) Cp , Cv (isobaariline ja isohooriline
Tt p 0 (31,9 + 273,15) 101325 22,4 c' pm 22,4 2,074 kJ c pm = = = 1,604 µ 28,97 kg K kJ c v = c p - R = 1,604 - 0,287 = 1,317 kg K kJ c`v = 2,074 - 0,287 = 1,79 m3K Tabeliväärtused: c`p=1,293 kJ/m3K ; cp=1,000 kJ/kgK ; cv=0,713 kJ/kgK; c`v=0,922 kJ/m3K Järeldus: Võrreldes tabeliväärtustega on kõik saadud erisoojused suuremad. Arvutatud erisoojused on tabeliväärtustele lähedasemad küttekeha suurema võimsuse juures. Gaasi erisoojus sõltub nii temperatuurist kui ka rõhust. Olulisem on sõltuvus temperatuurist. Rõhk mõjub märgatavalt tema suurematel väärtustel või küllastuspiirkonna läheduses.
W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2 Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K w = [(101325 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg Ühe tunni jooksul kulub 149,4*35,41= 5290,25 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 5290,25 *1000/3600 =1469,5W = 1,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh
pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 + 11,71= 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg Ühe tunni jooksul kulub 259,1*35,41= 9174,73 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis W= 9174,73*1000/3600 =2548,5 W = 2,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 2,5*24*31 = 1860 kW Arvutused näitavad, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks
101325−1123,6 kg 2.1 Entalpia kJ H=1,005 ∙ 23+0,00697 ∙ ( 2500+1,86 ∙ 23 )=40,84 kg 3 Entalpiate erinevus: kJ 40,84−(−0,95)=41,79 kg 4 Tunni jooksul ventileeritud õhu maht pV w= Rg T J Rg =287,1 kgK Õhuvahetus 0,42 l/(m2s) Ventileeritav pind=150,0 m2 Ruumi kõrgus: 2,7 m V =150,0 ∙ 2,7=405,0 m3 T =273+23=296 K (101325−0,4 ∙ 2809 ) ∙(405,0 ∙ 0,42) w= =200,56 kg (287,1∙ 296) 5 Ühe tunni jooksul kulub 200,56 ∙ 40,84=8190,87 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 1000 8190,87 ∙ =2275,2 W =2,3 kW 3600
Vastus: Me pidime diivani lohistamiseks tegema 78,4 J tööd rohkem. TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. Lahendus: m = 80 kg 39° 3 2 37° 3 0 c = 4190 J/kgK Q = ? Otsime soojushulka Kasutame valemeid , kus C on soojusmahtuvus ja , saame = 4190 J/kgK * 80 kg* 2 K = 6,7 J Vastus: Soojushulk, mis on vaja sellise palaviku tekitamiseks on 6,7 J 65. Te disainite elektroonikaskeemi jaoks ränielemendi, mille mass on 23 mg. Voolu võimsus on 7.4 mW. Kui kiiresti tõuseb elemendi temperatuur? Räni erisoojus on 705 J/kg K. Lahendus:
4 DEFORMATSIOONIVUUKIDE ARVUTAMINE Materjali soojuspaisumine Piirdetarindite ehitusfüüsikaliste karakteristikute sooja- ja tuulepidavuse, mürapidavuse, veeauruläbilaskvuse seisukohalt on olulised ehitusmaterjalide järgmised omadused: Tihedus (mahumass), ühikuks kg/m3; Sooja-erijuhtivus [W/(mK)]; Sooja-erimahtuvus c [J/(kgK), kWh/(kgK)]; Õhutihedus (praktilistes arvutustes kasutatakse õhu eriläbilaskvust m3/(msPa) ehk m2/(sPa)) Veeaurutihedus (difusioontakistus, mida standardi järgi iseloomustatakse ekvivalentse õhukihi paksusega m või difusioonitakistusteguriga suhtarvuga . Praktilistes arvutustes kasutatakse materjali auru-eriläbilaskvust kg/(msPa) ja materjalikihi aurupidavust m2sPa/kg);
Soovituslik lõpptemperatuur TSA2 =tlõpp=50 (Mikkel, 2013) Keskmine temperatuur t=30 Rõhk P=2 atm Tihedus =0,9957 g/ cm3= 995,7 kg/m3 (Wolfram Alpha, 2017) J Soojusmahtuvus C vesi=74,17 (Wolfram Alpha, 2017) molK Soojushulk: Q=G AC A(T A 1-T A 2 ) G A - aine masskulu (kg/s) C A - aine soojusmahtuvus (J/kg*K) t - keskmine temperatuur (K) Q A =3,273 ( kgs )2415 ( kgK J )96 K =758812 ( Js )=Q vesi Soojusagensise masskulu: Q vesi Qvesi =GvesiCvesi(T SA 2-T SA 1) G vesi = (kg / s) C vesi(T SA 2-T SA 1) Gvesi = 758812 ( Js ) =255,77 (kg /s) J 74,17 ( 323 K -283 K)
Andmete töötlemine Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisuse teguri i . Tk i= K k Cm kus g ×1000 Cm = M ×G Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis viime selle üle molaalsuseks. Lõppkokkuvõttes esitatakse katseandmed alljärgnevalt: Kasutatud lahusti vesi Lahustatud aine KNO3 Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 kgK/mol Lahusti külmumistemperatuur T0 = a) 0,600C b) 0,610C Lahuse külmumistemperatuur T = a) -1.940C b) -1,960C Lahuse külmumistemperatuuri langus Tk = T0 - T = 2,555 K Lahuse protsentkontsentratsioon C% = 8% Lahuse molaalsus 8% ×1000 Cm = = 0,860 mol/L 101,1 × (100 - 8%) M=39,1+14,0+16*3=101,1 g/mol Isotoonilisustegur 2,555 i = 1,86 0,860 =1,60 Dissotsiatsiooniaste
moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m Soojuserijuhtivus kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK Paindetugevus 4...5 N/mm2 Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Tulekindlus mittepõlev (euroklass A1) Tulepüsivus 1-kivisein 120 min ½-kivisein 60 min 5 ¼-kivisein 40 min
ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme. Soojuserijuhtivus: o kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK o niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK 8 o õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus: silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK Paindetugevus: 4...5 N/mm2 Tulekindlus: mittepõlev (euroklass A1) Tulepüsivus: o 1-kivisein 120 min o ½-kivisein 60 min o ¼-kivisein 40 min Müraisolatsiooniindeks o 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk 56 dB o ½-kivisein 48 dB o ¼-kivisein 44 dB . 9 Kokkuvõte Betoontellis on inimese tehtud kivi. See koosneb looduslikest
Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb liimvuukidele on võimaldanud soojajuhtivuse näitajat sel juhul eraldada sobiva niiskustõkkega oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05 kJ/kgK) on sarnane tavabetooniga, mis annab müüritisele kõrge soojuse akumuleerimise võime Hea veeauru läbilaskvus tagab hoones tervisliku mikrokliima Poorbetooni kahjustavad samad keemilised ained, mis tavabetoonigi. Poorse struktuuri tõttu tungivad kahjulikud kemikaalid poorbetooni aga kergemini, mistõttu võib olla vajalik poorbetooni pinna katmine sobivate katetega
2. Jõud On vastastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil yhik 1J 3. Potentsiaalne energia 4. Nurkkiirus 5. Molaarmass 6. Soojushulk Füüsikaline suurus, mille abil iseloomustatakse kehade soojusvahetut. Q, 1J. 1J on siseenergia hulk, mille keha saab/annab soojusülekandel. Q=cmt (c-aine erisoojus 1J/kgK, m-keha mass, 1kg, t-temperatuuri muut, 1K) 7. Sageduseühik 8. TD II seadus On inimkonna kogemuse üldistus, et looduses on protsesse, mis ei ole vastuolus energia jäävuse seadusega, et ei toimu siiski. Clavius soojus ei saa iseeenesest üle minna külmemealt kehalt kuumemale. Kelvin ei ole võimalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille tulemuseks on töö üheainsa
üksteisest), 4.2 Soojusjuhtivus · Puidu soojusjuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, niiskusesisaldusest, tihedusest, puidu liigist ja temperatuurist. · Puidu niiskusesuurenemisel 1% võrra puidu soojuserijuhtivus kasvab 1,2% võrra. 4.3 Soojusmahtuvus Puid Soojusmaht · sõltuv temperatuurist ja niiskusest. Puidu u uvus, kJ/ keskmine 1,356 kJ/(kgK). niisk (kgK) us, % 4.4 Tuleohtlikkus · Tuletundlikkus D, Puit on põlev materjal. 0 0,11 o · Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 C hakkavad temast eralduma gaasid. 10 1,59 · Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 o
H = H + H a =1,0t + (2501+1,93t)d10- 3 KJ Kg H a =10 ha d =10 d(2501+1,93t) KJ Kg -3 -3 H =C p t Niiskeõhu entalpia skaala 0 punktiks loetakse kuiva õhu entalpiat 0C 0 (mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3
1) Siseenergia ,,U" [J] 2) Entalpia (soojussisaldus) ,,H" [J] 3) Entroopia ,,S" [J/K] Peale selle jaotatakse neid kõiki parameeterid kahte gruppi: 1) Intensiivsed parameetrid 2) Ekstensiivsed (aditiivsed) 1.1 On sellised prameetrid, mis ei olene termodünaamilise keha massist ja nende hulka kuuluvadtermilised olekuparameetrid (rõhk, erimaht ja temperatuur), nende hulkka kuuluvad veel: Erisiseenergia u [J/kg] [J/kg] Erietalpia h [J/kg] [J/kg] Erientroopia s [J/kgK] [J/kgK] 2.1 Ekstensiivsed parameetrid sõltuvad keha massist ja nende hulka kuuluvad energeetilised parameetrid (U; H; S) V(maht) Termilised olekuparameetrid pa; v; T. 1) [m3/kg] [kg/m3] - Erimaht 2) Rõhk on jõud mis mõjub ühele pinnaühikule normaali suunas (risti) ,,P" [bar]; [kgt/cm2]; [kgf/m2]; [mmHg]; [mmH2O]; [Uf/m2] Kõik arvutused termodünaamikas toimuvad Pa (paskalites) Tehakse vahet: 1) Absoluutsel rõhul pa
erisoojuseks ning ta arvutatakse valemist (38) c = Q / (m T) (39) Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja anda massiühiku kuumutamisel temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. SI-süsteemis mõõdetakse soojust dzaulides (J), temperatuuri Kelvini skaala järgi (K). Soojustehnikas on säilinud ka mittesüsteemne soojushulga ühiku kalor (kal) ja kilokalor (kkal). Seega erisoojuse ühikuks SI-süsteemis on J/kgK, kasutusel vahel ka kkal/kgK ja kal/g0C 1 kal = 4,187 J Tahkete ainete ja vedelike erisoojus alati positiivne, see tähendab, et soojuse andmisega kaasneb alati temperatuuritõus. Gaasi erisoojus oleneb soojusvahetusest keskkonnaga. Gaas soojenedes võib paisuda ja teha tööd, st võib vahetada ümbritseva keskkonnaga soojust ja tööd. Gaasi poolt saadav soojushulk võib olla erinev erinevatel soojusvahetusprotsessidel ja ei olene gaasi alg-ja lõppparameetritest.
(Hyundai - B&W 6L60 MC/MCE) ülelaadimisrõhu tihedus s arvutakse välja valemiga: Ps s = (kg/m 3 ) R * Ts 2,0 *10 5 s = = 2,21 (kg/m 3 ) 287 * 315 R = 287 J/kgK gaasikonstant õhulaengu mass Gõ, mis vastab ühe töötsükli kohta arvutakse välja valemiga: 1 G õ = Vs * t * s * (kg) 1 +1,61 * d 1 G õ = 1,81 * 0,95 * 2,21 * = 3,73 (kg) 1 +1,61 * 0,012
II kategooria - majandusliku toodangu seiskumine jne Peab olema kaks sltumatut toiteallikat. Lubatud avariitoide hel toiteallikal teise remontimiseks ks pev. III kategooria - katkestus lubatud kuni ks pev. 2.3. Juhtide soojenemine voolukoormusel Voolu juhtiva juhtmesoone energeetiline bilanss voolu olemasolul on jrgmine: , siin I - vool, A; R - aktiivtakistus, ; t - aeg, s; c - materjali erisoojus, J/(kgK); m - mass, kg; - juhtmesoone ja mbruskonna temperatuuride vahe, K; a - juhtmesoone soojuseraldustegur, W/(m2K); A - soone pinna pindala, m2. Valem on koostatud juhul kui kogu juhtmesoone pinnal ja sisemuses on hesugune temperatuur, see on ka vga lhedal tegelikkusele. Kui eeldada, et vool peale llitust ei muutu ja R, c, a ei sltu tempera-tuurist ja ajast, on vimalik leida phimtteliselt juhtmesoone temperatuuri suvalisel ajahetkel
Valime mootori MT100LB, Pn = 3,0 kW, nn = 1430 min-1, n = 80%, Mn = 20 Nm, m = 24 kg, B klassi mähise isolatsioon 130 °C. Kui ei ole selgelt arusaadav, et tegemist on lühiajalise tööga, siis võrdleme töökestust mootori soojenemise ajakonstandiga. Mootor soojeneb püsivtemperatuurini (3...5)Ts kestel cmn Ts = , Pn (1 - n ) kus c on mootori põhimaterjali (kere) erisoojus, J/(kgK), m mootori mass, kg, mootori pinna ületemperatuur, K. 397 24 80 0,85 Ts = = 1439,8 s= 24,0 min. 3000 (1 - 0,85) Et 11,83 < 324 on kindlasti tegemist lühiajalise tööga (S2). Kestva töö mootori (S1) ülekoormamise võimaluse lühiajalisel tööl arvutame valemiga P Pl = +1 tl
eraldatusest, niiskusesisaldusest ja ka keskmisest to, mille juures soojus üle kandub. Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n). Soojaerijuhtivus on seotud · tihedusega, seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojaerijuhtivuse; · niiskusesisaldusega 1.5.3.14.Soojamahtuvus Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada Salvestatav sooojahulk Q = c (t1 - t2 ) G ( ühik J/kgK või ka J/kgC), kus c on erisoojus (specific heat) J/kg K Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1o võrra. 1.5.3.15.Tulekindlus Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Materjali tulekindluse mõõt on tema sulamistemperatuur 1.5.3.16.Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks .
g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü, ühik 1Hz); lainepikkus – λ(loe lamda,1m); soojushulk – Q(1J); temperatuur – t(1°C või 1K), erisoojus – c(1J/kgK); sulamissoojus – λ(ühik 1J/kg); aurustumis- ehk keemissoojus – L(1J/kg); voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks
Küllastus olekus on õhu suhteline niiskus =100% veeauru partsiaal rõhk võib olla pa=0......pa0 *niiskuse sisaldus(tehniline niiskus) d(või x)- on antud temp õhus oleva veeauru massi ja samal temp kuivaõhu massi suhe d= pv=RT pava=RT>a v=1/a võ=1/õ põvõ=RõT>õ *=d/dmax Mõõdukate rõhu temp *niiske õhu entalpia H=Hõ+Ha[KJ/kg] Hõ=Cpõt r0=2501KJ/kg,oc ha=(2501+1,93t)d*10-3KJ/kg Cpa=1,93KJ/kgK H=t+(2501+1,93)d*10-3[KJ/kg] Niiske õhu oleku diagramm (h-d) Niiske õhu diagrammi kasutatakse niiske õhu parameetrite graafiliseks määramiseks ja kasutatakse niiske õhuga oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. Olekuprotsessid võivad olla: · Õhu jahutamine · Niiskeõhu kuumutamine · Niiske õhu kuivatamine · Niiske õhu niisutamine · Erinevate paranpeertritega õhuvooluste segunemis protsessi ja määrata selle segu parameetrid
annaabi.ee 
