.................................. 8 5.Lightscribe.................................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 Sissejuhatus Lühikese aja jooksul on CD-ROM ja DVD ROM kettaseade muutunud luksusest kuni odava vajaduseni sinu arvutil. Kettaseadmed on avanud uued võimalused arvutimaailmas oma suure mahutavuseja rakendavuse poolest. 3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Maarja Nuuter, Andres Nurk A1 1.CD ROM Drive Nagu nimi ütleb, CD ROM kettaseade loeb CD-ROM kettaid. Üldiselt saab sama
tulemused) mälu (memory) - seade andmete ja programmidega töötamiseks (andmete (ajutine) hoiukoht) Mälu jaguneb: püsimälu (ROM) info arvuti alglaadimise kohta operatiivmälu (RAM) kasutavad hetkel töös olevad programmid vahemälu (cache) kiire sisemälu (nt protsessorite või kõvaketaste sees) Kõvaketas (HDD) - seade, kuhu on salvestatud arvutis vaja minevad programmid ja andmed pikemaks ajaks laserplaadiseade - optiline (laserkiirega) kettaseade andmete lugemiseks ja kirjutamiseks laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja DVD-RW/DVD+RW - DVD-plaatide lugeja ja kirjutaja; võimalik ka CD-plaatidega opereerida kettaseade (flopiseade; disketiseade) - te lugemine disketilt ja kirjutamine disketile (3.5 tolline ketas) lisakaardid (võivad olla integreeritud emaplaadile)
IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. 1. 2 Kirjeldus Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab topelttiheduse (DD- double density) ja kahepoolse kirjutamise (DS- double sided) puhul 362 KB informatsiooni. Kõrgtihedusega kettad (HD- high density) mahutavad 1,2 MB. Selliseid kettaid võis vigastada isegi selle ümbriskestale pastakaga kirjutamine, sest kest oli nii õhuke.
Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus?
võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et Ajalugu neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on kirjutatud Smalltalk programmeerimiskeeles. Alan Kay koos Dynabooki prototüübiga
Ehituslik eripära Pihuarvuti ehituslik eripära seisneb selles, et see on teistest arvutitest palju kordi väiksem. Enamasti on pihuarvuti siiski ehitatud just peopesa suurusena. Pihuarvuti kuvar on väga pisike. Sülearvutid Sülearvuti on mobiilne arvuti, mis töötab akuga või võrgutoitega. Kuna sülearvutil on sisseehitatud kõvaketas, monitor, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi, puuteekraan), tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade või mälupulga pesa, on seda vastava kotiga hea ja mugav kaasas kanda. Sülearvuti on suure raamatu sarnane, mis on enamasti 2-5 cm paks. Esimene sülearvuti prototüüp tuli turule 1975. Aastal. Tänapäeval on välja töödatud erinevatele vajadustele vastavaid sülearvuteid. Näiteks võib sobiva sülearvuti leida endale kirjanik, õpilane, kui ka mängur. Tootjad · Dell · Samsung · Acer · Apple · Toshiba
17. Hüperlink viitab mingisugusele lingile 18. Indeks Võimaldab teha kiireid otsinguid. 19. Infrapuna eriline kiir, mille vahendusel vahetatakse seadmete vahel faile 20. Installeerima Olgu siis kas seade või programm aga ta tuleb ,,ühendada, ühitada" operatsioonisüsteemiga 21. IP seadme identifikaator, nagu inimesel on isikukood ja kaupadel omad koodid, siis samamoodi käib asi ka arvutimaailmas. 22. Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28
Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB. FDD diskett ehk flopi (FDD flopi disk drive). Diskett ehk väline andmekandja on õhuke metall või plastketas, mis on kaetud magnetilise kihiga. Ketas ise on ümbritsetud kaitsekestast, milles on avad, et kettaseade lugemis-salvestuspea pääseks magnetpinnale ligi. Tavaliselt on 3½ disketi mahtuvuseks 1,4MB, kuid reaalselt mahutab ta 1,38MB andmeid. Et disketile ehk flopile oleks võimalik andmeid salvestada ja lugeda on vaja disketiseadet. CD-ROM (compact disc - read only memory) on tänapäeval laialt levinud välismälu, mis on mitu korda parem disketist. Tavalise CD-plaadi puhul on võimalik seda ainult lugeda. CD-R ja CD-RW puhul
on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP kettaseade, Väline CD-ROM seade, SCSI adapter, Digitaalne kaamera, skanner, printer. Sisendport ja väljundport. Sisendport vahendab andmeid sisendseadmelt protsessori siinile, teostades selleks vajaliku signaalitöötluse ning ajalise kooskõlastuse. Väljundport vahendab andmeid protsessori siinilt väljundseadmele, sooritades vajalikud infoteisendused ning ajalise kooskõlastuse. Klaviatuuriport. Neid on kahte sorti: üks neist on see IBM PS/2 pesa ja vanemat tüüpi klaviatuuriport, mis on
Nupp - command button - Button1 - tegevuste käivitamine Lüliti - check box - Check1 - loogikamuutuja väärtus Raadionupud - option button - Option1 - alternatiivsed valikud Kombovalik - combo box - Combo1 - kombinatsioon valikuloendist ja andmeväljast Valikuloend - list box - List1 - väärtuse valik loendist Horisontaalne kerimisriba - horizontal scroll bar - HScroll1 Vertikaalne kerimisriba - vertical scroll bar - Vscroll1 Stopper - timer - Timer1 - aja mõõtmine (nähtamatu objekt) Kettaseade - drive list box - Drive1 - kettaseadme valimine Sisukord - directory list box - Dir1 - sisukorra valimine Faililoend - file list box - File1 - faili valimine Kujund - shape - Shape1 - ristkülikud, ringid Joon - line - Line1 Pilt - image - Image1 - nupuna käituv pilt Andmebaas - data -Data1 OLE OLE OLE1 2. Programmid VB-s vormimoodul (Form Module) koodimoodul (Standard Module) klassimoodul (Class Module) deklaratsioonid alamprogrammid/funktsioonid
Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob
mitmesugustes arhiivirakendustes, 5,25-tolliseid kettaid kasutatakse aga enamasti kallimates kettateekides. Nende mõlemi eluiga seistes on umbes 39 aastad ja nad kannatavad kuni üks miljon korda ümberkirjutamist. On olemas ka veel DAT-streamer striimer on magnetlintsalvesti pausideta laussalvestus, mida kasutatakse näiteks serverarvutite andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade ehk kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ning sinna neid ka kirjutab. 7 Kokkuvõte Mälu on vajalik informatsiooni säilitamiseks. Mälu liigitatakse sisemälu ning välismäluks. Sisemälu jaguneb omakorda püsimäluks, muutmäluks ning vahemäluks.
ning nupust. Kasutatakse põhiliselt mängude juures. Kõlarid: Kõlareid kasutatakse heli kuulmiseks, kuna üheks multimeedia komponendiks on ka heli. Kõrvaklapid: Samuti nagu kõlareid, kasutatakse ka kõrvaklappe heli kuulmiseks. Kõlarite ja kõrvaklappide vahe on ainult selles, et kõrvaklappidega on heli võimalik kuulda ainult ühel inimesel aga kõlaritega enamatel. CD-ROM: CD-ROM ehk pikalt välja öeldes Compact Disk- Read Only Memory on optiline kettaseade, mille abil on võimalik CD-delt ehk laserplaatidelt andmeid lugeda. Kasutajal endal pole aga võimalik CD-dele andmeid salvestada. CD-le on võimalik mahutada palju rohkem informatsiooni ( kuni 600 MB ), kui tavalisele floppykettale. Mikrofon: Mikrofon on seade, millega on kindlasti kokku puutunud iga inimene. Mikrofoni kasutatakse heli sisestamiseks. Helikaart: See on riistvara, mida kasutatakse heli sisestamiseks arvutisse ja heli väljastamiseks arvutist. 1.3
. (Tessellation): kuluv aeg. (vähendamise võimalused: null-letentsusega (DFT): ECRi kettaseade andmeülekanne algab vahetult peale magnetpea i i+1 : ( kohalepaigutamist; põimituse vähendamine loogiliselt
Järgnevas referaadis sisenengi sellesse huvitavasse maailmasse ja võrdlen erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja nende ehituslikke ning rakenduslikke eripärasid. SÜLEARVUTI (LAPTOP) TUTVUSTUS Sülearvuti ehk rüperaal (inglise laptop) on mobiilne arvuti, mis töötab erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas, kuvar, sõrmistik ja osutamisseadis (hiir, puutepadi või puuteekraan), tavaliselt ka kõlar(id) ja kettaseade või mälupulga pesa. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvutisse sisse ehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 25 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 16 kg, vanem sülearvuti võibolla raskemgi. AJALUGU Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist (esialgu
25 juhet). Algselt kasutati paralleel porte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: · ZIP kettaseade · Väline CD-ROM seade · SCSI adapter · Digitaalne kaamera · Skanner · Printer Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse. Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik. 8. Liideste FDC ja IDE. Nende parameetrid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi nende liideste. IDE- (Integrated Drive Electronics või Intelligent Drive Electronics)
mugavat transporti ühest arvutist teise (CD-ROM, floppy). Joonis 11 Kõvaketas koos kontrolleriga Joonis 12 Kõvaketta kontroller Tavaliselt ühendatakse salvestusseadmed emaplaadile IDE (Integrated Drive Electronics) ühenduspesade abil. IDE ei ole tehniliselt õige nimetus. Algne nimetus oli AT Attachment (ATA), mis tähendab IBM AT arvutile arendatud standardit. IDE loodi selleks, et standardiseerida ja lihtsustada kõvaketaste kasutamist arvutites. Idee seisnes selles, et kettaseade ja kettaseadme kontroller oleksid kombineeritud ja moodustaksid ühtse terviku. Enamus emaplaate toetavad IDE standardit, aga IDE kontroller ise ei asu emaplaadil, vaid kontroller asub kettaseadme küljes. Emaplaadil paiknevad vaid ühenduspesad kettaseadmete ühendamiseks emaplaadiga. Tavaliselt on neid kolm kaks 40 pin pesa "suurtele" kettaseadmetele ja üks 32 pin ühenduspesa eraldi flopiseadmele. Kuigi IDE arendati algselt kõvaketaste ühendamiseks emaplaadiga, kasutatakse nüüd
(kuluanalüüsi meetod, kogukulu) SMTP – simple mail transfer protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid. DAS - Direct-Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed Service Time, MTBF CSF - Critical Success Factor - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI (mõõdik). itSMF - ?
· Klõpsa nupule Start ja siis Control Panel. · Klõpsa lingile User Accounts and Family Safety. · Klõpsa User Accounts lingile. · Klõpsa akna vasemas paanis lingile Create a password reset disk. · Avanevas Fogotten Password Wizard aknas klõpsa Next. NB! Et luua seda Password reset disk'i peab Sul selleks olema kas diskett või siis USB mingi ketas (näiteks usb mälupulk). · Vali järgmises aknas rippmenüüst vajalik kettaseade ja klõpsa Next: · Kui Sa oled USB mälupulga või mingi muu meedia ühendanud arvutiga, siis tipi järgmises aknas oma parool vastavasse tekstikasti ning klõpsa Next. Juhul kui Sul ei ole veel parooli loodud, siis jäta too tekstikast tühjaks ja vajuta kohe Next. · Seejärel luuakse see vajalik Password reset disk, lõppedes klõpsa Next + Finish. Windows XP's tee järgmist: Selle Password reset disk'i loomine Windows XP's on väga
VLB Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist.
Seega on andmeedastus jadapordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paraleelporte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uuema standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Paralleel porti ühendatakse nt: ZIP - kettaseade Väline CD-ROM seade SCSI adapter Digitaalne kaamera Skanner Printer Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse. LPT1 15 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25- nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik:
Infotöötlus MS Word 2010 (2007) DOKUMENDI SALVESTAMINE JA PRINTIMINE Dokumendi salvestamiseks tuleb kas o Klõpsata kiirpääsuriba nupul , o valida Fail (Office nupp) Salvesta (FileSave) või o vajutada klahvipaari Ctrl+S. Esmakordsel salvestamisel ilmub ekraanile dialoogaken Nimega salvestamine (Save As). 1. Vali kettaseade ja kaust, kuhu soovid salvestada 2. Vajadusel tekita uus kaust (New folder) 3. Sisesta sobiv nimi failinimeks (Word pakub dokumendist paari esimest sõna) 4. Vajadusel vali sobiv faili formaat (Wordi doku-
Kasutatakse ka hübriidsüsteemi, kus seadmed on jagatud rühmadeks ning iga rühma jaoks on siinide hõive küsimise/loovutamise liinid, kuid rühmas kasutatakse riistvaralist prioriteetide süsteemi. Võib ka puududa keskne arbiiter. Signaal hakkab liikuma kohe, kui mõni seade tahab siine kasutada ja siinid on vabad. - Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus Sisendseade (hiir, klaviatuur jne), väljundseade (printer, kuvar jne), mõlemad (kettaseade). Suhtlemine toimub süsteemi siinide kaudu. S/V-seadmeid ei ühendata oste siinide külge, kuna nad on aeglasemad. Tavaliselt lahendatakse küsimus liidese abil, millel on kaks poolt: protsessori pool, mis täidab protokolli ja kindlustab andmevahetuse ning S/V-seadme pool, mis tegeleb selle juhtimisega. Signaalid on väikese vooluga, mis piirab ühenduskaablite pikkust. Tavaliselt täidab liides ka võimendi rolli, mis lubab kasutada pikemaid kaableid.
A7 A8 A4 A4 Dp D1 D2 D3 Disk 0 Disk 1 Disk 0 Disk 1 Disk 0 Disk 1 Disk 2 Disk 3 Joonis 64. Kettamassiivide RAID-0, RAID-1 ja RAID-5 skeemid. Andmed on jaotatud plokkideks A1 A2 A3 . . . , või RAID-5 puhul A1 A2 A3 B1 B2 B3 C1 C2 C3 D1 D2 D3. Tumehalliga on tähistatud kasulik ruum, valgega dubleeritud andmed, helehalliga tühi ruum. RAID 5 korral salvestab igas reas üks kettaseade paarsusinformatsiooni (A p , B p , C p ja D p ), mis võimaldab ühe ketta rikke korral sellel olevad andmed taastada. RAID võib olla organiseeritud riistvaraliselt (eraldiseisva kontrolleri, näiteks PCI laiendus- plaadi näol, või ka integreerituna emaplaadil) või tarkvaraliselt (programmina, mis alglaadi- misel laaditakse mällu ja mille kaudu käivad edaspidi kõik kettaoperatsioonid). 45 2.5. Draiverid
annaabi.ee 
