Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik
soojusjuhtivusest ja radiaatori seina paksusest ). ( vt valemit punktis 1) 3. Millised tegurid mõjutavad radiaatori välist soojusülekandetegurit 2 ? 2 arvestab nii konvektiivselt kui ka kiirguse teel radiaatori välispinnalt keskkonda kanduvat soojust. 2=Q/(A*(tp-tõ)) , kus Q - kondenseerumisel vabanenud soojusvoog, A radiaatori pindala, tp radiaatori välispinna keskmine temperatuur, t õ ruumi õhu kekmine temperatuur. 4. Kuidas on võimalik suurendada radiaatori soojusläbikandeteguri väärtust? Lähtudes valemist k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) , saab k väärtust suurendada, kui kasutada fluidiume, millede soojusülekandetegurid 1 ja 2 on suuremad, vähendada radiaatori seina paksust ja kasutada radiaatori valmistamisel materjali, mille soojusjuhtivustegur on suurem. 5. Mida mõistetakse radiaatori termilise takistuse all ning millistest termilistest osatakistustest see koosneb?
abil 1 0,0075 0,262 2 0,0075 0,056 3 0,0082 0,129 4 0,0054 0,180 5 0,011 0,937 4. Soojusläbikandetegur Iga statsionaarse reziimi jaoks arvutatakse soojusläbikandeteguri väärtus (katseline) soojusläbikandevõrrandist: Q U kats = A t kesk , (6) kus Q kuuma vee poolt äraantud soojushulk, W, A soojusvahetuse pind, m2: A = 4 d l = 4**0,025m*1,2m=0,377m2 (7) d sisemise toru välimine diameeter, m, tkesk soojusläbikande keskmine liikumapanev jõud, st keskmine kuuma ja
l soojusvaheti sirge osa pikkus, m, t temperatuur välimise toru pinnal, 0C. dsein 0,05 Qkaduln 1293ln d 0,0392 =4,14 = = 8l(t-tsein) 83,14(35-31) 1. =4,14 5 2. =33,26 3. =11,30 5.4. Iga statsionaarse reziimi jaoks arvutatakse soojusläbikandeteguri väärtus (katseline) soojusläbikandevõrrandist: Q U kats A t kesk 1294 Ukats= 0,27745622,68 = 717,797389 W/(m2*K) 1.Ukats=717,797389 W/(m2*K) 2.Ukats=888,319368 W/(m2*K) 7.Ukats=874,212075 W/(m2*K) (6) kus Q kuuma vee poolt äraantud soojushulk, W, A soojusvahetuse pind, m2:
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr. 8 Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11...
2) A (t a −t õ) 1,15(102,32−22,38) (m ∙ K ) ta – auru temperatuur °C, ta = 102,32 °C Soojusülekandetegur Q 1119,2 W α 2= = =12,57 2 A (t p −t õ) 1,15(99,8−22,38) (m ∙ K) (4.3) 5 TULEMUSED JA JÄRELDUSED Saadud soojusülekandeteguri α2 ja soojusläbikandeteguri k väärtuste erinevus on suhteliselt väike, mis näitab, et konvektiivse ja kiirgusliku soojusülekande osa on ligikaudu võrdne. Auru kasutamine katse läbiviimisel võimaldab määrata soojusülekandeteguri väärtuse üsna täpselt. 6 7
Igas uues valemis seletatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui valemi tähis on seletatud sissejuhatavas lauses, 16 siis ei ole seda vaja korrata valemi järel. Tähiste seletus algab uuelt realt taandreata sõnaga ,,kus", järgneva koolonita. Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes valemist paremal pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1) S (Ti - Te ) kus K veovahendi kere soojusläbikandetegur W/(m2K); P veovahendi keres eralduv soojavõimsus W; S S veovahendi kere geomeetriline keskmine pindala m2;
tõlgitakse teise kahte keelde. Tabel 2 Kokkuleppega liitunud riikide nimekiri [7]. 4. Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavad eriveokid ATP määratleb kiiresti riknevate toiduainete veoks järgmiste eriveokite tüübid: 1. Termosveok (I) isotermiline veok, mille katus, seinad, põrand ja uksed on siseruumi ja väliskeskkonna vahel soojavahetust piiravast materjalist. Üldise soojusläbikandeteguri (K) järgi järgi jagunevad veokid järgmiselt: · normaalse isolatsiooniga termosveok (IN), K ei ületa 0,7 W/m2 K · suurendatud isolatsiooniga termosveok (IR), K ei ületa 0,4 W/m2 K K-ga märgitakse üldist soojusläbikandetegurit, mis iseloomustab veoki isotermilisi omadusi st väljendab veoki kaubaruumi kere soojusjuhtivust [6]. Pilt 1. Normaalse isolatsiooniga termosveok [8]. 2. Külmikveok (R) mittemehhaanilise külmaallikaga (looduslik või kuivjää,
annaabi.ee 
