määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 04.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava soojusläbikandeteguri k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Kasutatud seadmed 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad(2tk) 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur(mobiiltelefon) 7. Millivoltmeeter ja elektroonilinetemperatuurimõõtur 8. Elavhõbedatermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi(vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja auru termodünaamiliste omaduste tabelid Töö käik Töö algas sellega,et avati auruventiil ja seejärel kondensaadikraan. Kondensaadiraani all oli ämber, kuhu kondensaat tilkus
läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Kood: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Kondensaadi kogumisanumad (2 tk) 3. Kaalud 4. Termopaarid 5. Ajamõõtur 6. Manomeeter 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru terdmodünaamiliste omaduste tabelid Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Soojuslevi auruga köetava keskkütteradiaatori ja ümbrusruumi vahel on
püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks. Enne ja nüüd Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt ja valmistati ette, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Tänapäeva tehnikaga saab ehitaga kõikjale, kuid see eest ei pöörata suurt tähelepanu maja materjali valikule.Ehitus on ka tänapäeval kallim kui seda olid ennem. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskkütteradiaator ja toas ollakse särgiväel. Võrdlus Ennem Nüüd 1.Valiti kõrgemad ja kuivemad kohad. 1.ehitatakse ka niisketesse kohtadesse 2. Ehitati aeglase tempoga ja lasti 2.hooned on tihedad ja energiat säästes materjalil kuivada. vähendatakse ventilatsiooni 3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali 3. ei ole küttekoldeid mis ventileeriksid ruume 4
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tööpõhimõtte kirjeldus 1- radiaator 2- ümberlüliti 3- külmliideste termostaat 4- elavhõbetermomeeter 5- millivoltmeeter 6- kondensaadi nõu 7- kondensaadikraan klaastoru otsas 8- manomeeter 9- termopaarid 10- auruventiil
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 8 KESKKÜTTERADIAATORI SOOJUSÜLEKANDETEGURI JA – LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB51 MATB51 MATB51 Töö tehtud: 12.10.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Keskkütteradiaator 1 saab n...
Kontoritehnika on kaasaegne ja reaalse tervisemõjuta. Kasutatakse statsionaarset arvutit, hiir ja klaviatuur paiknevad töölaual otse töötajaga, käed on klaviatuuril võimalikult sümmeetriliselt ja käsi on võimalik hoida klaviatuuril pingutuseta. Loomulikku valgustust on võimalik reguleerida akna ees oleva rulooga. Laelambid on paigutatud nii, et valgus ei paistaks kuvarile ega hakkaks silmadele. Ruumis on loomulik ventilatsioon (aken on avatav) ja keskkütteradiaator. Põrandat katab terve ruumi ulatuses linoleum. Seinad on värvitud heleda mattvärviga. Peamiseks tööülesandeks on inimestele helistada ja erinevate toodete teenuste tutvustamine ning pakkumine. Pildid töölauast: Riskianalüüsiks kasutasin riskitasemete määramiseks Briti standardi BS 8800 riskimaatriksit: Tabel: Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Esinemine Tagajärjed
neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktioon. mool aine hulga ühik. molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides. II TÄHTSAD AINED O2 hapnik, lõhnatu, maitsetu, värvitu, õhust kergem, vees ei lahustu. Fe reud, hõbehall, suhteliselt raske, magnetiline, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. Fe2O3 raud(III)oksiid, punakas pruun. Rauasulamid: malm(Fe+C) keskkütteradiaator, vannid, pliidiraud ; teras(Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) tööriistad, puurid, autokered. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam kasutatakse redutseerijana süttkoksi(C)(koksist tekib CO.) Al alumiinium, hõbevalge, kerge, hea elektrijuht, platiline, pehme metall. Looduses levinuim metall. (kööginüud, pakkefoolium, elektrijuhtmed) Al2O3 alumiiniumoksiid, väga kõva, hinnatud vääriskivid nagu punane rubiin,
muutused pinnases, õhurõhu järsk muutus, ülekoormus ehituskonstruktsiooni osale, vee ja tule mõjutused. Varingu tagajärjel võivad mõjutatud saada mõjutatud ka instantsid, mis õnnetuses otseselt ei osale [21, lk 22]. Veest tulenevad kahjud võivad tekkida looduslikust protsessist (vihm, üleujutus) tulenevalt, samas võib kahju tekkida ka infrastruktuuri avariist või väärkäsitsusest (lekkiv veetorustik, kanalisatsioon, keskkütteradiaator või konditsioneer, rakendunud sprinkler) tõttu või inimtegevuse tegevuse(koristamine, tulekustutus) tulemusena. Temperatuur ja niiskus võivad tekitada arhivaalide hoidmisel kahjustusi, aparatuuride tõrkeid ning kahjustada andmekandjaid ja infotöötlusmaterjale. Ruumide mikrokliima hindamisel tuleb arvestada, et otsene päikesekiirgus võib üsna tavalistes tingimustes tekitada mingis ruumiosas üle 50° C ulatuva temperatuuri. Korraliku