äravoolu reziimiga. · Ebaühtlane jaotus veevaene tööstuslik P Eesti. · Veed pruuni värvusega (sood, rabad) · Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Magevee kriis maailmas... Veeringe... Kasutatud materjal http://www.koolielu.edu.ee/bio/globaalprobleemid.doc http://p6dradteel.net/~windo/doc/notmine/Keskkonnakaitse1.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja172.html? PHPSESSID=64369bf67d5e072d94944a499d20a5d2 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php? artk=2_1 http://et.wikipedia.org/wiki/Magevesi
Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine probleem ning iga aasta liigub kõrb ligi 30 miili lõuna poole. Lahendused Metsade säästlik majandamine Kasutatava põllumaa viljakuse tõstmine Saagirikkamate kultuurtaimesortide aretamine Maharaiutud metsade asemele uute rajamine Õhusaaste vähendamine Metsa istutamine Avinurme lähedal Kasutatud kirjandus http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Metsade% http://blogs.tnr.com/tnr/blogs/environmentandenergy/amazon_deforestatio http://www.postimees.ee/030608/esileht/krimi/334829_foto.php maakond.blogspot.com/2008_07_01_archive.html http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_photo.php? set_albumName=album167&id=aay novosti.etv24.ee/index.php?06128771 http://www.postimees.ee/260508/esileht/siseuudised/333236.php
see, et tahket süsihappegaasi nimetatakse kuivaks jääks. ~7~ KASUTATUD KIRJANDUS Hergi Karik ,,Keemia koduõpetaja" Lembi Tamm ,,Keemia VIII klassile" http://nammy.pbworks.com/S%C3%BCsihappegaas ~8~ http://www.csd.net/~cgadd/aqua/art_plant_co2chart.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/artiklid/pilt/maa.jpg&imgrefurl =http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php%3Fartk %3D1&usg=__90qa6KsWq3K0u4bW- I10G5mLRpQ=&h=188&w=200&sz=10&hl=et&start=24&um=1&tbnid=bBPOP1VQRp Ww6M:&tbnh=98&tbnw=104&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26ndsp %3D18%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN%26start%3D18%26um%3D1 http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://mudelid.5dvision.ee/leht/fotos.gif&imgrefurl=http://mudelid.5dvision.ee/l eht/leht_teooria
...............................5 Vee reostamine........................................................................................................................ 5 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine ................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus: http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#Kasvuhooneefekt%20ja %20kliima%20soojenemine http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/index.html http://ak.rapina.ee/tairi/Globaalsed%20keskkonnaprobleemid/krbestumine.html http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%9Cldinfo http://www.rps.psu.edu/probing/graphics/earth2.jpg http://users.emt.ee/~meelis.luiks/album/slides/66%20-%20Iguazu%20-%20m%C3%BCrisev %20vesi.jpg http://www.envir.ee/kliima/files/c/0/0/0/6.bmp http://www.envir
mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega see läheb päris kulukaks... Kasutatud kirjandus: Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/
· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Kasutatud kirjandus: www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine www.google./images
globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt
Prügimägedel mädanedes on tselluloos aga toiduks mikroorganismidele, mis toodavad sellest metaani. Metaan on peamine maagaasi koostisosa ning sobib seetõttu väga hästi kütuseks. Lihtsalt atmosfääri paisatuna võimendab ta globaalset soojenemist, sest metaan on oluliselt võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Sellega seoses rikume keskkonada ja ei kasuta ära soodsat energiaallikat. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#J %C3%A4%C3%A4tmeprobleemid siit sain, väga pro leht:P Kokkuvõtteks. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui ei lange rahvaarv või ei muutu inimkonna poolt tekitatav kahju keskkonnale, siis muutub meie koduplaneet, Maa, elamiskõlbmatuks. Referaadis oli juttu ülerahvastatusega kaasnevatest probleemidest nagu jäätmete üleküllus ja suutmatus neid mõistlikult kasutada, paigutada. Veel ka vihmametsade hävitamine selleks, et luua juurde
Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. 6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://74.125.77.132/search?q=cache:JsmZypf2qygJ:www.threod.ee/keskkond2.doc+ %C3%B6koloogilised+globaalprobleemid&cd=6&hl=en&ct=clnk&gl=uk www.slideshare.net/martinsillaots http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid 7
keetmine selle omadusi kooguni halvemaks muuta. Kõige lihtsam ja kindlam on pöördosmoosiga kaasaegsete filtrite kasutamine. Vee filtreerimise lõppstaadiumis on vesi puhas ja täiesti ohutu. Kasutatud kirjandus: 10 http://en.wikipedia.org/wiki/Water http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=78 http://ecomos.ee/content/est/98/100/ http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=2 http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=2_2 11
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
taastada paljud kahjustatud piirkonnad maailmas. MIDA SAAD TEHA SINA? · Õhusaaste vähendamine. · Säästlik energiakasutus. · Jäätmete sorteerimine. · Mõtle säästlikuma transpordi peale. · Säästlik ja optimeeritud veekasutamine. · Kasuta loodussõbralikke pesuvahendeid. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Huvilistele/ohus_on_koike.htm 2. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1#%C3%95hu %20saastamine 3. http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation 4. http://www.mnt.ee/atp/?id=1071 5. http://www.roheline.ee/transp/transa_01_2004.html 6. http://www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/226/happesademed.ppt
tegevuse koordineerimine ja taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine. Eesti Kaitsealade Liit ja ELF on IUCN-i liikmed. · Rooma klubi rahvusvaheline teadlaste ja poliitikute arutelu- ja uurimiskollektiiv, kes huvitub loodusvarade ammendumisest ja inimkonna tulevikust.(6) Kasutatud kirjandus: 1. http://www.envir.ee/2853 2. http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html 3. http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine#Vee_reostuse_allikad 5. http://www.arhipelaag.ee/coastlearn/planning/sustainable_development.ht m 6. www.ak.rapina.ee 7. http://www.envir.ee/natura2000/ 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitseseadus 9. ,,Kohalik Agenda 21", SEI (Säästva Eesti Instituudi) väljaanne nr 2, Tallinn 2000, lk 5. 10. ,,Läänemere Agenda 21E", välja antud 2002, lk 9
reostunud vett või süüa selles vees kasvanud taimi, mis on silmnähtavalt kahjustatud vees olevatest kemikaalidest. 10 Kasutatud allikad 1. https://www.vkg.ee/aastaraamat2016/#keskkonnategevus 2. http://epl.delfi.ee/news/eesti/uleujutus-ahvardab-keskkonnaohuga?id=50961391 3. http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-keskkonnasober-leonardo-dicaprio-jagas-ka adrit-kohtla-jarve-polevkivikaevanduse-reoveest?id=75111739 4. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/kohtla-jarvel-laks-viru-keemia-grupi-terri tooriumil-polema-tuhi-olimahuti?id=78442515 5. http://www.maves.ee/Projektid/2004/OJRK_aruanne_nr_3116.pdf 6. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi_poolkoks 7. http://pr.pohjarannik.ee/?p=7487 8. https://www.vkg.ee/est/kontsern/aruanded/aastaraamatud 9. https://et.wikipedia.org/wiki/Fenoolid
Viimane ehk neljjas võimalus on paigutada ohtlikud jäätmed eriladestuspaikadesse. Ohtlikud jäätmed, mida ei saa Eestis käidelda tuleks saata välismaale või ladestada lahenduste leidmiseni. Välismaale saatmine on aga kulukas, kuna sealne käitlus on mitmeid kordi kallim ja sinna lisanduvad ka veo kulud. Seepärast jäädakse pigem lahendusi ootama. Kasutatud materjalid http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://www.envir.ee/996 http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest Keskkonnatehnika 3/07 lk 26-27 Keskkonnatehnika 5/03 lk 32-34 Keskkonnatehnika 8/07 lk 34-35
Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5belamp http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_139_3906.jpg http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Elavhobe.htm http://www.hambaarst.ee/sonastik.php?id=223 http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003%5Cqhurqhu_maaramine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CELEX:52005DC0020:ET:HTML http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC %C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC %C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N http://www.google.com/search?q=elavh%C3%B5beda+f%C3%BC %C3%BCsikalised+omadused&hl=et&lr=&start=10&sa=N http://www.cs.ut.ee/~lauriesk/veereostus.html http://www.tba
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid .........................................................................................................
ohtlikud jäätmed ning kuidas nendega ümber käia ning sain rohkem aimu sellest, mis toimub prügilates. 10 Kasutatud kirjandus Pildid: http://www.landfill.ee/?koht=14 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 http://www.virumaateataja.ee/?id=114283 Tekst: Harri Moora "Pakenditeatmik" http://www.kortsleht.ee/lipp-osta-vahem-prygi http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=3_1 http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=22881755 porthos.mk.ee/~cirsium/rec/Kuidas%20sorteerida%20pr%FCgi%20piltidega.doc http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Pr%C3%BCgi_ohustab_loomi.aid-472 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Milline_poekott_valida%3F_.aid-1023 http://bioneer.ee/eluviis/jaatmed/Kas_ja_milliseid_j%C3%A4%C3%A4tmeid_v %C3%B5ib_kodus_p%C3%B5letada%3F.aid-1572 11 Lisad
valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutuatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. Allikas : http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 - 35 - OSOONIAUK Polaar-stratosfääripilvedega tihedalt seotud osooniauk , kuid nähtus tekib stratosfääris polaaralade kohale üksnes talvel ja see toimub mitme tarviliku tingimuse samaaegse esinemise korral. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved.
annaabi.ee 
