kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale infot kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju
põhiliselt harmoniseerimisvajaduse põhjendusel. Enamus keskkonnapoliitikat põhjendatakse selle argumendiga. - Kõrgetasemeline keskkonnakaitse - Euroopa Ühenduse leping sätestab vajaduse saavutada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. Lepingus on kindlaks määratud sihid: keskkonnapoliitika peab arvesse võtma teaduslikke seisukohti. EL ja keskkonnapoliitika - Ennetuspõhimõte - kui võimalik, tuleb keskkonnakahjusid vältida (keskkonnasõbralikud tehnoloogiad). - Vältimispõhimõte - kahjulikke keskkonnamõjusid peab suutma tõkestada saasteallika juures ning mitte laskma neid levida keskkonda. - "Saastaja maksab" põhimõte - Integreerimise põhimõte - "Keskkondliku mõtteviisi integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse on esimeseks sammuks holistilise keskkonnapoliitikani jõudmisel ning seega väga oluline keskkonnapoliitika edukuse seisukohalt. "Roheliste" seaduste rakendamisel on vähe mõtet, kui need on vastuolus
Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine Materjal: Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Vältimispõhimõte. Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. (KeÜS 10). Ettevaatuspõhimõte vs vältimise põhimõte. * Ettevaatuspõhimõtte ja vältimise põhimõtte vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem
Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv. Ettevaatuspõhimõte Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada
küsimusi ja sealsed uuendused. 3 Põhimõtted : - keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud - lõimimispõhimõte –kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi; - vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. A erandjuhtudel; - ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; - keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; - loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.
Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi (keskkonnaalased mõisted, põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1.kk kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 2.lõimimispõhimõte kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta kkkaalutlusi; 3.vältimispõhimõte keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 4.ettevaatuspõhimõte keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; 5.keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 6.loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Keskkonnahäiring mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju (sh keskkonna kaudu
kaubanduse ja rahanduse järele _ Haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult
︎Keskkonnakaitse põhikohustused (2, hoolsus ja teavitatus tegevuse tagajärgedest) Keskkonnaalased õigused KeÜS’i keskkonnaalased põhimõtted keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; lõimimispõhimõte – kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi; vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus
Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed – neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv. Ettevaatuspõhimõte Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava.
annaabi.ee 
