● Ohtlike jäätmete kogumine ● Tahkete ohtlike jäätmete kogumine ● Pumbatavate ohtlike jäätmete kogumine Ohtlikud jäätmed kodus ● Tooted, mis sisaldavad ohtlikke ja mürgiseid aineid, peavad olema märgistatud vastavate ohutusmärkitega ● Ohutusmärkide nimetused Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine ● Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele, kus toimub nende taaskasutamine või keskkonnaohutu kõrvaldamine. Kasutatud allikad ● Jaatmejaam.ee ● Www.prugi.ee ● Greenmarine.ee Täname kuulamast!
keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim keskkonnapoliitika; saastaja maksab (MIDAGI OLI SELLEGA!); tootmise läheduse põhimõte. Prügi käitlemise hierarhia: 1) jäätmete tekke vältimine, 2) korduvkasutamine, 3) taaskasutus, 4) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Eutrofeerumine – P ja N (fosfori ja lämmastiku) veekogude rikastamine toitainetega. (F ja P tekitavad vetikaid vist?? Uuri ise lähemalt, ma ei mäleta täpselt)
tavajäätmeprügilaid; 1.8. sulgeda nõuetele mittevastavad tavajäätmeprügilad; 1.9. vähendada olmejäätmete hulka: · tarbime kõik ostetu; · loobuda kilekottide kasutamisest, sellisel määral nagu võimalik; · vältida plast prügikottide kasutamisest. 2. OHTLIKUD JÄÄTMED 2.1. võtta kontrolli alla kõik põhilised ohtlike jäätmete veod ja kindlustada nende keskkonnaohutu käitlus; 2.2. moodustada kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik; 2.3. võtta kasutusele keskkonnahoidlikumad ja säästlikumad tooted ning tehnoloogia. 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED 3.1. vältida ja vähendada kasutatud pakendist jäätmete moodustamist; 3.2. soodustada pakendi või pakendimaterjali ringlust või taaskasutamist; 3.3. luua rohkem kasutatud pakendi kokkuostu või kogumiskohti.
korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: 1. Jäätmete vältimine 2. Tekkivate jäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamine. 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine: otseses ringluses (korduvkasutamine); materjaliringluses (klaas, metall); bioloogilistes protsessides (kompostimine); energeetiliseks otstarbeks (põlemine). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine! 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutuks muutmine. 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat. Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus. Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus.
Tuumaelektri vastu räägib praeguste turul olevate tootmisseadmete liiga kõrge hind. Tuumareaktorite turuhind on 60 miljoni krooni kanti megavati võimsuse kohta. Tasub meenutada sedagi, et sellele hinnale lisanduvad kulud, mida tuumaenergiatootjad siiamaani on püüdnud maksumaksjate kanda jätta - nimelt kasutatud tuumakütuse ning tootmise käigus kasutatavate seadmete käitamisel, remondil ja väljavahetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete keskkonnaohutu säilitamine ja eluiga lõpetavate jaamade sulgemine. Müüdid odavast energiast - sageli arvatakse, et nn roheline elekter on üks kallimaid. Kuid uue jõujaama ehitamise ühe megavati maksumus tuleb gaasküttel töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri
Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta: * jäätmetekke vältimine; * tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; * jäätmete taaskasutamise laiendamine; * jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; * jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Elanike jäätmehooldusalased kohustused: Liitumine korraldatud jäätmeveoga. Juhul kui omavalitsuse korraldatud jäätmevedu piirkonnas ei ole, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmete käitlemise seadusega sätestatud korras: 1) viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2) kasutama prügiveoettevõtte teenust. Ohtlike Jäätmete Käitussüsteemi programm Eestis (edaspidi OJKS programm)
· taaskasutada tekkivate pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%, pakendijäätmete ringlussevõtuna vähemalt 25% ja igast pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas; · optimeerida tavajäätmeprügilate arv, viies selle maksimaalselt 8 10 prügilani; · rajada nõuetele vastavad prügilad ja jäätmekäitluskeskused ning kindlustada jäätmete ladestamine ainult nõuetele vastavatesse prügilatesse; · tagada kõigi nõuetele mittevastavate prügilate keskkonnaohutu sulgemine ja jäätmekäitluskohtade seire ning järelhoolduse korraldamine; · koguda jäätmete lagunemisel tekkiv metaan võimalikult suures ulatuses; · vältida või piirata keskkonnaohtlike ainete levikut pinnases, pinna- ja põhjavees; · tagada kohaliku omavalitsuse korraldatav olmejäätmevedu; · toetada uuringuid jäätmealase teabe kogumiseks ja töötlemiseks; · taastada suletud prügilate alade maastikud üldiseks kasutamiseks.
7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit, kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosforiidisõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest kaevandamine NL poolt ei olnud tol ajal enam tark tegu, kaevandamine oli juba siis ette nähtud Euroopa Liidule. Märkus: sobiva keskkonnaohutu tehnoloogia pärast pole vaja muretseda, Läänes on kõik see olemas. 8. Meie suurimaks maapõuerikkuseks on tõenäoliselt siiski fosforiit komplekselt kaevandatuna koos diktüoneemaargilliidiga (diktüoneemakilt, üks põlevkivi liikidest), mida on Eestis tarbevarudena kirjas 60 miljardit tonni. See aga on lausa müstiline kogus. Ühelt poolt on diktüoneemakilt kasutatav kohaliku kütusena, kuigi ei kuulu väärtuslike kütuseliikide
Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta: * jäätmetekke vältimine; * tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; * jäätmete taaskasutamise laiendamine; * jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine; * jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Kohalik omavalitsus hoolitseb selle eest, et: 1) elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga; 2) omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda; 3) omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (näiteks pakendite äraandmiseks, vanapaberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
Järjest enam kasvab tootmine ja tarbimine ning selle paratamatuks kaasnähuks on jäätmete teke. Jäätmed tekivad toodete ja teenuste elukaare kogu ulatuses, alustades toorainete hankimisest ning lõpetades toote kasutamise lõppemisega. Kuna jäätmeid on väga palju tuleb need kindlasti liigitada, jäätmete erinevate omaduste põhjal valitakse neile sobivaim käitlusviis kordus- või taaskasutamine materjalina, biokäitlus või põletamine ning viimase võimalusena keskkonnaohutu ladestamine. Jäätmeseadus on jäätmed jaganud kategooriatesse, mis omakorda moodustavad tavakodanikele teadaolevad jäätmegrupid ning nende alagrupid, mille järgi inimesed orienteeruvad oma jäätmeid sorteerides. 1. Tavajäätmed - on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 2. Püsijäätmed - on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt
põhjustab nn kasvuhooneefekti • Vingugaas tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel. Kõrge kasutegur = vähe vingugaasi Vääveldioksiid • Väävlirikka prügi põlemisel tekib vääveldioksiid. • Väävliühenditest tekib väävelhape, mis: – on üks happevihmade põhjustajaid – korrodeerib põletusseadet. • Prügi või suitsugaaside hulka lisatakse lubjakivitolmu: lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Klooriühenditest tekib põlemisel vesinikkloriid, mis on üks happevihmade põhjustajaid ning korrodeerib põletusseadet. Dioksiinid • Dioksiinid – kloreeritud dibenso-paradioksiinid ja dibensofuraanid. • Dioksiine on 210 liiki, tavaliselt tuuakse 12 kõige ohtlikuma üldhulk. • Dioksiinid tekivad, kui temperatuur on 300–500 °C • Dioksiinid on väga stabiilsed: nad lõhustuvad alles 900–1000 °C juures. • Suitsugaase on seega vaja järelpõletada
· Taaskasutatavad jäätmed · Põletatavad jäätmed · Kompostitavad jäätmed · Prügilasse ladestatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, paber, papp) Jäätmekäitlusmeetmed: · Jäätmetekke vältimine · Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine · Jäätmete taaskasutamise laiendamine · Jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine · Jäätmete keskkonnaohutu ladestamine Jäätmemajandus säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ning rakendada rohkem taaskasutust. Jäätmekäitlus: 1. Jäätmete teke 2. Sorteerimine 3. Kogumine 4. Vedu 5. Töötlemine 6. Lõppsadestus Jäätmete lõpp-käitlemise viisid: · Mehaanilised meetodid ladustamine prügilasse · Termilised meetodid - põletamine
protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust. 2.Eesti ja EL jäätmekäitluspoliitika peamised lähtekohad (hierarhia, elutsüklile tuginev lähenemine). Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine, seejärel korduskasutus, siis taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades. 3.Eesti ja EL veepoliitika peamised lähtekohad (pinnavesi, põhjavesi,Veeseadus, EL Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne.
Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu Klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga. Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. Jäätmekäitluse eesmärgid Jäätmekäitluse korraldamine on ühiskonna kohustus – meie ülesandeks on hoolitseda majanduslikust ringkäigust väljuvate ainevoogude asjatundliku ja keskkonnaohutu käitluse eest. Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks nendest võimalikult vähe jäätmeid, seda nii tootmises, levitamises kui ka tarbimises. Toodete kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et kui toode on kaotanud oma
järjestuses: vähendamine · tekke ärahoidmine ja C. jäätmete taaskasutamise vähendamine, laiendamine korduvkasutamine; D. jäätmetest tuleneva · taaskasutamine; keskkonna saastamise · uuesti ringlussevõtmine; vähendamine · komposteerimine; · põletamine E. jäätmete keskkonnaohutu soojusenergia ladestamine taaskasutusega; · lõplik kõrvaldamine (prügilasse viimine) 13.10.2014 75 http://files.bef.ee/HBs/ee_furniture/pics/waste/waste_01.jpg 13.10.2014 76 Jäätmete lagunemisaeg looduses
· Vesinikkloriid tekib põlemisel klooriühenditest, on üks peamisi happevihmade põhjustajaid.' · Osa klooriühendeid muutuvad põlemisel vähkkasvajaid põhjustavateks dioksiinideks ning kanduvad lendtuhaga keskkonda. Dioksiinid tekivad, kui kolde temperatuur on alla 300- 500°C. Vääveldioksiid: Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. Saasteaine hulka saab vähendada, kui põletatava prügi või suitsugaaside hulka lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. Püsivad orgaanilised saasteained ( POP) _PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (benso a püreen) _ Heksaklorobenseen _ polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Põlemisgaaside puhastamine: · Kuivpuhastus. Suitsugaaside hulka pihustatakse absorbenditolmu (lubjakivi või kustutatud lupja). · Poolkuivpuhastus. Absorbent on vesiemulsioon, millest vesi täielikult aurustub. · Märgpuhastus. Gaasis sisalduvad saasteained jäävad vette, mis suunatakse eraldi
· komposteeritavad Jäätmekäitlusmeetmed võib prioritiseerida järgmiselt: 1. jäätmete vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. jäätmete taaskasutamine · otsene taaskasutamine · jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · bioloogiline taaskasutamine (nt. kompostimine) · energeetiline taaskasutamine ( nt. põletamine, metaani tootmine) 4. jäätmetest tulenev keskkonna saastamise vähendamine 5. jäätmete keskkonnaohutu ladestamine (praegu) mittesobivate jäätmete puhul. Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe jäätme seaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1
· komposteeritavad Jäätmekäitlusmeetmed võib prioritiseerida järgmiselt: 1. jäätmete vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. jäätmete taaskasutamine · otsene taaskasutamine · jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · bioloogiline taaskasutamine (nt. kompostimine) · energeetiline taaskasutamine ( nt. põletamine, metaani tootmine) 4. jäätmetest tulenev keskkonna saastamise vähendamine 5. jäätmete keskkonnaohutu ladestamine (praegu) mittesobivate jäätmete puhul. Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis vähemalt ühe jäätme seaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Ohtlikkuse järgi: 1
Väävlirikka prügi põletamisel tekib SO2. PAH -polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud Saasteaine hulka saab vähendada, kui (benso a püreen) põletatava prügi või suitsugaaside hulka Heksaklorobenseen lisada lubjakivitolmu. Lubi reageerib väävliga ning tekib keskkonnaohutu kips. polükloreeritud dibenso-p-dioksiinid/furaanid (PCDD/F) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 59 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 60 Karin Hellat 10
põllumajandusjäätmed, veekogude puhastusel neist väljavõetav muda jms. Katkematute voogudena laekub kompostimisettevõttesse aga näiteks heitveepuhastusjaamade sete, loomapidamisfarmide läga, toidukäitlemisettevõtete pesuvete sete jms. On mõistetav, et tooraine pidev voog eeldab ka katkematut kompostimisprotsessi – seega mõnd reaktortehnoloogiat, mille abil heitmete esmane töötlemine on kiire ja keskkonnaohutu. Komposte võib klassifitseerida ka kasutatava põhikomponendi järgi. Nii on võimalik rääkida mudakompostist (valmistatud heitveepuhastite setetest), biokompostist (valmistatud biojäätmetest), lehekompostist (valmistatud puulehtedest ning aiapidamisjääkidest), sõnnikukompostist (valmistatud laudasõnnikust) jt kompostiliikidest. Allpool esitatakse mõningate tööstuslike kompostimistehnoloogiate kirjeldusi. 1) Aunkompostimine
annaabi.ee 
