jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes. 7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem elektrit raiskama, mis teoorias peaks pikendama maavarade otsalõppemist. Sellised väikesed märkused inimestele igapäevaelus muudaksid ühiskonda öko-sõbralikumaks! 8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt. nagu tammide, sadamate ,elektri- ja tuumajaamade puhul, mis puudutavad keskkonda ja loodust põhjalik riskianalüüs ( inglise keeles Environmental Assessment )Riskianalüüsi puhul on oluline see, et ka tavainimestel oleks võimalik kaasa rääkida. 9. Tuumajaam Eestisse ja pikemas perspektiivis võib- olla ka termotuumasüntees! Kuigi
Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need
SAVANNID Vähe liike, olulised küttepuud. Juurdekasv alla 5 m3/ha aastas LÄHISTROOPIKA METSAD NIISKED: niisketes metsades 15-20 m3/ha. Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad väärispuud. KUIVAD: kuivades metsades peamiselt lehtpuud. Keskkonnakaitselise tähtsusega. PARASVÖÖTME LEHT- JA Pindala on aktiivse SEGAMETSAD põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Lehtmetsad on tootlikumad (aastane juurdekasv 5-10 m3/ha) Kui segametsad (2-3 m3/ha) ja mõlemad on
Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon). 5) Eesti Keskkonnaministeerium peab rahvusvahelises koostöös silmas kaht olulist aspekti: rahvusvahelise keskkonnakaitselise kogemuse ja riikide abi suunamine Eesti keskkonna seisundi parandamisse; Eesti kogemuse ning jõukohase abi jagamine huvitatud riikidega. Ramsari (1971) konventsioon rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse; Berni (1979) konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse; HELCOM Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa.
tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toodete kui terviku eest kogu nende olelustsükli jooksul alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. Jäätmed Euroopa jäätmepoliitika eesmärgid võtta kõikides liikmesriikides kasutusele ühtne jäätmete definitsioon; edendada puhaste toodete valmistamist, et võimalikult vähendada nende ebasoovitavat mõju keskkonnale kogu toote olelustsükli jooksul; edendada keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks mitmesuguste majandushoobade kasutamist; reguleerida jäätmete riikidevahelisi vedusid; keskkonnakaitse ja ühisturg: Ühenduse jäätmealane seadusandlus peab püüdlema tasakaalu poole kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja ühisturu normaalse funktsioneerimise vahel. Jäätmed Jäätmedirektiiv Artikkel 1-mõisted a) "jäätmed" on mistahes lisas I loetletud kategooriasse
sisalduvate ainete, koostisosade ja toodete kui terviku eest kogu nende olelustsükli jooksul alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks. Euroopa jäätmepoliitika eesmärgid võtta kõikides liikmesriikides kasutusele ühtne jäätmete definitsioon; edendada puhaste toodete valmistamist, et võimalikult vähendada nende ebasoovitavat mõju keskkonnale kogu toote olelustsükli jooksul; edendada keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks mitmesuguste majandushoobade kasutamist; reguleerida jäätmete riikidevahelisi vedusid; keskkonnakaitse ja ühisturg: Ühenduse jäätmealane seadusandlus peab püüdlema tasakaalu poole kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja ühisturu normaalse funktsioneerimise vahel. Jäätmedefinitsioon: Jäätmedirektiiv Artikkel 1-mõisted a) "jäätmed" on mistahes lisas I loetletud kategooriasse
Kasvavad väikesel territooriumil Aastane juurdekasv 5-10 m3/ha, 2-3 m3/ha Liigiliselt mitmekesised Puit läheb mööblitööstusele Lääne Euroopas kõige vähem säilinud Põhja Ameerika idaosas, Hiina idaosas Lähistroopika metsad Jaotatakse kaheks: kuivadeks ja niisketeks Kuivad lähistroopika metsad: Madal tootlikkus, 1-2 m3/ha Vahemetemaades, USA-s, Austraalias Vähesäilinud intensiivse maakasutuse tõttu On keskkonnakaitselise tähtsusega (erosiooniohtu vähendav) Niisked lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt
3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad *loodust käsitleti kui elusat ja hingestatut- kasutamatta seadused Dateeritud looduskaitse
Regionaalprojekteerimisega tegelevad tavaliselt omaette asutused v6i firmad · Inirngeograafia ja keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse aluseks on loodusvarade geograafia. Inimgeograafilisest vaatevinklist nõuab see loodusvarade mõistlikku (ka looduse seisukohalt m6istlikku!) kasutamist uuriva teadusena, siis ei tajuta neid probleeme enam keskkonnakaitselistena, vaid majanduslike v6i poliitilistena, m6nikord koguni regionalistika-alastena. Keskkonnakaitselise probleemi lahendus jaab alati poolikuks, kuid ta lõpetamist, mille juures ka inimgeograaf saab anda oma panuse, ei tajuta enam keskkonnakaitselise tööna. AJALUGU Filosoof T.S.Kuhn väitis, et igas teaduses kehtib tavaliselt üldiselt omaksvõetud paradigma, eeskujuna käsitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks -milliseid teemasid käsitleda, milliseid küsimusi esitada, millist teavet koguda, kuidas seda töödelda ja mis
· Asjas tähtsust omavad materjalid peavad olema avalikkusele lihtsalt juurdepääsetavad internetis või muul viisil. Juurdepääs õigusemõistmisele · KSÜSE kohaselt on kaebeõiguse üldiseks aluseks subjektiivsete õiguste rikkumine, kuid keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust eeldatakse keskkonna-, planeerimise- ja ehitusasjades, kui vaidlusküsimus on seotud organisatsiooni eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga · Senisega võrreldes on uuendus selles, et sätestatakse eraldiseisev materiaalõiguslike keskkonnaalane põhiõigus Võimalused: 1. Pöörduda halduskohtusse 2. Esitada vaidemenetlus Keskkonnaorganisatsioon Keskkonnaorganisatsioon on (KSÜSE §36): Mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset;
5. Parim võimalik tehnoloogia BAT see on tehnoloogia, mis tagab minimaalsete ressursside kasutamise koos minimaalse keskkonnareostusega. Kriteeriumid tehnoloogia hindamiseks: Tehnoloogia paremus võrreldes eelnenuga Tehnol. vastavus kaasaja teaduslikule tasemele Tehnol. majanduslikud võimalused Ajalised piirangud Heitmete iseloom ja maht. 6. Parim keskkonnapraktika hea põllumaj. tava. See on abinõude kombinatsioon mis peaks andma parima keskkonnakaitselise tulemuse kui on täidetud alljärgnevad nõuded: Elanikkonna informatiivne ja hariduslik ettevalmistus antud tegevuse või toodangu mõjust keskkonnale peab olema küllaldane Toodangu kohustuslik märgistamine, kus on ära toodud tema keskkonnaohtlikkus Kasutusest eemaldatava toodangu kogumise ja kahjustamise süsteemide olemasolu Toodangu materjali ja energiamahukuse vähendamine Jäätmete retsirkulatsioon ja taaskasutamine 7. Saastja maksab PPP
Igasugune maksustamine ei tohi olla diskrimineeriv ega ebaproportsionaalne. EÜ asutamisleping art 28, 29, 30, 90. Kokkuvõttes: kaubandust piirava liikmesriigi meede on õigustatud: - kui seda kohaldatakse ühtmoodii nii imporditavatele kui ka kodumaistele toodetele - kui see on vajalik - kui see on proportsionaalne - kui meede on oluline rahuldamaks avalikke huve ehk nn kohustuslikke nõudeid Proportsionaalsusprintsiip: - meede peab olema seatud keskkonnakaitselise eesmärgi saavutamiseks sobilik ja efektiivne, mõju ei või olla puhtalt hüpoteetiline, selle tõendamise kohus lasub liikmesriigil - liikmesriik peab tõendama meetme vajalikkust. Riigi poolt rakendatav kaubandust piirav abinpu ei või olla liialt karm ega kehtida kauem, kui see on hädavajalik - meetme rakendamise tulemusel saavutatav keskkonnavaliteedi paranemine peab üles kaaluma kaubanduse häirimisega tekitatava kahju. KESKKONNAKAITSE JA KONKURENTS
eriti aga otstarbeka maakasutuse kujundami,sega regiooni piires. haldusreformide problemaatika - Inimgeograafia panus on oluline just haldustüksuste piiride muutmise osas, muudes küsimustes ei räägi kaasa. · Keskkonnakaitses on põhilisteks partneriteks loodusgeograafia, tehnoloogia, majandus-ja õigusteadus, inimgeograafia koostöösse lülitudes aga kaotab probleem keskkonnakaitselise iseloomu (neid probleeme ei tajuta keskkonnakaitselistena). II osa INIMGEOGRAAFILISTE IDEEDE AJALUGU Teema liigendus Paradigma - eeskujuna kasitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks. Geograafia ajalugu jaotatakse kolme paradigmaatilisse perioodi. 1. Maadeavastuslik paradigma (antiikaeg kuni uusaeg [19. saj algus]) 2. Klassifitseerimise/regiooniparadigma (19. saj kuni 20. saj algus) 3
Eestis. majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, pöörates peatähelepanu põhjustele ettevaatlikkus otsuste tegemisel koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel ning riigipiiriülese negatiivse keskkonnamõju tõkestamine traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks: 1. kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel; 2. piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega; 3. koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames; 4. globaalne koostöö. Organisatsioonid: IUCN; OECD; UNEP Keskkonnakaitsealased konventsioonid Merekeskkonna kaitse rahvusvahelised konventsioonid RAMSARI KONVENTSIOON – linnud, märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki
mahakandmine - Kuni 15% kolme aasta jooksul. Kui meetmete rakendamine võimaldab vähendada saasteainete paigaldamist keskkonda. Ettevõte teeb keskkonnakaitselisi kulutusi. Keskkonnakaitsekulutused Keskkonnakaitsekulutusteks loetakse ainult selliseid kulutusi, mille eesmärk on kaitsta keskkonda ehk ennetada, vähendada ja vältida keskkonna saastamist või mõnel muul viisil selle kahjustamist. • Keskkonnakaitsekulutused näitavad, kui palju on investeeritud keskkonnakaitselise tehnika ja rajatiste rekonstrueerimisse ja soetamisse ning kui palju on kulutatud nende tööshoidmisele. • Statistikas hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid keskkonnateenuste eest (nt prügivedu, heitvee kanaliseerimine, keskkonnateemalised konsultatsioonid). Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted • Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt);
Puude valik raieks seostub ka puistu juhtfunktsiooniga (näit. puhkemetsades esteetilised kaalutlused). Valgusnõudlike puuliikide loodusliku uuenduse saamiseks või täiendava kultiveerimisvõimaluse loomiseks võidakse raiuda ka kuni 0,05 ha suuruste häiludena tingimusel, et häilud omavahel ei liitu. Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised: · Mets on püsiv, st. säilib kogu aeg ja seega täidab oma mitmeid funktsioone kogu aeg; · On kompromissiks keskkonnakaitselise ja tulundusliku suuna vahel metsanduses; · Püsimets võimaldab pidevat ja säästlikku puidukasutamist ka väikeses metsaosas, talumetsas, kus mets on koduümbruses ja seda ei soovita kunagi päris lagedaks raiuda; · Õige majandamise korral annab metsale suurema tormi- ja lumekindluse; · Võimaldab ära kasutada metsa loodusliku uuenemisvõime ja sellega kokku hoida kulutusi kultiveerimisele. Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud
ratifitseerida,”. Espoo konventsiooni näol on tegemist rahvusvaheliselt väga vajaliku ja edukalt ellurakendatava leppega, milles on määratud põhimõtted, kuidas toimub päritoluriigi ning mõjutatud riigi vaheline suhtlemine nii olulises küsimuses nagu seda on piiriülese keskkonnamõjuga seonduv. Ka keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli näol on tegu rahvusvaheliselt olulise keskkonnakaitselise meetmega. Espoo konventsiooni rakendamine toimub eelkõige naaberriikide vahel, mida laiemas kontekstis võib käsitleda ka regionaalse koostööna eesmärgiga tagada toimiv keskkonnakaitse. „Näiteks Eestil on eraldi kahepoolsed piiriülest keskkonnamõju hindamist käsitlevad kokkulepped Läti ja Soomega,“ lisas Tammemäe. Näiteks on Eesti osalenud Soome uue tuumaelektrijaama ja teiste naaberriikide