Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku
läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riigis edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3
Eesti tulevikule mõeldes Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks. Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest
kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, ühtaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tänapäevani. Ka turba kasutamisel on keskkonnakahjud: et turvast saada tuleb soos selle koha pealt kuivatada, kust seda freesima hakatakse. Põhimõtteliselt soo hävitatakse. Kui nüüd rääkida taastuvatest loodusvaradest, siis ei saa mainimata jätta metsa. Umbes pool eesti pindalast on metsaga kaetud. Kuna raiemahud on suhteliselt väikesed, siis taastub metsa sama palju, kui seda tarbitakse. Eesti metsi kasutatakse suurel osal kütmisel. Avati ju hiljaaegu uus soojusjaam, mis tarbib puitu. Puitu kasutatakse ka mööbli jms
Euroopasse 1869a sai USA-s valmis idast- läände raudtee nisueksport tõusis 20 a-ga 7X 1875a. vedas I-ne külmutus -ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina –Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riikides edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et
pumbatakse Enamasti saadakse naftapuuraugust ka gaasi 10 20 (50) % September 25. Millised on naftakütuste ja maagaasi ammutamise keskkonnamõjud? Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad?
kadumisele,Ettevõtete tootmise efektiivsuse tõus mastaabisäästust tingituna,Kaupade konkurentsivõime kasv (tänu efektiivsuse kasvule), Välisinvesteeringute kasv (siseturu perspektiivid)Suurem kaubavalik ja madalamad hinnad tarbijal,eUute töökohtade loomineProbleemid siseturu rakendamisel:riikide maksupoliitika suveräänsus,transpordi suurenemisega kaasnevad keskkonnakahjud,tootevaliku ühtlustumine/vähenemine,väikeettevõtete konku-rentsis allajäämine rahvusvahelistele korporatsioonidele,tööstuse ümberpaigutumine odavama tööjõu piirkondadesse ,tööstuse automatiseerimine,kuritegevuse ja terrorismi kasv, immigrantidega seotud probleemid 14) EL osa maailmakaubanduses ja WTO läbirääkimistel. EL on tugevam, kui liikmesriigid eraldi ning kaubanduse liberaliseerimist toetab niikaua, kui see on
kuulutati see komsomoli löökehituseks, voolu hakkas ta andma 1969. aastal ja sai lõplikult valmis neli aastat hiljem. 1960. aastal ühendati põlevkivibassein administratiivselt, moodustades mitmete linnade ja asulate konglomeraadi Kohtla-Järve linna nime all. Põlevkivi kaevandati nii kaevandustest kui lahtistest karjääridest, kusjuures viimast meetodit loeti progressiivsemaks, jättes arvestamata rängad keskkonnakahjud. 1962. aastal võeti kasutusele Eesti suurim, Sirgala põlevkivikarjäär. Kui 1950. aastal oli toodetud 3,5 miljonit tonni põlevkivi, siis 1960. aastal toodeti 9,2 ja 1970. aastal 18,9 miljonit tonni. 1955. aastal rajati Narvas suur mööblivabrik, aastail 1957-65 rekonstrueeriti tsemenditehas “Punane Kunda”, 1962. aastal lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, 1968
Maardlaid rajati ennaktempos, mis oli vajalik Leningeradi varustamiseks energia ja põlevkivigaasiga. Kaevandamine oli väga halvasti organiseeritud, peamisteks probleemideks oli suurte kadudega kaevandamine ning kõrvalsaaduste kasutamata jätmine."Põhiline on see, et Nõukogude Liidu ajal polnud maavaradel hinda, mis lubanuks nende tootmist, toomata jätmist või kaevandamise tulemusel rikutud maapinda majanduslikes kalkulatsioonides arvestada." (Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud;lk 75) [3] "Tööstusest tulenev õhu saastatus on mõjunud kahjulikult Kohtla-Järve, Kiviõli ja Maardu piirkonna metsadele ning vähendanud nende looduslikku juurdekasvu kohati üle 50%." (Valge raamat) Sillamäe tööstuskompleks ja jäätmehoidla Sillamäe jäätmehoidla rajamise vajadus tulenes aastatel 1948-90 toimunud intensiivse ja ohtliku uraani tootmise tõttu millele hiljem lisandus ka lopariidi töötlemine, millest omakorda eraldus tantaani ja nioobiumi.
Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris; -kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m); *Allmaakaevandamine -Estonia ja Viru kaevanduses + varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust - suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus 5. Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid? Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele?
peab olema küllaldane Toodangu kohustuslik märgistamine, kus on ära toodud tema keskkonnaohtlikkus Kasutusest eemaldatava toodangu kogumise ja kahjustamise süsteemide olemasolu Toodangu materjali ja energiamahukuse vähendamine Jäätmete retsirkulatsioon ja taaskasutamine 7. Saastja maksab PPP Kõigil inimtegevusega loodusele tekitatud kahjud tuleb tasuda inimesel. Ressursi kasutus ja keskkonnakahjud peavad kajastama toote hinnas Vaja muuta maksusüsteemi nii, et töö tulu maksustamise asemel maksustataks enam ressursi kasutamist ja ka keskkonnariski. Tuleks maksta toetusi! 8. Tootmise läheduse põhimõte printsiip Regionaalne ja territoriaalne isevarustamine läheduse põhimõte. Toota ja tarvida saav vaid oma keskkonnaruumi piires. Keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. MAJANDUSPOOL Majandusmehhanism 1
aastas, paneb keskkonnale ja inimeste tervisele liiga suure koormuse. Saaste vähendamise piirkulu komponendid: · puhastusseadmed · sisendi vahetamine · tootmisprotsessi muutmine · tootmise vähendamine. 37. Millistest komponentidest koosneb saaste piirkulu (MDC)? Näide: Keskkonnaamet on koostanud hinnangu, mille järgi praegune saastetase, mis ulatub 250 tonnini aastas, paneb keskkonnae ja inimeste tervisele liiga suure koormuse. Saaste piirkulu komponendid: · tervis · keskkonnakahjud. 38. Millised on keskkonna administratiivse reguleerimise eelised ja puudused? Eelised: · elementaarne ja otsekohene · pöörab üldiselt tähelepanu ökoloogilistele mõjudele · peetakse õiglaseks (saastaja maksab). 19 Puudused: · nõuab ametnikke, kes määravad lubatud koguse · koostöörisk reguleerija ja saastaja vahel · võib hoida ära investeeringud uude tehnoloogiasse
naftakihi alla; paremal nafta pumpamine puuraugust spetsiaalse pumbasüsteemi abil Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. Joonis 2.15 Naftaplatvorm 20(113) Villu Vares Energia ja keskkond 2.4 Nafta ümbertöötamine Joonis 2.16 Nafta ümbertöötamise põhimõtteline skeem 2.5 Maagaas 21(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 2
annaabi.ee 
