10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14
Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u
olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist.
Wieni nihkeseadus- lainepikkus, milllele langeb energia maksimum( max), on pöördvõrdeline absoluutse temperaturiga(T). max= c´/T 8. Päikese kiirgusspekter- Päikeselt tulnud energia neeldub või peegeldub tagasi atmosfääri tõttu, mis hoiab ära kahjustavate kiirguste maapinnale jõudmise. Solaarkonstant-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. S0=1370 W/m2 9. Aerosoolne hajumine-hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) lisanditel hajumine Molekulaarne hajumine hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.) 10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes .
10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. Mida hõredam õhk molekuliga ja tekib osoon. Stratosfääris lagundavad osooni peamiselt katalüütilised reaktsioonid, mis haaravad endasse homogeenseid gaasifaasi seda tumedam taevas. Bougueri seadus- Neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise reaktsioone aktiivse vaba radikaali perekondadest
5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9
Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris.
küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast
temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). Insolatsioon ehk kiiritus nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul. Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e. oklusiooni front. Magnetväli- Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku maa pöörlemisteljega. Kaitseb maa pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks köik elava. Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö. Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine,
Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega – üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega – 4-10 tundi, 3)lühiajalised – alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis – atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused
vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt. Maa telje kallakust orbiidi tasandil suhtes ei muut maa tiirlemine ümber päikese. Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu telje kaldenurk erineb ristseisust 23½° võrra. Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub maa pöörlemistelje pikendusel Maa tiirleb ümber päikese Maa orbiidi elliptilisus põhjustab vähesel määral erinevust maale jõudvas päiksesekiirguse hulgas kuid pole aastaaegade vaheldumise põhjuseks. Kiirgus Maad ümbritseb magnetväli mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedelmetalltuuma poolt. Päike - 5miljardit aastat vana - 70% H ja 28% heelium - läbimõõt 1,39 milj km
nende punktide vahemaad poolitava ning Maa ja Kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine (mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemise suunale vastupidiselt Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu. Telje kaldenurk erineb ristseisust 23 ½° võrra. Telje kaldenurk on sama (66 ½°) aastaringselt, st Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub Maa pöörlemistelje pikendusel Maa telje kallakus orbiidi (ekliptika) tasandi suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese. Suvisel pööripäeval (21. juunil või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pööripäeval (21. detsembril või 22. detsembril) on põhjapoolkera Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. märtsil või 21. märtsil) ja sügisesel (22. septembril või 23
Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 13 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule
kaugenedes veeauru hulk väheneb. Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm
Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km
Kõige sagedasemad ja ohtlikumad, tekivad paiguti. Advektiivseid öökülmi saab ette näha sünoptiliste kaartide abil. Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam
pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged. eksisteerivad objektid ilmneda märksa · Celsisuse skaala järgi Maapinna temperatuuri aastane käik on Atmosfääris leiduvate lisandite lähemana tegelikust. vastab Kelvini nullile 273,15°; 0°le määratud peamiselt päikesekiirguse veepiisad, jääkristallid, tolmukübemed
alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine:
komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Sünklinaali keskosa koosneb seega noorematest kihtidest kui ääreosad. Antisüniklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Antiklinaali keskosa koosneb seega vanematest kihtidest kui ääreosad. F 1. Maa pikalaineline kiirgus, kuidas tekib? Pikalaineline kiirgus- soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Maale tuleb LÜHILAINELINE ja LAHKUB PIKALAINELINE 2. Erinevad laamade kokkupõrke variandid Laam on litosfääri hiigelplokk, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete kilomeetriteni, püstsuunas mõnekümnest (ookeani põhjas) mõnesaja kilomeetrini (mandrite keskosas ja kõrgmägede all). 8 laama. liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud.
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule
Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht
MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%) Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog MAAD ÜMBRITSEB MAGNETVÄLI JA SEE KAITSEB MAA PINDA PÄIKESELT TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon)
2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6. Ajavööndid 15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt 7. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik
Taime lehe temperatuur on lähedane õhutemperatuurile, aga seda kas ta on või mitte mõjutab oluliselt see, milline on taime veega varustatus. Kui taimed on halvasti veega varustatud, siis päikese käes võib taime lehe temperatuur tõusta kõrgemale õhutemperatuurist. Ladvaõun on nii ilus, sest ta kasvab soodsamates temperatuuri tingimustes. Vahe võra sisemuses, alumises osas võib olla temperatuuri erinevus kuni 4 kraadi. ÕHUNIISKUS, AURAMINE JA SADEMED Üldine veeringe looduses veeauru hulk atmosfääris on suuresti muutuv. Auramine toimub maapinnalt ja veekogult. Maismaast suurem osa on kaetud veega ja vee pealt on auramine märgatavalt suurem, siis suurema osa sellest veest aasta jooksul aurub tuleb ookeanide pinnalt. Ligikaudu aastas on see 510 000 kuupkilomeetrit vett. Millest ookeanide pinnalt aurustub üle 400 tuhane ja umbes 60 tuhalt on maapinnalt. Turbulentne segunemine veeaur kantakse maalähedasest kihist kõrgematesse kihtidesse
12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
