teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted: "keskkonnamõju", "oluline keskkonnamõju". Keskkonnamõju liigid, too näiteid. 1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. KMH olulisemad tunnused. Keskkonnamõju hindamises osalejad. Keskkonnaaudit. Määratlus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor. Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest. Audititüübid. Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorralduse ja keskkonnajuhtimise mõisted. Demingi juhtimismudel ja selle faaside sisu (kavanda, vii ellu, kontrolli, täiusta). Integreeritud juhtimissüsteemi elemendid (kvaliteet, keskkond, risk, tervis ja ohutus). Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 9000 seeria; ISO 14000 seeria; OHSAS 18000. Keskkonnajuhtimissüsteemi vajadus
kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. kodifitseerimine - õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine seadustiku üldosaseadus - Üldosa seadus reguleerib kõiki valdkonnaüleseid küsimusi ja sealsed uuendused. 3 Põhimõtted :
3) määratleb eeldatava keskkonnamõju ulatuse keskkonnaseisundile, inimese tervisele ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, kliimale, kaitstavale loodusobjektile ja muinsuskaitseobjektile; 4) hindab tegevusega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju toimet ning kirjeldab ohu vältimiseks või leevendamiseks kavandatud abinõusid; 5) hindab loodusressursside kasutamise otstarbekust; 6) teeb ettepaneku keskkonnaseire ja keskkonnaauditeerimise korraldamiseks; 7) sisaldab keskkonnamõju hindamise programmi; 8) sisaldab kolmandate isikute ettepanekuid ja nende arvestamise või mittearvestamise põhjuseid; 9) sisaldab hindamistulemuste lühikokkuvõtet. KMH kasu · Projekti rakendamisel vähenenud hind ja ajakulu; · Suurem projekti tunnustus (nõusolekud); · Väldib negatiivseid mõjusid ja seaduste-määruste rikkumisi; · Väldib lammutuskulusid; · Minimaliseerib riske;
Eesti 2030+ arengueesmärgid: Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas. Head ja mugavad liikumisvõimalused. Varustatus elutähtsate võrkudega. Keskkonnamõjude hindamine: Ajalugu: 1992 - Ökoloogiline ekspertiis. 1992 - Keskkonnaekspertiisi tegemise kord. 1994 - Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis. 1992-1994 - KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus. 2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise definitsioon: 9 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine. Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine: Projekt/ Poliitika; tegevuskava; programm; planeering.
õigusaktidele ja normatiividele vastavust jne. Levinumad keskonnaauditi tüübid Eestis on tegevuskohaaudit, vastavusaudit ja vastutusaudit. Audit on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditis osalejateks on auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Keskkonnaauditeerimise eesmärk on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest on erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud
4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
KMH Programmi lisad teadmisi ja hindamismetoodikat. teostamist Keskkonnamõju hindamise ja c) võimalike mõjude prognoos keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) ning 1) KMH algatamise otsus ja eriloa taotlus d) rakendatavad kaitsemeetmed selle allaktid. Seadusega oli sätestatud, et KMHd võib 2) KMH ekspertgrupp e) indikaatortest teostada ainult litsentseeritud ekspert
Eestis alustati keskkonnamõjude hindamist mingil määral juba ka endise NSVL ajal. See seisnes küll peamiselt keskkonnale avaldatava kahju hindamises. Kahju tekitaja pidi kahju kas rahaliselt hüvitama või muul moel kompenseerima. Taasiseseisvumise järel seadustati Eestis Keskkonnaministri määrusega keskkonnaekspertiiside teostamine 1992.a. 2000ndate aastate alhuses reguleeris Eestis KMH teostamist Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000, 54, 348) ning selle allaktid. Seadusega oli sätestatud, et KMHd võib teostada ainult litsentseeritud ekspert. Litsentse väljastab Keskkonnaministeerium, kes teostab ka järelvalvet KMH protsessi üle ja kinnitab selle aruande. 2005.a. Aprillist kehtib uus KMH seadus: Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI, 24.03.2005, 15, 87) KMHjKJ. Selles on KMH eksperdi lisentsis märgitud ära ka pädevusvaldkonnad. 3
planeeringu, riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. KESKKONNAAUDIT Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti
Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt oigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamoju sisulist hindamist häirida; Keskkonnaaudit Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi
Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt oigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamoju sisulist hindamist häirida; Keskkonnaaudit Audit: süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalide saamiseks ja nende objektiivseks hindamiseks, et määrata kindlaks määr, mille ulatuses auditi kriteeriumid on täidetud. Auditi määratlused: Auditi tõendusmaterjal, kriteeriumid, leiud, järeldus. Keskkonnaauditeerimise eesmärk: perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Audit ja audiitor: Auditor tähendab ladina keeles kuulajat. Termin pärineb Rooma impeeriumi aegadest, kui sellega tähistati käskjalgade saatjaid, kes: Teadsid samuti sõnumi
keskkonnatööst. Keskkonnaülevaade peab sisaldama informatsiooni tegevuskoha keskkonnakaitse tasemest ja detailset teavet selle kohta, kuidas seatud eesmärgid on saavutatud Keskkonnaaudit Keskkonnaauditeerimine kujutab endast ettevõtte poolt vabatahtlikult tellitavat, selle poolt ette antud kriteeriumide alusel tehtud protseduuri. Keskkonnaaudit on suunatud põhiliselt kõrgendatud keskkonnariskiga tegevuste perioodilisele hindamisele. Keskkonnaauditeerimise all mõeldakse kirjalikult koostatud , regulaarset ja erapooletut hinnangut ettevõtte keskkonnakaitse eesmärkide teostamisele kooskõlas keskkonnapoliitika ja keskkonnatöö plaanidega. Auditeerimisega hinnatakse organisatsiooni, selle haldussüsteemi ja meetodite ning protseduuride toimimist. Keskkonnasüsteem Keskkonnasüsteemi (keskkonnaküsimuste haldamissüsteemi) all mõeldakse seda kindlat osa ettevõtte üldisest
kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem korras tehnilised taristud kestlik ühistranspordisüsteem KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine keskkonnamõju hindamine – projekt keskkonnamõju strateegiline hindamine – poliitika, tegevuskava, programm, planeering
keskkonnakaitse nõuetele, parimale keskkonnapraktikale, säästva arengu põhiseisukohtadele, aga ka ettevõtte poolt enesele võetud nõuetele. Ajalugu 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Seadus sätestab • eeldatava keskkonna mõju hindamise õiguslikud alused ja korra • keskkonnajuhtimis-ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning • ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab • vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. Kavandatav tegevus
Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja? Uue ettevõtmise alustamine on vaja kooskõlastada asukohajärgse omavalitsusega, kellelt tuleb taotleda tegevusluba. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 579) on iga tegevusloa taotluse juurde vaja panna ka keskkonnamemorandum, mille osas A täpsemalt kirjeldatakse tegevuse iseloomu, tootmismahtu, tekkivate heitmete jm koguseid. Esitatud andmete alusel peab tegevusloa väljaandja ehk otsustaja hindama, milliseid keskkonnalubasid on vaja, ja teeb keskkonnamemorandumi B-ossa vastavad märked. Keskkonna load väljastab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeerium. Loodusvara
(järelvalvaja) jooksul Avalik 30 päeva teatamine 14 päeva (järelvalvaja) Keskkonnaauditeerimise eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel. Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
annaabi.ee 
