Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga. Niimoodi endamisi sõnu hääldades korratakse autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid!
Keskendu! Kui keskendud täielikult tekstile, on tulemused paremad kui juhtudel, mil tähelepanu tekstilt aeg-ajalt kõrvale kaldub. Keskendumine tähendab, et kogu teadvus on suunatud loetavale ja välised (raadio jm) ning sisemised (rahutud uitmõtted) segajad jäetakse kõrvale. Loobu tagasivaatamisest! Neil, kes halvasti keskenduvad, on harjumus loetut tagasihaaravalt üle vaadata. Nii väheneb lugemiskiirus. Püüa maha suruda soov tagasi vaadata. Peagi märkad, et kiirem lugemine aitab keskendumisele kaasa, see aga aitab loobuda tagasivaatamisest. Kui tagasivaatamise harjumus on väga tugev, aseta loetud tekstile puhas paberileht ning nihuta seda lugemise ajal pidevalt edasi. Loe "hääletult"! Need, kes aeglaselt loevad, liigutavad seejuures sageli huuli. See näitab, et iga loetud sõna seostatakse selle kõlaga. Niimoodi endamisi sõnu hääldades korratakse autori üksikuid sõnu. Pole oluline lugeda üksikuid sõnu, vaid nende tähendust ja mõtet. Loe tähendusi ja mõtteid!
Meditatsioon Merilin Talimaa 11.klass Meditatsioon · Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis jm) · Viiakse läbi isiklikult · Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) · Rohkelt meditatsioonitehnikaid · Tegeletud juba antiikajast saati · Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi · Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine
MEDITATSIOON Vaimne treening, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis,budismis, taoismis, sikhismis jm). Viiakse läbi isiklikult. Välised asjaolud võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud (aeg, koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid). Rohkelt meditatsioonitehnikaid. Tegeletud juba antiikajast saati. Eristatakse keskendumisele ja vabanemisele suunatud koolkondi. arenenumate tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. MEDITATSIOON EESTIS Eestis muutus 1990ndatel aastatel EELISED populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust
vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks. Samuti on olnud kombeks minna
pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks
Mida mina üliõpilasena teha saan, on kindlasti eraldada oma päevast kindel aeg õppimiseks. Selle täitmiseks olen kasutusele võtnud märkmiku, kus planeerin nii töö- kui ka koolikohustused. Nendel päevadel mil põhirõhk on koolikohustuste täitmisel, üritan nendega tegeleda vähemalt 2 järjestikust tundi. Sellel ajal isoleerin end nii arvutist, mobiiltelefonist kui ka televisioonist, ehk siis põhilistest ajaröövijatest. Kindlasti aitab minu keskendumisele kaasa ka suur tass kohvi, sest olgem ausad, näiteks mõistete õppimine võib pahatihti olla üsna igavapoolne tegevus. Keskhariduse omandamisest mäletan seda, et õppimine oli alati suhteliselt kaootiline, mingit süsteemi õppimises ei olnud ja kõik oli jäetud tavaliselt viimasele hetkele. Sellest tulenevalt ei saanud oodata ka häid tulemusi, seega olin pea alati nõus ja rahul kui hinne oli kesine aga vähemalt sai kontrolltöö või eksam sooritatud. Praegustest
kuid pikaaegsel kasutamisel mõjub väsitavalt. Roheline värv virgutab aju ning ehitab üles lihaseid ja kudesid. Roheline lõdvendab ja samas korraldab ning reguleerib tundeelu ja tugevdab väsimusest, haigustest või negatiivsetest tunnetest väsitatud keha. Roheline ümbrus, eriti looduslikul kujul, mõjub tervendavalt ja rahustavalt südamele, sest tasakaalustab vererõhku. Haigetele mõjub usku ja lootust süvendavalt ja hirmu vähendavalt. Roheline loob hea miljöö istuvale tööle, keskendumisele ja mõtisklemisele. Roheline soosib koostööd ja otsib kokkupuutepunkti see on läbinägelik ning armastab võrrelda. Ta võib oma autoriteediga maha suruda teiste arvamusi. Rohelise kiiret mõju tunnevad arstid. Roheline armastab lapsi, loomi ja loodust ning sümboliseerib algatusvõimet. Selle mõju all olevad inimesed armastavad kodu ja võtavad meelsasti vastu külalisi. Roheline pärsib rakkude pahaloomulist vohamist. USA-s on arstid avastanud, et brokoli tarvitamine aitab ravida vähki
vastuvõetamatud liikmed. Mida mina üliõpilasena teha saan, on kindlasti eraldada oma päevast kindel aeg õppimiseks. Selle täitmiseks olen kasutusele võtnud märkmiku, kus planeerin nii töö- kui ka koolikohustused. Nendel päevadel mil põhirõhk on koolikohustuste täitmisel, üritan nendega tegeleda vähemalt 2 järjestikust tundi. Sellel ajal isloeerin end nii arvutist, mobiiltelefonist kui ka televisioonist, ehk siis põhilistest ajaröövijatest. Kindlasti aitab minu keskendumisele kaasa ka suur tass kohvi, sest olgem ausad, näiteks mõistete õppimine võib pahatihti olla üsna igavapoolne tegevus. Prioritiseerinud olen ettevõtluse eksamiks õppimise järgnevalt : novembri esimesel nädalal EAS-i materjal lugeda ja selgeks teha, õppejõu poolt antud konspektile keskenduda novembri teisel nädalal ning kolmandal nädalal üle vaadata enda koostatud konspekt. Usun, et päevade kaupa ei ole mul mõtet oma tegevus planeerida, sest palju oleneb ka
Selles vanuses on lapsed üldiselt jätkuvalt liikumises, kuid ka nende mõtlemine areneb. Võite näiteks märgata, kuidas laps keskendub paarikümneks minutiks oma mõtetesse ja tegevusse. Käte osavus areneb. Laps oskab õigesti pliiatsit hoida. Peenmotoorika tegevused arendavad last mitmekülgselt ja palju enam kui valmis mänguasjad: nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb
keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: "Meil on nii hea meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive behaviour, assertiveness) on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine
põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Enesega rahulolu - ennekõike peaks see olema meie eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise, tundmata hirmu või piinlikkust erinevates olukordades. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist, mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie väljendusoskus suuresti meie enda sisemistele hoiakutele, millest olulisim on ennast
Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased. 2. Elulugu Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde keskendumisele ja intiimsusele, võib jaotada neljaks põhiperioodiks. Neist üks möödus vabakutselise kuntsnikuna Leidenis ja kolm Amsterdamist, vastavalt tema tõusule, muutumisele ja küpsusele. 2.1. Nooruspõlv (1606-1624) 1606 15.juulil sünnib Hollandi linnas Leidenis, oma vanemate majas Rapenburgi linnajaos Weddesteegis , Rembrandt Harmenszoon van Rijn. Rembrandt on Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltge Willemsdochter van Zuybrouchi üheksas laps.
Kuid kui juhi jaoks üllatus võib tekitada kartus- ja paanikatunnet ning seejärel põhjustada külmumist tegevuse vastu. 2.3. Tagasiastumis emotsioonid Tagasiastumis emotsioonide hulka kuuluvad kurbus, hirm, häbi ja süü. Need on negatiivse mõjuga emotsioonid, mis eeldavad nõrka kontrolli situatsioonide ja nende tagajärjete üle. See emotsioonide klass toob kaasa pingutamise vähenemist, innovatiivsuse alandusele, kuid ka rohkem keskendumisele detailidele. Nad annavad puhkuseks aega, kus saab uuesti kohanemine uute tingimustega, ning võimaldavad vältida riskantseid otsuseid. Kurbus aeglustab tempot ja võib asendada kättesaamatuid eesmärke saavutatavateks. Teisest küljest, toob kurbus esile ebaõnnestumis kartust. Lõpude lõpuks kurbus võib osutuda positiivseks asjaks, sest see sunnib reaalsemalt analüüsima asju ning aitab meeskonna ühinemisele kaasa. Hirm paneb mõtlema hoolikamalt riskidest, mistõttu saab rahuldada
Kuid usun siiski, et oma vajaduste rahuldamiseks ja oma isikuruumi kaitsmiseks on parim kehtestev stiil. 1.3.1 KUIDAS OLLA ENNASTKEHTESTAV Ennatkehtestav käitumine väldib äärmuslikkust. Järgnevalt loetlen aspekte, mida tuleks jälgida, et olla tasakaalukas ehk ennast kehtestav, mitte liiga alistuv: · Huvi tundmine, aga mitte liigne uudishimu (ega pealetükkivus). · Keskendumine sissepoole oma seesmisele kogemusele, vastandatuna keskendumisele väljapoole, teistele inimestele. · Rääkimine versus kuulamine. · Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine. · Rääkimine ainult tunnetest, vastandatuna rääkimisele peamiselt faktidest. · Mineviku mõjutuste tunnistamine, ilma, et see hakkaks teie üle valitsema või teid piirama. · Ühest küljest äärmuslik muretsemine, kas ollakse väljaspool ohtu, teiselt poolt sekkumine seal, kus inglidki käivad kikivarvul.
Tavaliselt üks poeg perekonnast on munk. Mungad tegelevad kloostrites mitmesuguste bioenergeetiliste harjutustega. Selle tulemusel hakkab inimene kiirgama vaimsust tervistavat energiat ja armastust sel määral, et see on tajutav teistelegi. Lihtne harimatu tiibetlane, kellel pole võimalusi selliste harjutustega tegeleda tulevad kloostrisse palverännakule, et ammutada seda energiat valmiskujul. ZEN- budism Zen meetod on rajatud vaikimisele, vaimsele keskendumisele, meditatsioonile. Eesmärgiks on saavutada meelerahu. Inimene peab oma meeled teadvusest puhastama. See on enese ja maailma rahunenud meelega tajumine SOTO- isiku meditasioon. Istutakse sageli näoga vastu seina, vaikitakse, meeled mõtetest vabaks Rinzai- kasutab lahendamata mõistatusi Ida-Aasia etnilised religioonid TAOISM (hiina) KONFUTSIANISM (hiina) SINTOISM (jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval 1
Tegemist on korratava katsega Sotsiaal-kognitiivne teooria, 1980 17.02 Enesetõhusus Bandura, A. (1997). Self-efficacy: the exercise of control. New York: W.H. Freeman. Kui usud, et saad hakkama, siis saad ka hakkama – kui ei, siis isegi potentsiaali olemasoluga ei saa. Reguleerib ise, suuresti enesetõhususe määravad ära vanemad (esimene kasvukeskkond). Hea enesetõhusus: Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele Pühendunumad, taastuvad paremini tagasilöökidest, võtavad jõukohaseid ülesandeid, hea eneseregulatsioon (emotsionaalne regulatsioon – mitte mõelda lõhnale vaid kujule ja geomeetrilisele aspektile kommil – tähelepanu suunamine mujale, stressinäitajad) Baumrind – stabiilne vanemlikkus, püsiv käitumisviis Autoritaarne: ootus kõrge, soojus madal, kontroll kõrge, toetus avastusteks madal.
Need annavad kõikidele õpilastele võimaluse jälgimist). Koolivaheaegadel õpilased „unustavad“ või nad „resotsialiseeritakse“ koolivälises ühiseid muresid, vajadusi ja probleeme koos uurida. Need koosolekud loovad aluse ühistele keskkonnas. Põgus ja positiivne taaskehtestamine on iga veerandi alguses toeks ühisele tegu- arusaamadele, aktiivsele probleemilahendusele ja õpilaste osalusele ühiste murede lahen- sale keskendumisele. damisel. NB Klassikoosolekuid peetakse loomulikult ka õpilastega koos aja planeerimiseks. Selles õppeaasta faasis toimub käitumisjuhtimine valdavalt suhtumusliku dünaamika raames. Klassi kokkuleppe viimasel lehel väljendatakse kogu klassi pühendumist protsessi. Loodetavasti oleme juhtiva õpetajana rajanud positiivse töösuhte nii üksikisikute kui ka rühmaga.