Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järve...
09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17...
Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldiselt väljatuues kujunes see maastikurajoon Saadjärve voorestikul (Arold 2008). 2.2 Tekkelugu Selle maastikuprovintsi kujunemise eelduseks on olnud jääajaeelsed aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud. Vooremaa kuulub Kõrg-...