"kera" - 759 õppematerjali

Silinder, koonus, kera

c = 2r = P Sk = 2rh St = Sk + 2 Sp Sp = r 2 St = 2rh + 2r 2 V = Sp × h V = r 2 h Sk = rm St = St + Sp Sp = r 2 1 V = Sph 3 c = 2r S = 4r 2 4 V = r 3 3 

Silinder,koonus,kera

külgpinna.Koonuse lõikamisel tasandiga,mis läbib koonuse telge saame lõikeks võrdhaarse kolmnurga,mida nim koonuse telglõikeks.Koonuse ristlõige tekib siis,kui lõikame koonust tasandiga,mis on risti koonuse teljega.Koonuse külgpindala võrdub poole põhja ümbermõõdu ja moodustaja korrutisega.Sk=3,14rm;St=Sk+Sp;V=1/3*Sp*h Kera-keha,mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri.Poolringjoon moodustab pöörlemisel kerapinna.Pöörleva poolringi keskpunkti nim kera keskpunktiks.Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti on lõikeringi raadiuseks kera raadius ning lõiget nim suurringiks.Lõikeringjoont nim suurringjooneks.Kera pindala võrdub tema suurringi neljakordse pindalaga.S=4*3,14*r2;V=4/3*3,14*r3

Silinder, koonus, kera valemid

Silinder Pindala: Sp = 2*r2 Sk = 2rh St = 2Sp+Sk St= 2r(r+h) h- kõrgus r- raadius St- täispindala Sk- külgpindala Sp- põhjapindala Ruumala: V = r2h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Koonus Pindala: Sk = rm Sp = r2 St = Sk+Sp r- raadius m- moodustaja Ruumala: V = * r2*h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Kera Pindala S = 4R2 Ruumala V = 4/3*R3 V- ruumala R- raadius 

Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Ülesanne 19

docstxt/15184476317189.txt

Kera, selle pindalad ja ruumala.

Kera, selle pindalad ja ruumala. Keraks nimetatakse pöördkeha,m is tekib ringi (või poolringi) pöörlemisel ümber diameetri.' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja ­ sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ­ ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata

Tallinna Tehnikakõrgkool, Kujutav geomeetria, Väljalõikega kera pealtvaade ja kera külgvaade

docstxt/13818558826227.txt

Suomi

B: Osaatteko suositella jotakin hyvää alkuruokaa? A: Meillä on erinomainen kalakeitto ja sosekeitto. B: Otaisin sosekeito, sitten pääruoan paistettua lihaa, mitä tarjoat lisakkeeksi? A: Meillä on keitettyjä perunoita, ranskalaisia perunoita, uuniperunoita ja perunamuusia. B: Uuniperunat kuulostaa hyvältä. Ja sitten jälkiruuaksi jäätelö. A: Haluatko juoda? B: Otan lasin vettä, kiitos 4. A: Päivää! mitä sinä aamuun söivät? B: söin puuroa hillon kera ja kinkun juuston voileipä. Jotka itse söivät? A: Söin mysliä jogurtin ja makkara voileipä. Mitä joivat? B: Join kahvia kerman kanssa ja ilman sokeria. Mitä itse? A: mina en juo kahvia. Join teetä sokkerin kanssa. B: Hienoa, aamulla on syödä! A: Samaa mieltä, se on terveellistä!

Valemid

Ruutvõrrandi lahend: Vete'i teoreem: ax² + bx + c = 0 x2+px+q=0 x = -b±b²-4ac 2a x1+x2=-p x1*x2=q Pythagorase teoreem: Protsendid: %arvust x*%/100 a2+b2=c2 a=c2-b2 moodustaja x=25/10%*100=250 c=a2+b2 b=c2-a2 arv-arvust x-y-st x/y*100=% Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Pythagorase joonis: c a b sin=a/c sin=b/c cos=b/c cos=a/c tan=a/b tan=b/a Rööptahukas: Sp=ab, Sk=2(a+b)h, V=Sp*h Koonus: Sp=r , Sk=rm, V=Sph/3=r2h/3 2 Püramiid: V=1/3Sph Ring: C=2r S=r2 Silinder: c=2r, Sk=2rh, St=Sk+2Sp, Sp=r2, V=r 2h=Sp*h Kera: S=4r2, V=4/3r3 Kuup: S=6*a2, V=a3 Kolmnurk: S = a x h : 2, P=a+b+c Trapets: S = (a + a2) : 2 x h, P = a + a2 + c + d Rööpkülik: S=a*h, P=2(a+b) Romb: S=a*h, P=2(a+b) Risttahukas: S=2(ab+ac...

Stereomeetria

docstxt/12064634094718.txt

Ruumilised kujundid ja pöördkehad

oma kõrguse Täisnurkse kolmnurga kaatetid on kõrguseks ja moodustajaks. Koonuse telglõikeks on võrdkülgne kolmnurk m ­ külje kõrgus ehk moodustaja Sk= Cm/2 C=2 r Sp= r St= Sk+Sp V=SpH/3 Kera ­ tekib poolringi pöörlemisel Oluline on vaja teada kera raadiust Kera pindala nimetatakse sfääriks Suurring on kogu kera suurim ring. Suurring tekib kera täpselt poolitades. R= kera raadius r=ringi raadius S= 4 r C=2 R V= 4 R /3

Valemeid matemaatikast

Valemeid Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Kera Ruumala: Pindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Täisnurkne kolmnurk 

MÜÜT maailma loomisest

Kunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed. Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega. Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud. Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale. Enam seda ei juhtunud päris kaua aega.

Pöördkehad

V = Sp h Sp = r2 P = 2 r Püramiid ja koonus P = na nar Sp = 2 Pm Sk = 2 St = S k + S p 1 V = Sp h 3 Sp = r 2 P = 2 r Kera Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks R Pindala Ruumala 4 S = 4 R 2 V = R 3h 3 Kera lõiked Kera iga tasapinnaline lõige on ring suurring- jagab kera kaheks poolkeraks Lõiketasand läbib kera väikering diameetrit

Stereomeetria Mari 2013 Rapla TG Stereomeetria Hulktahukad, pöördkehad Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. (tasand, prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, koonus, tüvikoonus, kera, kuup) Hulktahukaks nimetatakse geomeetrilist keha, mida piiravad ainult hulknurgad. Hulktahukat piiravaid hulknurki nimetatakes hulktahuka tahkudeks, hulknurkade tippe hulktahuka tippudeks ja hulknurkade külgi hulknurga servadeks. Hulktahukad jagunevad kumerateks ja mittekumerateks. Pöördkehadeks nimetetakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber oma telje. Telglõikeks nimetatakse pöördkeha lõiget telge läbiva tasandiga.  Prisma St=2Sp+Sk Sp=a*b

Pascali seadus Brenda Torila Carol Kottisse 8.a Blaise Pascal Blaise Pascal on üks hüdrostaatika rajajaid. Uuris 17. sajandil kuidas levib rõhk vedelikus ja gaasis ning avastas seaduse, millele anti tema nimi. Tegi kindlaks, et vedelikus levib rõhk igas suunas. Leiutas Pascali kera. Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Pascali kera Koosneb õõnsast kerast, milles on palju väikseid avasid. Kehaga on ühendatud silinder, milles liigub kolb. Kui täita kera ja silinder veega ja suruda kolvile, siis purskub vesi kõikidest kera avadest. Kolb avaldab vedelikule rõhku. Pascali seaduse rakendamine igapäevaelus Auto pidurid Pihustid Vihmutid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku

Elektrostaatika

Niisugust nhtust nagu kokkupuutumine ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lheduses aatomite vlised elektronkihid satuvad lhestikku ja negatiivsed laengud tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga. Kui kera raadius on R ja laeng q, saame elektrivlja potentsiaali vrtuseks kera pinnal (st. juhtiva kera potentsiaaliks)

Pi põhikooli matemaatikas

salakaubavedu ­ 21, valeraha kasutamine ­ 35, röövimised ­ 217 ja väljapressimised ­ 87. Saadud andmete põhjal joonestamegi joonisel oleva sektordiagrammi. Selle diagrammi põhjal ei saa loomulikult järeldada, nagu poleks muid kuritegusid toime pandud, kuigi need sellel diagrammil ei kajastu. 3.6. Matemaatika 9.klassile Uurimistööks uurisin 9.klassi matemaatika õpikut. Õpikust kirjutasin välja mõisted, info ja valemid kera kohta. 9. klassi matemaatikaõpikus ei räägita enam ringjoone ümbermõõdust ja ringi pindala valemitest. Antud õpikus on peatükk `'Pöördkehad`' ning üks alapeatükkidest `'Kera`'. Selles teemas on ära märgitud kera definitsioon, info selle kohta, uued mõisted ning valemid kera pindala ja ruumala leidmiseks: Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri. Joonis 5

Indikatsiooni elemendid

. Elektrostaatiline induktsioon On füüsikaline nähtus, kus elektrivälja mõjul toimub esemes laetud osakeste ümberpaigutumine. Teiste sõnadega ­ elektrit juhtivast ainest esemeid saab laadida ilma, et teda peaks laetud kehaga kokku viima. Induktsioon tähendab siin mõju edasikandumist välja, mitte kokkupuute kaudu. Vaatleme juhtumit, kus ühe laetud eseme abil saab kahele metallist esemele anda erinimelised elektrilaengud. Algseis on kujutatud joonisel 1a: kaks metallist kera on kinnitatud isoleerivast materjalist jalgadele ja viidud kokkupuutesse. Kerad on neutraalsed, seega neil puudub elektrilaeng. Nüüd tuuakse ühe kera lähedusse negatiivse laenguga pulk (joon 1b). Selle negatiivne laeng tõukab metallis korrapäratult sagivaid vabu elektrone endast eemale, sest elektronid on samuti negatiivselt laetud. Seega omandab vasakpoolne kera negatiivse, parempoolne aga positiivse

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala,

II tunnitöö Laevaõnnetus

 Juhtum ookeanil Oli aasta 1971. Laev "Nero" sõitis Bermuuda saarte lähedal kiirusega 23 sõlme. Õhtunetaevas oli punane. Päike oli juba horisondile vajumas. Mida madalamale ta laskus, seda punasemaks ja tumedamaks taevas läks. Kuid eelseisvas kummalisest sündmusest ei olnud veel mingit märki. Kell 19 oli juba pime. Nagu lõunamaal ikka, läheb siin väga järsku pimedaks. Äkitselt hakkas taevas helendama ja horisondi kohale ilmus punane kera, mis kiirgas heledat valgust. Esialgu ei märganud seda ilmutist keegi peale vahis oleva tüürimehe. Aga kui helepunane kera lähemale liikus, hakkas tema valgus paistma läbi kaptenikajuti illuminaatori. Kera liikus aeglaselt ja diagonaalis laeva poole suundudes. Kell 19.13 oli ta veel paljas valguspunkt, kell 19.39 aga juba apelsini suurune. Kell 19.55. Kera lähenes ja võttis suuna laevavööri poole. Lisaks tüürimehele olid tekile tulnud kapten ja mõned madrused

Katsekeha tiheduse määramine ME11B

kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ja seibikujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]. 1.4.2 Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Leian kehade ruumalad. Ruumala valemid: 4 V kera = r 3 V silinder = r 2 hV risttahukas =abc V toru/ seib =V 1-V 2= r 21 h- r 22 h 3 Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtmisvea ruumala jaoks. Veaarvutused tehtud lisas (Lisa 1). Tabel 1 Katsekehade mõõdud Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Kehad 1. Kera

Geomeetria stereomeetria

Koonus m2  r 2  H 2 S t  S p  S k  r m  r  m Sp   r2 H Sk   r  m 1 1 V  Sp  H   r2  H r 3 3 Kera S  4 R 2 4 V   R3 R 3 NÄITEÜLESANDED. 1) Püramiidi põhjaks on võrdhaarne kolmnurk, mille alus on 4 cm ja haar 8 cm. Kõik külgtahud moodustavad püramiidi põhjaga kahetahulised nurgad 60o. Leidke püramiidi külgpindala. Lahendus. C Tähistame püramiidi kõrguse H = OC. Külgtahu,

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10)

Eesti Keel 1. KLASSILE

LASTELEHT MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI.

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus,

Aerodünaamika

kiirendust erineval pool võrdusmärki. Kui kiirendus õrdub nulliga, siis võrdub nulliga ka rõhu gradient, st. rõhk on ühtlaselt jaotunud. Kui aga pump tekitab kiirenduse, tekib rõhu jaotus, mida kirjeldatakse rõhu radiendi abil. Seega, kui ei tea, kas voolamine toimub kiirendusega või ilma, ei saa küsimusele vastata. Õige vastus on: ei saa vastata, sest ei tea, kas voolus voolab kiirendusega või ilma. Millal mõjub õhus liikuvale kerale tõstejõud? Tõstejõud saab kera puhul tekkida vaid siis, kui kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused. Õhus liikuva mittepöörleva kera puhul see võimalik ei ole, sest kera on sümmeetriline. Kui panna aga kera lisaks kulgliikumisele veel pöörlema, saavutame olukorra, kus kahel pool kera on erinevad õhuvoolu kiirused, erinevad staatilised rõhud ja selle tagajärjel tekkinud tõstejõud. Õige vastus on: ainult siis, kui kera lisaks ka pöörleb. Milline allpoolloetletutest ei ole vektorväli?

VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE

http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus  on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud tasakaalustab gravitatsioonijõu:

Valguse peegeldamine

Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama suur kui ese ja parem-vasak pool

Valguse peegeldamine

Kolmas tase peegeldumisnurgaga. Neljas tase Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama suur kui ese ja parem-vasak pool

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. Keha nimetus Keha mass (g) Pikem silinder 95,5 Risttahukas 62,8 Kera 60,7 Keskelt tühi silinder 63,8 Silinder 30,5 Rõngas 39,2 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3)

MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL

TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut MORAALNE JÄRELDAMINE JEAN PIAGET JA LAWRENCE KOHLBERGI ARENGUASTMETE TEOORIA PÕHJAL Referaat Tallinn 2012 2 Sissejuhatus Referaadis käsitletakse Lawrence Kohlbergi ja Jean Piaget vaateid moraalsele arengule. Jean Piaget tegeles eelkõige laste arengu uurimisega. Piaget võrdles lapse kognitiivset arengut evolutsiooniga, mis kulgeb läbi etappide. Piaget väitis, et üleminek ühelt astmelt teisele toimub eeldusel, et eelnev aste on läbitud, st arenguastmeid vahele jätta ei saa. Erinevas arengustaadiumis lastel on erinevad moraalsed normid. Lawrence Kohlberg jätkas Piaget uuringut ja lõi oma moraalse arengu teooria. Sarnaselt Piaget'le väitis Kohlberg, et laste käitumise aluseks on moraalne põhjendamine. Arengutasemeid ei saa vahele jätta ning ühel arengutaseme olevad lapsed käituvad ühesugusel ...

Elektrostaatika mõised

E=F/q 1N/C või 1V/m Superpositsiooni printsiip Kui antud väljapunktis tekitavad elektrivälja mitu elektrilaegut, siis summaarne elekriväljatugevus on võrdne üksikute elektriväljatugevuste vektori summaga. Elektrivälja jõujooned pidevad jooned mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. Homogeenne elektrivälielektrivälji mille tugevus on välja igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ühtlaselt laetud kera elektriväli Laeng on jaotunud ühtlaselt kera pinnal. Jaotumist keha pinnal iseloomustatakse pindtihedusega. Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti. Mittepolaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ühtib

Bakterite ja viiruste võrdlus

Bakterid ja viirused Bakterid ­ üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid ­ rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid ­ vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom ­ sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur ­ flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid ­ rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel ­ e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest ­ annab kuju, kaitseb, rakumembraan ­ tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma ­ sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...

Mehaanika ja tööstustehnika instituut

Võttis Natuk Väga kergelt e vähe ilma Viilikatse võttis võttis vaevata Brinelli meetod ­ Valitakse sobiv kera suurus ja raskus katse jaoks (proovimise teel valitakse) Kera surutakse masinaga materjali sisse Mõõdetakse ise kera jälje läbimõõt Saadakse tulemus Vickersi meetod ­ Valitakse sobiv koormus Teemantpüramiid surutakse materjali Masin annab/arvutab automaatselt tulemuse Rockwelli meetod ­ Valitakse sobiv skaala antud materjali jaoks (proovimise meetodi

Valemid

Kolmnurk: S = a x h : 2 (pindala = alus x kõrgus : 2) P=a+b+c Trapets: S = (a + b) : 2 x h (pindala = alus1; + alus2 : 2 x kõrgus) P=a+b+c+d Rööpkülik: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2r ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = r² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 r² V = 4 : 3 r³ Silinder: Sp = r² Sk = rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 r²h Koonus: Sp = r² Sk = rm St = Sp + Sk V = 1/3 r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korruti...

Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine. Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid. f = 6rv on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. 4/3r3(1-2 )g = 6rv 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus 2 r 2 g( 1 - 2 ) = 9v v =H/t, H = 100 mm, t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks, = k (1 - 2) t EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. Katsetulemused. Kuuli konstant K=1,181634 mPa*s*cm3/g kuuli tihedus 1=8,150 g/cm3

Kordamisküsimused 80-99 - rõngaspind ja pinnad

telgede moondetegurite vahekorra alusel? a) rist- ja kaldaksonomeetria b) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz). * 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mx my ) * 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mx my mz). 89. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. 1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ring 91. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? 1,22 R ­ ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R 92. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy (xz; yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi pikem telg? Koordinaatpindade paralleeltasanditel asetsevate ringjoonte kujutiseks ristaksonomeetrias on

Archimedes

aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega tõstetakse vett. • Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. . hauakivi, millel oli kujutatud silindriga piiratud kera. Archimedes oli tõestanud, et sellise kera ruumala ning pindala on 2/3 silindri ruumalast ning pindalast. Ning pidas seda oma suurimaks saavutuseks matemaatika vallas.

Valemid ja Mõisted

Silindri moodustab ristkülik, mis pöörleb ümber ühe külje. Telgllõige: Silindri telglõige tekib, kui silindrit lõigata tasandiga, mis läbib põhjade diameetreid. Pindala: S=Sk+2Sp Ruumala: V= r²·h 9. Koonus: Mõiste: Koonus on pöördkeha. Koonuse moodustab täisnurkne kolmnurk, mis pöörleb ümber ühe kaateti. Koonuse telglõige: Koonuse lõikamisel tasandiga, mis läbib telge nim. telglõikeks. Pindala: S=Sk+Sp Ruumala: V= r²·h 10. Kera: Mõiste: Kera on keha, mis tekib poolringi pöörlemisel umber oma diameetri. Lõiked: Kera iga tasandiline lõige on ring. Kui lõiketasand läbib kera keskpunkti, siis lõikeringi raadiuseks on kera radius ning lõiget nim. kera suurringiks, vastavat lõikejoont suurringjooneks. Pindala: S=4· r² Ruumala: V=4/3· r³ 11. Vektor: Mõiste: Vektoriks nim. suunaga lõiku. Vektori koordinaadid: Koordinaattelgede suunalised ühisvektorid i ja j moodustavad vektorbaasi tasandil.

Vanasõnad

(Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) ? Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) ? Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) ? Luust suu ja lihast habe. (Kukk)

Tekstiilkiudude põlemine

Hüdraattsellulooskiud põlemine (viskoos, modaal). jätkub Põleb kiiresti suure leegiga, Hall tuhk Tselluloosesterkiud leegist Äädikhappe (atsetaat), Kergsüttiv (atsetaat, triatsetaat). eemaldamisel lõhn kõva kera põlemine (triatsetaat) jätkub Looduslikud valkkiud Raskesti Põleb Terav karva Must või hall (vill, siid). süttiv aeglaselt ja põlemise rabe kera särisedes, lõhn (vill), ajab suitsu, nõrk karva

Vee pindpinevuse uurimine, vee tilkumise uurimine

õhk on soe, siis vee molekule on seal rohkem, külmas keskkonnas on vee kogus õhus tunduvalt väiksem. Nüüd kui soe õhk satub kokku külma pinnaga siis õhk selle läheduses hakkab jahtuma ning nii vabanevad ka vee molekulid õhust pudeli peale. Seda nimetatakse kondenseerumiseks. 8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama

Füüsika lambor KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE

KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arre...

MATEMAATIKA GÜMNAASIUMI (GEOMEETRIA, PLANIMEETRIA, STEREOMEETRAIA) JA PÕHIKOOLI EKSAMIKS KÕIK VAJALIKUD VALEMID

b a b P S P = na sin β = cos β = tan β = =k = k2 c c a P´ S´ Püströöptahukas Kera Pr Eukleidese teoreem S= Sp =ah 2 a2 =fc Kolmnurkne püstprisma S = ah

Füüsika, 8.kl - Kehad vedelikus ja gaasis !

PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA.

Keskkooli lõpueksam (2008)

1 variandi korral y ( ) 0 . 3 39  40 10. ÜLESANNE (20 punkti) I Koonuse põhjal on neli ühesuurust kera, millest igaüks puutub ülejäänud keradest kahte. Nendel keradel asetseb viies niisama suur kera, vt joonist. Iga kera puutub koonuse külgpinda. Leidke kaugus viienda kera kõige kõrgemast punktist koonuse põhjani ja koonuse telglõike tipunurga suurus, kui kerade raadius on r. II Koonuse põhjale on asetatud kolm ühesuurust kera, millest igaüks puutub ülejäänud kahte kera. Nendel keradel asetseb neljas niisama suur kera, vt joonist. Iga kera puutub koonuse külgpinda

Mõistatused

(Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass)  Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies

Matemaatika didaktika alushariduses

 koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi  asendab reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega  rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi Ruumilised kujundid on:  võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt  kera  järjestab kuni viit eset suuruse järgi  silinder Paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine on ...  nelitahukas  rühmitamine  kuup Kera on ümarkeha tõene Loendamisel ei tohi ...  ühtki eset vahele jätta

Keravälk

Sellel välgul on omad kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani. 2 1. KERAVÄLGULE ISELOOMULIKUD JOONED Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera. Selle välgu läbimõõt on enamasti 10-30 cm ning kujult on kas ümarad, pirni või lindikujulised. Tavaliselt on keravälgud punased, kollakas oranžid ning vahel ka valged või sinakad. See esineb tavaliselt koos äikesetormiga ning sageli nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt