Artikkel püüab leida definitsiooni, mis annaks adekvaatselt edasi kunsti ilu ja olemust ja püüaks vastata igipõlisele küsimusele ,,mis on kunst?" ja kuidas kunsti ikkagi defineerida. Järgnevates lõikudes tuuakse välja uurimus- ja teadustöid, mis on varasemalt tegelenud sama temaatikaga. Tuuakse välja Wittengsteini uurimus, mis väidab, et kunsti kui niisugust ei saa üldse defineerida. Samuti vaadeldakse Williami Kennicki uurimustöid, kes oma 1958. aastal ilmunud artiklis ,,Kas tarditsiooniline esteetika põhineb eksitusel" väidab, et pole vaja tunda ei definitsiooni ega teooriat, piisab vaid teadmisest, et ühte gruppi kuuluvaid, ühe sarnase nimetajaga asju, kutsutakse kunstiteoseks. Morris Weitz toob välja oma artiklis "Teooria osast esteetikas" (1956) samuti asjaolu, et sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja
käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’ Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ’’kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass Kennicki argument on selline: 1.Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2.See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist, mida pole leitud. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused. Teine eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi. Visuaalselt eristamatud paarid sajandeid on arvatud, et kunsiteosed peavad erineva reaalsetest asjadest, mida saab kergesti eristada. Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe
2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? Ta selgitas, et inimesel pole vaja kunsti definitsiooni (ja seda pole olemaski), et mõista, mis asjad on kunstiteosed ja mis mitte. Ehk inimene suudab tuua laost välja kunstiteosed, kuigi tal pole rahuldavad kunsti definitsiooni. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 1) ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet “kunst” (teame millal seda õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello) 2) visuaalselt eristamatud paarid
Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus Kennicki järgi Me võime vaadata erinevat kunsti, lugeda luuletust, uurida kunstiteost, aga see ei aita meil näha mis kunstil viga on. Viga ei ole teoses, ei vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Kennicki meelest me teame, kuidas kasutada sõna kunst. Kui me mõnel korral ei tea, et tegemist on kunstiga on sellel lihtsalt avatud struktuur. Pole vaja mingit definitsiooni, vaid lihtsalt teada, et sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiks või kunstiteoseks
2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)! Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise
Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks
Nii nagu me ei saa defineerida mänge, nii ei saa me ka defineerida kunsti, sest kunst on avatud mõiste. Mängud on omavahel seotud ristatud seostega, nagu perekonnadki, samamoodi kunst. 3. Kunst kui ,,avatud mõiste" · kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja muutub aja jooksul · kunst on ,,avatud mõiste" (matemaatika ja loogika on ,,suletud mõiste") · defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine, see välistaks kunsti loomingulisuse Kennicki meelest me üldjuhul teame, kuidas sõna "kunst" kasutada. Ja kui keegi teab, kuidas seda sõna kasutada, siis teab ta ka, mis kunst on. See, et me mõnedel juhtudel ei ole kindlad, kas tegemist on kunstiteosega, näitab lihtsalt, et sel mõistel on avatud 3 struktuur. Kunst on loominguline, järelikult avatud süsteem, pole võimalik defineerida. 4. Keelelise pädevuse tees · kunsti ei saa defineerida, aga see polegi probleem
esteetika põhineb eksitusel?" (Kennick 1958) väitis, et me võime küll uurida erinevaid kunstiteoseid, näiteks lugeda Keatsi luuletust, George Elioti romaani, Sophoklese ja Shakespeare'i näidendeid, kuulata Mozarti ja Stravinski muusikat ning vaadata Giotto ja Cezanne'i maale, aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Sõnal "kunst" on lihtsalt hulk erinevaid kasutusi. Kennicki meelest me üldjuhul teame, kuidas sõna "kunst" kasutada. Ja kui keegi teab, kuidas seda sõna kasutada, siis teab ta ka, mis kunst on. See, et me mõnedel juhtudel ei ole kindlad, kas tegemist on kunstiteosega, näitab lihtsalt, et sel mõistel on avatud struktuur. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga, pole vaja tunda mitte mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks. 1654 Margit Sutrop Teooriad, mis
II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu. Anti-essentsialismi kriitikat: - Ühtne kunstiteoste klass. Kennicki argument oli selline: 1)me oskame kasutada mõistet kunst, 2)see kasutusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi, 3)seda kogumit vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult
perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 3. ,,Perekondlikud sarnasused" - nt erinevad mängud, nad on erinevad kuid neil on perekondlikud sarnasused (meelelahutuslik jne). Mängud ise moodustavad perekonna. 3. Milles seisneb keelelise pädevuse tees? Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatusest ei ole mitte mingisugust probleemi, sest kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. 4. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? Kennicki kaubaladu inimene saadetakse lattu, mis on täis erinevaid asju ja tal palutakse sealt välja tuua kõik kunstiteosed ja ta teebki seda, kuigi pole piiritletud mõistet mis on kunst. 5. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? · Anti-essentsialism: Anti-essentsialismi kriitika: ,,kunst" tavakasutuses ja kunstiteoste klass, visuaalselt eristamatute paaride argument, definitsioonja loomingulisus. Ühtne kunstiteoste klass
Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. Ta üritas oma kaubalao näitega näidata, et kunsti tuvastamine toimub ilma kunsti definitsioonita, seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst, s.t. pelgalt lingvistilise kompetentsuse alusel. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika kaks eksimust (Kennicki järgi)! Eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, eristav hulk karakteristikuid, mingit ühiseid näitajaid – see on Kennicki meelest esimene eksimus, millel traditsiooniline esteetika tugineb. Ometi on see eeldus häiriv, kui me hakkame otsima ühist loomust, mis, nagu me eeldame, on olemas l kunstiteostel. Pole piisav lihtsalt eeldada, et kunsti olemus või loomus on tabamatu, väga raskesti määratletav või väga keerukas
192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1. Me oskame tarvitada mõistet "kunst" (teame millal mõistet õigesti rakendada). 2. See tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi. 3. Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. Ent 2. eeldus on väär, sest tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument: "Sajandeid oli arvatud, et
5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
Sisu ja vormi ühtsus. Toimuvad eksperimenteerimised ja otsingus just vormi leidmisel (OP-kunst, kubism, fauvism jt). Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja kunstniku loomingulisus vaba. Kunsti defineerimine käib intuitiivselt. Tähtsamad esindajad WILLIAM KENNICK ja MORRIS WEITZ. William Kennicki kuusus kaubalao eksperiment - kunsti tõestamine toimub lingvistilise kompetentsuse alusel või juhuslikult, aga ilma kunsti definitsiooni teadmata. Neljandaks järgneb kunstiteooriatest suur suund nimega INSTITUTSIONAALNE esteetika teooria, mille tuntuim esindaja on GEORGE DICKIE. Selle järgi määrab kunsti ära tema taotlus olla kunstiteos ja institutsionaalne kontekst. Viiendaks arvab, et kunst on enam kui jäljendus kaasaegne KONTSEPTUAALNE kunstiteooria
annaabi.ee 
