rohttaimede kasvamist. Seetõttu vähenevad ka pumpla ummistumised. Leca kergkruus 2-4 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina põrandates, vahe- ja katuselagedes, (spordi) platside all Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, põrandates Ventileeriva kihina põrandates, katuselagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 4-10 mm Kasutuskohad: Soojustus ja täitematerjalina vundamentide, keldriseinte ja torustike ümber, põrandate, teede, (spordi) platside all ning vahe- ja katuslagede ehitusel Drenaazina vundamentide ümber Koormuse vähendajana hoonete/rajatiste all, keldriseintele langeva koormuse vähendamiseks, põrandates, teede ehituses Ventileeriva kihina põrandates, katuslagedes Haljastuses ja reoveepuhastuses Fibo plokkide ja kergbetooni valmistamisel Leca kergkruus 10-20 mm Kasutuskohad:
Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. [3] 9 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Vundamendi, keldriseinte ja põrandate õige soojustamine aitab vältida umbes 20% soojakadudest ja säästa küttekulu arvelt. Juhul kui hoonesse on planeeritud põrandaküte, on põranda soojustamine lausa kohustuslik, vältimaks soojuskadu mittevajalikus suunas. Tavaliselt paigutatakse vee- ja kanalisatsioonitorud pinnasesse allapoole maapinna külmumispiiri. Alati pole see aga võimalik või otstarbekas. [4] 3.1 Soojustusmaterjalid
külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul
Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni
välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte
Ka siin kehtib tõsiasi, et lihtsam on vältida põhjusi kui võidelda tagajärgedega hoone õige projektlahendus, hoolikas ehitamine ja korralik hooldamine vähendavad tülikat seinte puhastamise vajadust. 21 7.5 Looduskivimüüritis Tähtsamaks looduslikuks ehituskiviks ehk looduskiviks Eestis on paekivi, mida kasutatakse peamiselt hoonete ja ehitiste vundamentide ehitamiseks. 7.5.1 Ettevalmistustööd vundamentide ja keldriseinte ehitamisel Vundamentide ladumist võib alustada alles pärast kõigi ettevalmistustööde tegemist. Enne vundamendi ladumist tuleb kraavi või kaeviku põhi puhastada. Vesi ja vedeldunud pealispinnas eemaldatakse ning niiskunud pinnas tihendatakse kruusa, killustiku, jämeda liiva või räbu sissetampimise teel. Tihendada tuleb 5-8 cm paksuste kihtidena, olenevalt kasutatavast materjalist. Vundamendikraavis leiduvad vähem kui 1m sügavused augud ja lohud tuleb täita liiva, killustiku
Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpolüstüreenist ja sobivad eriti hästi pinnasesse ehitamisel, kus vajatakse kõrget koormustaluvust, niiskuskindlust ning häid ning kestvaid soojusisolatsiooniomadusi. XPS tooteid kasutatakse vundamentide, keldriseinte, otse pinnasel põrandate ja pööratud katuste soojustamiseks, samuti väikemajade aluste külmakaitseks, keltsatõkkeks. [2] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1
viimistluskihtidega ning talle mõjuvad minimaalsed koormused, näiteks katuslagedes, välis- ja vaheseintes, põrandate laagidevahelise soojustusena, lamekatustes. [1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/ 2. L. Raado, ehitusmaterjalide loengu konspekt LISA 1 Graafik 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 2. Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus
- ligikaudu 2-3 liitrit jooksva meetri kohta - 230 mm pakuse seina puhul jne. 4.2 Horisontaalne hüdroisolatsioon STYRBIT 2000 omadused: - modifitseeritud kummibituumen - kasutusvalmis dispersioonmass - lahustivaba - moodustab jätkudeta elastse hüdroisolatsioonimembraani - lihtne paigaldada ka keerulise konfiguratsiooniga pindadele - nakkub betooni, kivimüüritise, puidu, kipskartongi jt materjalidega Kasutamine - keldriseinte ja vundamentide hüdroisoleerimiseks - terrasside, rõdude hüdroisoleerimiseks - vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks Tehnilised näitajad - Värvus: mustjaspruun - Kuivaine sisaldus: ca 70% - Kihtide arv: min 2 kihti - Ooteaeg kahe kihi paigaldamise vahel: ca 24 tundi temperatuuril +20C - Paigaldustemperatuur: +5C .... +35C - Paigaldusvahendid: kellu või pahtlilabidas - Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm
katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta. Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948).
-tellija-agent, -ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 3. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1) süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine 2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan. 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine
Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab
soovitatavad materjalid? Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi. Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon. Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise
Eestis uudsed kiudbetoonist vundamendid on Saksamaal, Prantsusmaal, Taanis ning mujal Euroopas väga levinud. Eramute vundamentide ehitamiseks ARMIX betooni: ARMIX 1; ARMIX 2; ARMIX 3 või ARMIX 4. ARMIX -betooni tüübid erinevad teineteisest betooni klassi, kiutüübi ning teraskiudude doseeringu poolest. ARMIX -betoonis kasutatakse OÜ Betotrade poolt turustatavaid teraskiude HE 1/50 ning TABIX 1/50. ARMIX betooni saab kasutada hoonete plaat- ja lintvundamentide, keldriseinte, basseinide, aiavundamentide jm konstruktsioonide ehitamisel. ARMIX -betooni tüübi valikul peab arvestama ehitatava konstruktsiooni koormuse, iseärasuste ning pinnase omadustega. Lahendusi pakkuvad Eestis OÜ Betotrade ja Rudus Eesti. 12 TTK Kasutatud kirjandus www.ehitusinfo.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas http://mi.emu.ee/92932 13
Radoonimembraani kasutamise võib liigitada nn passiivsete meetmete alla, mis toimimise tagamiseks täiendavat energiat ei vaja. [11] Projekteerimise ja ehitamise käigus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: ehitustehnoloogiaga välditakse radoonimembraani kahjustamine ehituse käigus; radoonimembraanid tuleb omavahel ja teiste tarinditega hermeetiliselt liita tervikuks; radoonimembraan peab moodustama ühtse tervikliku õhutiheda kihi üle kogu põranda ja keldriseinte (kaasa arvatud müüre läbivad osad ja läbiviikute tihendamine); tuleb minimeerida läbiviike radoonimembraanist, vajalikud läbiviigud hermetiseerida hoolikalt; hoone vajumid ja deformatsioonid ei tohi radoonimembraani ühtset tervikut lõhkuda: radoonitõkke ühtne tervik hõlmab ka müüritises olevat horisontaalset tõket, millega radoonitõkkekile on ühendatud. [11] 11
Käesolevas ülesandes on täidetud teine tingimus ehk dt +0,5*z B´ 4,08 + 0,5*2 = 5,08 3,5 Ubf= 2 / 0,4573,5 + 4,08+0,52 =6,33 W/m2K Keldriseina arvutus: Samm nr 1- leian võrdväärse kogupaksuse dw (valem nr 13). dw= (Rsi+Rw+Rse) dw= 2,0*(0,13 + 0,02/1,1 + 0,050/0,8 + 0,150/2 + 0,010/0,17 + 0,250/0,04 +0,04 )= 2,0* (0,13+ 0,018 + 0,0625 + 0,0075 + 0,059 + 6,25 + 0,04 = 13,134 m Samm nr 1- leia keldriseinte soojusjuhtivus (valem nr 14). Ubw = 22/ 3,142 (1+ 0,54,08/ 4,08+2) ln (2/13,134 +1) =5,999 W/m2K Summaarne keldri välispiirete arvutus: U= (496,33)+(2285,99) / 49+(228) = 0,18 W/m2K 29 310,17 + 335,44 / 105 = 6,149 W/m2K Vastus: Keldri välispiirete soojusjuhtivus on 6,149 W/m2K ÜLESANNE 13 ÜLESANNE 14 Väärtus Ühik
Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv. Rohelised (külmakerke vältimiseks) ja sinised (kasutatakse hoone kaitseks külmakergete eest, keldriseinte, soklite, keldripõrandate ja pööratud katuste soojustamiseks) vahtpolüsteroolid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on
tulekindel kuni 4 tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokid laiusega 188; 250 ja 300mm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. Porotherm kärgplokid laiusega 380, 440 ja 500mm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades. *Klinkersillutustellis. Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C). Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-, soola- ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida
Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja, Anneli Randla, Maris Suits) on tänatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste väljatöötamisel. OÜ Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tänatud abi eest abi eest keldriseinte niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti
Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööettevõtu korralduse viisi valiku; hinnakujunduse viisi ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, Uue ettevõte rajamisel tuleks alustada strateegilise äriplaani tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu valiku; finantstagatise pakkumis- ,ehitus- ja lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse koostamisest. See on tegevuskava pikaajaliste eesmärkide korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, garantiiperioodidel; nõutava ehitusriskide kindlustuse; hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine saavutamiseks. Äriplaan on samal ajal eelduseks krediidi ja rutiini ja rütmi arvel. garantiiperioodi pikkuse valiku. 5)Kasutuskulukriteerium
muud koormused. Skeem 13.2 Tugiseinatüübid a, b) massiivsed, töötavad omakaaluga; c, d) seinad töötavad paindele või on ankurdatud,. Betoon- ja raudbetoontugiseintel moodustab vundament seinaga tavaliselt ühtse terviku. Tellisseinte puhul tehakse tugiseina vundament iseseisva konstruktsioonina betoonist või looduslikust kivist. Tugiseinad võivad olla püstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas, purdpinnas), tehisalusele või vaivundamendile. Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede, mägiteede piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille ülesandeks on pinnase või puistkeha toetamine. Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmärgiks on tagada tugevus ja püsivus (ümberlükke- ja libisemiskindlus). Tugevuse ja püsivuse kontrollimiseks tuleb määrata omakaalust, puisetkeha survest ja ajutisest koormusest põhjustatud jõud, mida tugisein vastu võtab. Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille füüsilised omadused on
50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb võimalusel ühildada. 60
HOONE EHITUSEL 3 TSÜKLIT : · MAAALUSED TÖÖD sh. HOONEVÄLISED · MAAPEALSE OSA TÖÖD sh. ÜLDEHITUS- JA ERITÖÖD · VIIMISTLUSTÖÖD 1) MAAALUSED TÖÖD · SÜVENDI PÕHJA SILUMINE JA VAJADUSEL LIIVAPADJA RAJAMINE VAHETULT ENNE VUNDAMENDI TALDMIKKE · VAIALUSED: - RAMMIMINE VAIAPEADE LÕIKAMINE- -ROSTVÄRGI ALUS PUHASTAMINE- RAKETISE EHITAMINE-ARMEERIMINE- BETONEERIMINE- BETOONI KIVINEMINE- LAHTIRAKISTAMINE · KELDRISEINTE EHITAMINE KOOS HORISONTAALSE HÜDROISOLATSIOONIGA. KELDRITREPID,KAEVUD, KANALID · UURETE TÄITMINE SEESTPOOLT PEALE SEINAPLOKKIDE 1. REA PAIGALDAMIST · TEHNOVÕRKUDE SISENDID · PÖRANDAALUSED TORUSTIKUD · KELDRIPÕRANDA ALUSKIHT · KELDRILAGI · VERTIKAALNE HÜDROISOLATSIOON 43 · PINNASE TAGASITÄIDE VÄLISED TEHNOVÕRGUD TEHAKSE PARALLEELSELT TEISTE TÖÖDEGA
voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul nendega ei tohi täita pinnasele ehitatud põrandate aluseid, keldriseinte taguseid ja välisvõrkude kraavkaevikuid kohtades, mis jäävad teede ja platside alla siin kasutatakse täiteks kruusa või liiva. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: - inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg kandevõime <0,25 kg/cm2 - seistes ühe jala päkal ei jää pinnasele jälge - kandevõime ~1 kg/cm2
Kärgplokkidestmaja konstruktsioon on tulekindel kuni 4tundi. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokidlaiusega188; 250ja 300mmkasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks.Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. Porotherm kärgplokidlaiusega380, 440ja 500mm kasutatakse lisasoojustust mittevajavatekandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades 21.Keraamilised plaadid-põranda-, seina-ja mosaiikplaadid Põrandaplaadid- vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 kraadi juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga ning alumine pool reljeefse pinnaga, et paremini nakkuks. Üldjuhul on plaadid kollase, punase, pruuni või valge värvusega, kuid glasuurides on võimalik anda väga erinevaid värve. Välis tingimustes kasutatakse täismassplaate, mis on
Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. · Kärgplokid laiusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Plokkide kõrgus on 238mm, pikkus ja laius erinevad. · Porotherm kärgplokid laiusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonete ja hoone osade (nt keldriseinte) või erinevate soojustusnormidega paikades. · Porotherm 50P+S kasutatakse ühekihiliste lisasoojustuseta seinte ehitamiseks. 20. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid- · Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-11000C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga
annaabi.ee 
