Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 1913. aastal aastarahu Londonis. Türgi kaotas kõik valdused Balkanile. Albaania sai iseseisvuse. Teina Balkani sõda toimus vallutatud alade jagamisel võitjate vahel. Tagajärjed, tugevdasid Serbia
ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada. Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa
iseloomustavad: ühe partei võim, juhikultus, demokraatlike vabaduste piiramine,riigi huvide asetamine kõrgemale üksikisiku huvidest, inimeste hirmutamine sise ja välisvaenlastega, pidev valmistumine sõjaks ning julgeolekuorganite piiramatu võim.Diktatuuririigid olid Venemaa ,Saksamaa ,Ungari ,Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal ,Bulgaaria, Hispaania ,Jugoslaavia. Esimene maailmasõda(19141918) näitas ,et suured keisririigid( näiteks Venemaa, Saksamaa,Austria Ungari ja Türgi), kus puudus demokraatia olid oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid( näiteks Prantsusmaa, Inglismaa, U.S.A.) aga tõestasid ,et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olid edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike ( näiteks Eesti, Läti, Leedu,Soome,Austria)valis samuti demokraatia, kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis,mis tähendas seda, et demokraatia ei
Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama
*Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud
kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega. Kui nad omavahel konflikti ei sattunud, siis Vene keisririigid seadused siin ei kehtinud. 11. Võrdle omavahel antiikaja orja ja varauusaegset pärisorja. Mis on sarnane, mis erinev? V:Varauusaegne pärisori:talupoeg oli mõisniku omad. Nende lapsed sündisid pärisorjana. Sunnismaisus, talupoeg ei saanud omad vaba aja eest otsustada, ega tohtinud lahkuda mõisniku loata tema malt. Talupoeg oli sunnitud leüüima mõisniku pandud koormistega. Antiikajal:Talupoeg sai minna teise mõisniku juurde. Sai ise oma vaba aja üle otsustada. 12
Miks osades riikides kehtestati diktaktuur, teistes aga säilis demokraatia? Esimese maailmasõja tagajärjel muutus paljude maade siseriiklik elukorraldus tunduvalt. Oli aru saada, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia, ei olnud piisavalt edukad. Samal ajal aga tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid edukust sõjas ja katsumustes. Nii valisid peale esimest maailmasõda enamik riike rahvavõimu. Rahvas sai osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kehtestati mitmed kodanikuõigused ja vabadused. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Valimisõiguslike kodaniku arvu suurendati peaaegu kolm korda. Valimas said käia nüüdsest ka naised
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi), on oma aja ära elanud. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA) aga tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Enamik uusi riike valis samuti demokraatliku korra. Kuid samas oli tekkimas ka demokraatia kriis. Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme
Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes 1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach 4ndal sajandil toimus lõhenemine ja riik jagati 2ks pooleks, teiseks pealinnaks sai Konstantinoopol (Bütsants). Need riigipooled kasvasid järjest enam lahti. Ladina keel vs kreeka keel ja hellenistlik kultuur. Kreeka ortodoksi kirik vs Rooma katoliku kirik. Karl Suure kroon. Ida ja Lääne keisririigid Nelja maailmariigi idee läbi Prohvet Taanieli raamatu tõlgenduse. Millised on ajaloolised maailmariigid? Kindel oli, et Rooma riik on viimane maailmariik, mille hukkudes pidi saabuma maailma lõpp. Ja Rooma riik hukkuski 476ndal aastal..... Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab ikka edasi. Ida-Rooma kestis pea 1000 aastat kauem Lääne-Euroopast, kestis kuni Konstantinoopol langes türklaste kätte. Kroon? Ottomanid kui maailmavallutajad, sest nemad on Rooma riigi üle võtnud
kuningriik (hiljem kandis nime Jugoslaavia kuningriik). Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. NB! Vaata kaarti lk 14 õpikus. 6. Miks valisid I MS ajal tekkinud riigid enamjaolt demokraatliku riigikorra? Miks asendus see 30.aastatel enamjaolt autoritaarsusega? Sest sõja võitnud demokraatlikud suurriigid tõestasid, et suudavad rasketele katsumustele vastu panna ja olla raskes sõjas edukad, suured keisririigid aga olid oma aja ära elanud. Paljud aga pettusid demokraatias, sest lubatud majanduse kiiret tõusu ei tulnud. Tekkisid mittedemokraatlikud liikumised, kelle juhid süüdistasid raskustes demokraatiat ja lubasid võimule pääsades korra majja lüüa. 7. Rahvasteliit. Miks ja kus loodi. Kes võisid sinna kuuluda? Loodi 1919 (põhikiri jõustus 1920) Pariisi rahukonverentsil. Loodi selleks, et lahendada riikidevahelisi tülisid, arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd
Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik).
Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe
saj. Iirimaal. 12.saj KAROLINGIDEKUNST (8.-9.saj) 751. a sai kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeskeks suurriigiks Lääne- Euroopas 800.a lasi Frangi kuningas Kark Suur kroonida ennast Rooma keisriks. Ta võttis eeskujuks Lääne-Rooma ja Bütsantsi keisririigid ja koondas oma õukonna tolleaegseid haritalsi.Lasi ümber kirjutada... Arhidektuur Hakkas kivihoonete püstitamine. Loss pealinna Aachenis, millest on säiilinud kabel. See on 8-tahuline eskujuks San Vitale kirik Ravennas Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805
saavutanud oma soovitud piirid. Prantsusmaa seevastu just oli riik, mis tahtis oma piire muuta ja Prantsuse-Saksamaa sõjast kaotatud kohad tagasi saada. Peale Prantsusmaa ei pidanud Bismarcki ajal keegi kartma Saksamaad. Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari liidud on suht ebastabiilsed, purunevad 2 korda. Saksamaal oli kokku kolm liidusüsteemi. Saksamaa tähtsamad liitlased on Austria-Ungari ja Venemaa keisririigid, kelle huvid on omavahel vastuolus, seda Balkani küsimuse tõttu. Balkani alad olid sajandeid Türgi alla kuulunud, ja nüüd Türgi kukkus kokku. Venemaa hakkas esinema, et neil on vaja seal igati kaitsta oma slaavi huvisid, Balkani slaavid olid ka ortodokssed. Venemaal olid ka reaalpoliitilised huvid soov Musta Mere piirkonnast saada Vahemere Piirkonda. Bismarcki I Liidusüsteem 1873-1878 Alustab 1872, saavutab selle 1873, aga Türgi sõja tõttu liit puruneb. Probleem oli
Teine tähtis asi tema juures on see, et ta lõi Rooma riigile teise pealinna, mille nimeks sai Byzantion, mis aastal 330 sai enda nimeks Konstantinoopol, Byzantioni järgi sai nime ka Ida- Rooma keisririik e Bütsants. Pärast Constantinuse surma muutus riigis see, et riigi ida ja lääne osa valitsesid erinevad keisrid. Oluline on teada, et keiser Theodosius I enne oma surma aastal 395 muutis ristiusu ametlikuks usuks ja ida ning lääne keisririigid jagunesid lõplikult. Suur rahvasterändamine oli pikaajaline protsess ja ei olnud Rooma riigi hävimise ainus põhjus, põhjused olid riigisisesed ja said alguse 2saj pKr. Võib rääkida Rooma hääbumise algusest juba vana keisririigi lõpust, kui Rooma hakkas oma territooriumeid naaberriikidele kaotama. 3saj paiku oli riik rahalistes hädades, hakati kasutama palgasõduritena germaanlasi. Sellel ajal hakkasid üksikud
Kui tsentraalvõim nõrgenes, võis juhtuda, et mõni osa läks lahku. · 4. saj. lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine Ida- Rooma keskus · Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur ja keel, Bütsants hellenistlik (kreekakeelne) kultuur · Hiljem ka religioosne lõhe. 1054 Suur Skisma: idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik (Rooma katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon? Ida ja Lääne keisririigid · Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu nelja maailmariigi idee läbi. Pakuti välja erinevaid variante, millised impeeriumid esindasid neid nelja riiki. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment igavene rahuriik. · Rooma riik hukkus 476. Rooma oli kuulutatud viimaseks riigiks ja kui see langes, siis tulid ka kõik maailmalõpu ootused. Mis nüüd?
annaabi.ee 
