käitumise eest), vene rom õigeusklik (rõhutab müstitsismi, alandlikkust, allahetitlust, ettevaatlist) Mõlemad romantismid olid suunatud eksootilistesse paikadesse. 2) vene rom on valitsusevastane. V.r kujuneb vajadus kirj ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin (1799-1837) .. päritolult kõrgaristokraat. Vanaisa oli Etioopia vürst Vene Tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli 1731-1752 a Pärnus sõjaväe insener ja Tln's ülemkomandant. Puskin sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's. Oli loov aristokraat, kes ametisse ei astunud. Proosas on ilmunud jutustustekogu ,,Belikivi jutustused", sinna kuuluvad ,,lask", ,,tuisk", ,,kirstutegija", ,,postijaamaülem", ,,preili-talutüdruk"- süzeele on Mussorgski kirj opereti. Jutustused : ,,peeter suure moorlane", ,,romaan kirjades". ,,gorjuhhino küla ajalugu", ,,roslavlev", ,,dubrovski", ,,padaemand", ,,egiptuse ööd" ,
juht Alexander von Benckendorff, riigikantsler Aleksandr Gortšakov. Krahv Burchard Christoph von Münnich sündis 19. mai 1683 Neuenhuntorfi mõis. Ta oli Venemaa keisririigi riigitegelane ja sõjaväelane kindralfeldmarssal (1732), Venemaa keisririigi krahv (1728). Baltisakslased teadlastena • Eesti- ja Liivimaa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi Keiserlikus Peterburi Teaduste Akadeemias ning teaduse edendajatena: Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Alexander von Bunge, Johann Friedrich von Eschscholtz, Gregor von Helmersen, Alexander von Keyserling, Otto von Kotzebue, Adam Johann von Krusenstern, Alexander Theodor von Middendorff, Eduard von Toll, Ferdinand von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa
kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A
ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus sõjaväeinsener ja Tln ülemkomandant *ta sai hariduse keiserlikus lütseumis Tsarskoe Selo's *oli loov aristokraat, ametisse ei astunud (kooli tõttu) *3 kuu jooksul karantiinis olles kirj ta oma elu parimad teosed ja lõpetas need *abiellus peajagu pikema Nataljaga, neil sündis 4 last *abikaasa ja tsaari vahel võis olla suhe, kord P-le seda vihjanud mees sai talt kutse duellile *P suri duellil, arvatakse et see oli tellitud mõrv *Proosas on kirj P jutustustekogu ,,Belkini jutustused" (sinna kuuluvad
AUSTRIA Faktid Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 188 207 (2003. aasta seisuga) Pealinn: Viin Rahaühik: euro Riigikeel: saksa Austria on avatud ja tolerantne maa. Austria see on maa, mis on seotud keisrite ja muusikaga. Keiserlikus Viinis on võimatu unustada Habsburgide valitsemisaega. Viin muusikute, kunstnike, kohvikute, parkide ja losside linn. Alpiaasad, edelweiss, viini metsad, viini saiad ja viini vorstikesed, viini valss... Salzburg Mozarti linn, Heliseva muusika tegevuspaik, AustriaUngari keisririigi piiskoppide residents, Mirabelli aed jpm. Baierimaa on aga nagu vendade Grimmide muinasjutt romantilised lossid Alpides, humalapõllud, aknalaualilledesse uppuvad majad jne.
Esimene raamatukoguhoidjate kool New Yorgi Columbia ülikooli juures 1887 AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Raamatu- ja lugejakaardi süsteem (Newarc) Andrew Cagnegie. Erialaraamatukogud. Special Library Association. Ajakiri Special Libraries. Rahvusvahelise koostöö algus raamatukogunduses. Rahvusvahelised raamatukogunduse konverentsid aastatel 1877 ja 1897. Maailmanäitused. 20. SAJAND 1918 Rahvusvaheline koostöö. Deutsche Bücherei 1913 Leipzigis Berliini Keiserlikus Raamatukogus koostama teadusraamatukogude koondkataloogi Trükikaartide koostamine (Kongressi rk) Raamatukogude vaheline laenutus Esimese Maailmasõja mõjud 1918-1945 Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline Dokumentatsiooniföderatsioon 1937 (Instituut 1931, Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut 1895). 1918-1945 Saksa Teaduse Eriabi Ühing 1920 Raamatukogude komisjon
Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes. TERMID 3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt. Saunad olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal olid riietusruumid, jahe, soe ja kuum saun, veini- ja söögipood. Roomlastel oli kombeks alguses kuumas saunas higistada, seejärel pesta ennast sooja veega, siis värskendada jaheda veega ja hõõruda keha kuivaks
· Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. · 1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935
· Alates vabariigi väljakuulutamisest 1912. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. · 1930. aastateks olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas Hiina Kommunistliku Parteiga. · sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935
Hiina aia eesmärk on muuta aed inimsilmale visuaalselt suuremaks, kui see tegelikult on. Keelatud linn on saanud üheks suurimaks Hiina vaatamisväärsuseks, linna kogupindalaks on 72 hektarit ja alal on üle 800 ehitise. Arvatakse, et linnas on 999 ruumi, sest 1000 on Hiinlaste uskumuste järgi juba liiga rikkalik ja näitab jumalate sekka pürgimist. Keelatud linnas elasid keisird 15. Sajandist kuni aastani 1924, neist viimane loobus küll troonist aastal 1912, kuid tal lubati siiski keiserlikus palees elada, pärast tema väljaviskamist rajati paleese muuseum. Iseäranis kummaline on keelatud linna puhul ka see, et kõik majad on punased. Põhjuse otsingul satume mütoloogiasse. On teada, et kunagi tohtisid kollast kanda ainult keisrid, see aga ei meeldinud lihtrahvale ja osa ka neist kandsid kollaseid rõivaid, paraku aga tapati, kõik kes otsustasid kollast kanda, muidugi ei tapetud keisrit. Nende verega värviti ,,Keelatud linna" hoonete seinad, et hoiatada teisi
sajandil. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvelaid, P. Autori loengu konspekt. Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17887. 7. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (3)
Tegelikult on see vastupidi. Öpik arvas, et päikeseplekkide esinemise tõttu ja maapealsete poliitiliste revolutsioonide vahel on seos , ehhki midagi sellist pole suudetud tõestada. Sellist sorti ekstsentriliste vaadete tõttu suhtuti tema töödesse mõnikord vähem tõsiselt, kui need väärinuks. Ernst Öpik on tegutsenud ka heliloojana. 5 3.Õpingud: · 1911 Lõpetas Tallinnas keskkooli · 1912-1916 õppis Moskva Keiserlikus Ülikoolis · 1923 dr. phil. nat 4. Töökohad: · 1916-1920 Moskva observatooriumis · 1920-1921 Taskendi observatooriumis (astronoomiaosakonna direktor) · 1921-1930 Tartu observatooriumis · 1930-1934 Harvardi observatooriumis · 1934-1944 Tartu observatooriumis · 1945-1947 Balti Ülikooli (Pinnerbergis, Hamburgi lähedal) professor · 1946-1948 Balti Ülikooli eesti rektor · 1948-1981 Armagh'tähetornis Põhja-Iirimaal
templites ja keisri õukonnas kiiresti edasi. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika gagaku ja paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid, näiteks sarugaku. (Samast) Jaapani õukonnamuusika vanim liik gagaku kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Hiina keelne nimetus gagaku tähendab eesti keeles elegantset, õiget muusikat. Seda esitatakse ainult pillidel nii iseseisvalt kui ka tantsuetenduste saateks. Gagaku traditsioon on Jaapani keiserlikus õukonnas käibel tänini. (Samast) MOODNE JAAPANI MUUSIKA Popmuusika Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo-kyoku ja inimesed ei naudi seda vaid kontsertidel ja raadiost-telerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. (L.Ambos 2014) Kayo-kyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910-ndatel ja läbi 1920-ndate.
19091910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a. põles hoone müürideni maha ja taastati muudetud kujul kahe aasta pärast. Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64, http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik 6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953
ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad. Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks, sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on. 7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar, T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. ,,Inimene, ühiskond, kultuur II", TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk. http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379788/T%DC+struktuur+03.04.08.pdf
eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid. Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. Sümbolid Lipp ja vapp Võru linn omandas vapi 1788. aastal. Sellel on kujutatud kuuske kuldsel pinnal. Keiserlikus ukaasis on juurde lisatud, et linn sai oma vapile kuuse seetõttu, et nimetatud puu on sealsele maastikule väga iseloomulik. Ilmselt oli selle puu sagedane esinemine tähelepanu äratanud. 1864. ja 1866. senatile esitatud Võru linna vapi kujutised on samasugused kuni varasem vapp. Eesti Vabariigi ajal kasutati ajaloolist vappi kuuske kuldsel põhjal. 17.detsembril 1837 kiideti vapp linnavolikogu koosolekul heaks, sest muudetud oli vaid vapikilbi kuju
geograafia, vene ajalugu, ilukiri jm). Õpitu omandati alguses emakeeles ja siis korrati seda teistes keeltes.3 Peale algkooli siirdus Poska edasi kolmeklassilisse Riia vaimuliku seminari, kus ta õppis kuus aastat. 1886. aastal sooritas ta eksternina Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja läks vanema venna Mihkli eeskujul Tartu Ülikooli. 2 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 2230 3 "Eesti ajalugu elulugudes" lk 100 4 Jaan Poska keiserlikus Tartu Ülikoolis Peale Riia Vaimuliku Seminari lõpetamist läks Poska õppima Tartu ülikooli. Tol ajal ja ka siiani on Tartu Ülikool üks parimaid kogu Baltimaades. Paljud, kes tegelesid seal õpingutega, olid välismaalt. Tartu Ülikool oli Jaan Poska eluajal vägagi kuulus, kutsudes sinna õppima sakslasi, venelasi ja soomlasi.4 Esialgu astus ta arstiteaduskonda, kuid peagi läks üle õigusteaduskonda, põhjuseks: aeg. Arstiteaduskonnas oli õppeaeg pikem ja raskem
Ta liitus seal Peterburi patriootidega. Sellest ajast peale sai temast baltisaksa mõisnike võimu ja pärisorjusliku ühiskonna vastu võitleja. CRJist sai Peterburi 1. Eragümnaasiumi (nn. Kelleri gümnaasiumi) nooremate klasside saksa keele õpetaja ja internaadi kasvataja. 1865 sooritas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja eksami, see oli provintsist tulnud iseõppija kohta haruldane saavutus, ja andis tunde ka keiserlikus perekonnas. Ta sai suurvürsti tütre Olga Konstantinovna koduõpetajaks, mis kindlustas küllusliku elu(100-rublaline kuutasu). 1866. aastal töötas Jakobson koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku vürst N. O. Souhozanet. Peagi tutvus Jakobson Kunstide Akadeemia professori J. Köleriga, kes tunnustatud portreemaalijana oli leidnud tee kõrgemasse seltskonda ja isegi keisrikotta. Aktiivse ühiskondliku ja rahvusliku võitlejana seisis Köler neil aastail nn
Tekkinud vastasseis vallandas sõja. Keisririigi sisemise korralduse üle puhkenud heitlus, muutus ulatuslikuks rahvusvaheliseks konfliktiks. Sõda koosnes neljast sõjast: Böömi, Taani, Rootsi ja Prantsuse. Vestfaali rahulepingu usulist korraldust puudutavad sätted kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteis. Tunnustati lisaks katoliku ja luteri usu kõrval ka kalvinismi. Keiserlikus kohtus pidi võrdselt olema protestante ja katoliiklastest kohtunikke. Vestfaali rahu peeti Euroopa stabiilsuse tagatiseks, see pani aluse mooda rahvusvahelise õiguse väljakujunemisele, mis tunnistab riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ning võrdõiguslikkust, sõltumata nende suurusest. Absolutism Niccolò Machiavelli valitseja poliitiliste eesmärkide teostamisest- 1513. aastal kirjutab teose nagu II principe
24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikuil religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlema poole heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Reformatsiooni põhjused Inglismaal. Algused ei pooldanud Henry VIII reformatsiooni, hiljem hakkas ta seda toetama isiklikel põhjusetel: ta otsustas lahutada Aragoni printesessist ja abielluda õuedaam Anne Boyleniga, paavst keeldus nõusolekut andmast, seepeale lõi kuningas katoliku kirikust lahku ja alustas reformatsiooni. Supremaadiakt. Novembris 1534 vastu võetud supremaadiaktiga kinnitas parlament kuninga
kogemusi koguma ning tuleb vältida, et ta satuks ühiskonna kurjuse alla ning kasvataja peaks kohenema lapse arengule. Lapsi ei tohiks kunsti ja kirjandusega enne kokku viia, kui nende oma teadmine on piisavalt tugev. * Uskus, et riigil peaks olema oma lihtne ja tunnetele, mitte mõistusele pühendunud religioon. Immanuel Kant * Immanuel Kant (1724-1804) sündis Köningsbergis/Kaliningrad sadulsepa pojana ning õppis keiserlikus gümnaasiumis ning hiljem ülikoolis teoloogiat ja hiljem filosoofiat ja loodusteadusi. -) Noorena uuris ta Gottfreid Leibniz'i ja Christian Wolff'i. -) Pärast ülikooli teenis ta leiba koduõpetajana 9 aastat ning andis välja ka pedagoogika käsiraamatu, kus väitis, et lollpäid ei saa nagunii aidata ja geeniused aitavad end ise ehk tegeleda tuleks vaid keskpärastega. -) Kant ei lahkunud mitte kunagi Köningsbergist, kuid samas kirjutas Euroopa parima reisijuhi.
avalik kord olevat ohustatud kui nii paljud lätlased sisse rändavad ja neil seal midagi teha pole. Püüdis parandada, avaldades teateid, et maad on välja jagatud ja maad pole enam anda. Aga baltisakslased, kes omasid teisi ajalehti, ei avaldanud, jõudis see teade ainult Peterburi lehelugejatele, maasoovijate vool ei katkenud ja asi päädis sellega, et kubermanguvõimude kaebuse peale pandi ka ajalehe ilmumine seisma. Suundus Moskvasse, tegutses elu lõpuni Keiserlikus merendusseltsis, väidetavalt olevat esiemst korda sattunud mere äärde 15-aastasena ja olnud merest täielikult lummatud, tegi kõik, et arendada ka läti meresõitu. Oli loonud Läti laevasõiduseltsi, tema algatusel asutati Läti aladele 10 merekooli, enamik paiknes Kuramaa rannikul, 1 Riias, 1 ka Heinastes. Lisaks sellele ei unustanud ta muidugi kunagi ära ka oma rahvuskaaslaste koondamist, sellised
24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati nüüdsest ka kalvinismi. Riigipäeval tuli religiooniküsimusi edaspidi arutada eraldi katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja protestantide (Corpus Evangelicorum) saadikute hulgas ning vastavaid seadusi sai kehtestada vaid mõlemapoolsel heakskiidul. Ka keiserlikus kohtus pidi olema võrdselt katoliiklastest ja protestantidest kohtunikke. Pfalzi valitseja sai tagasi kuurvürsti tiitli, millega kuurvürtside arv tõusis kaheksani. Keisririik kandis ka territoriaalseid kaotusi: Rootsile langes Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esmakordselt ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni, lisaks
annaabi.ee 
