Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnused. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on oma arv ja iseloomuliku kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on sama. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes paari kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt
DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on kindel arv kindla kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on ühesugune. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli. Need on paarilised geenid ehk alleelsed geenid. Üks neist saadakse emalt ja teine isalt
kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega. Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest. Tagab gaasivahetuse kopsudes. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
A. Interfaas ja rakutsükkel Kahe mitoosi vahele jääb raku eluperiood, mida nimetatakse inetfaasiks. (Organellide arv suureneb 2x; toimub ATP süntees ehk energia talletud; sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks; DNA kahekordistub) Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks
Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jagunemiseks. profaas , metafaas, anafaas, telofaas - kõik õiges järjekorras pähe ja mis juhtub. Kehasisene viljastamine Kehaväline viljastamine
arvus. Mutageenid + nt Mutatsioone põhjustavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised(viirused, bakterid), keemilised(ravimid, tugevatoimelised happed ja alused) ja füüsikalised(kiirgused). 7. Kui palju on kromosoome ja sugukromosoome keharakkudes ja sugurakkudes? V: Igas inimese keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. 8. Millistel tingimustel sünnib tüdruk, millistel poiss? V: Tüdruk sünnib siis, kui X-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. Poiss sünnib siis, kui Y-kromosoomi kandev sperm viljastab munaraku. 9. Miks sünnib enam-vähem võrdselt poisse ja tüdrukuid? V: Et X- ja Y-kromosoome kandvaid sperme on ligikaudu võrdselt, siis sünnibki poisse-tüdrukuid enam-vähem ühepalju. 10. Võrdle ühemuna- ja kahemunakaksikuid!
Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub,nim. Dominantseks alleeliks. Nt. Põselohkude esinemine, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Allasurutd alleeli nim. Retsessiivseks alleeliks. Juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsesiivsed e. Kui vastava geeni dominante alleel organismis puudub. Nt. Külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude ruumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam hääletoon,tugevam lihastik
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
21. Miks on vaja mitoos, miks meioosi ? Mitoosi ajal moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 22. Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi on mitoosi lõppedes tütarrakkudes ? Kummaski 6. 23. Miks on sugurakkudes kromosoome poole vähem võrreldes keharakkudega ? Sugurakkudes on sisse pressitud dna ja pärilikkus. 24. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastamist. Kehaväliselt viljastamisel peab olema sugurakke palju, kuna paljud rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 25. Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi viljastatud munarakuga ?
Atmosfäärist võetakse CO2. Toimub CO2 ja vesiniku kandja reaktsioon, mille käigus vesinikust ja CO2-st tekivad orgaanilised ained aminohapped, lipiidid. Jääkaineks on glükoos. NADP läheb tagasi valgusstaadiumisse. Pimedusstaadiumist kasutatakse ATP-d ja valgusstaadiumis toodetakse. Mitoos ja meioos Mitoos Meioos Milliste rakkudega Keharakkudega Sugurakkudega toimub? Mis protsessiga on Keharakkude Sugurakkude tegu? jagunemine jagunemine Protsessi Rakkude uuendamine, Sugurakkude tähtsus/eesmärk kasv küpsemiseks Vähendatakse 2 korda Kromosoomide arv 46, jääb samaks Peale I jagunemist on 2
kui teisel.Kõige täiuslikum soo määramise süsteem põhineb erinevate sugukromosoomide olemasolul. Ntks imetajatel, kelle hulka kuulub ka inimene, esinevad X ja Y sugukromosoomid. Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY isase arengu. Mehe sugukromosoomid sisaldavad kahte erinevat sugukromosoomi: üks suur X kromosoom ja üks väike Y kromosoom. Inimese sugurakud sisaldava pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Kuna mehel on kahesuguseid sugukromosoome,valmib mehel kahesuguseid sperme e isassugurakke. Pooltes spermides on Xkromosoom ja pooltes Y. Erinevalt speridest sisaldavad kõik naise sugurakud e munarakud ühesuguseid sugukromosoome.Igas naise munarakus on sugukromosoomides vaid X kromosoome. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Viljastumise momendil moodustub uue organismi
· Inimese keharakus on 46 kromosoomi. 2. SOO MÄÄRAMINE · Ajalooliselt on välja kujunenud mitmeid soo määramise viise. Kõige täiuslikum viis on sugukromosoomidega. · Näiteks imetajatel esinevad X- ja Y- sugukromosoomid. Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY tagab isase isendi arengu. Inimese sugu määratakse viljastumisel: · Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. · Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. · Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem, kui keharakkudes. · Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel
,,Kui maksa esimene ja teine faas on ülekoormatud, kogunevad kehasse toksiinid. Paljud neist on rasvlahustuvad ja kogunevad keha rasvkoesse, kuhu võivad jääda väga pikaks ajaks. Esimeses faasis tegeleb maks jääkainete ettevalmistamisega organismist väljutamiseks. Näiteks muudetakse rasvlahustuvad toksiinid (paljud hügieeni- ja kosmeetikatoodetes sisalduvad ained) kergemini lahustuvateks. Lisaks toodetakse kehas palju vabu radikaale ehk ebastabiilseid osakesi, mis reageerivad keharakkudega ja põhjustavad nende kahjustusi. Vabad radikaalid on üliaktiivsed ühendid, mis teatud määral on organismile kasulikud, kuna tagavad normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Ohtlikuks muutuvad nad siis, kui neid on liiga palju. Selles faasis vajab keha eriti B , B , B ja B -vitamiine, foolhapet, 2- 3- 6- 12 aminohappeid, flavonoide ja fosfolipiide. Lisaks vajab maks vabade radikaalide kahjutustamiseks palju antioksüdante, C-, A- ja E-vitamiini,
Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks. 33. Miks looduses ei ole raugastunud loomi Nõrgemad loomad süüakse ära. 34. Kuidas telomeerid määravad vananemist? Telomeerid lühenevad iga mitoosiga, sest DNA- polümeraas ei saa alustada sünteesi esimestest nukleotiididest ... 35. Mis on telomeer? Telomeerid on korduvjärjestused (70X) DNA otstes (kromosoomi otstes). 36. Mis toimub vananemisel keharakkudega? Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad organid ei saa enam normaalselt töötada. 37. Kas ja kuidas keskkond mõjutab vananemist? Kõige tugevamat mõju naha vananemisele avaldavad välised tegurid (keskkonna mõjud, päiksekiirgus, stress, saastatus). UV-kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude, kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. Suitsetamine, õhusaastatus, rasked
Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. Geen DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt. Alleel Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused. SOO MÄÄRAMINE Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas.
Uurima ka keskkonna mõju. Põhjuseks oli see, et epideemiaid oli palju. 19. saj. esimesel poolel hakati rajama veetorustikke, keskkonda puhastama. 19. saj. teisel poolel tuli sisse desinfitseerimine. Samas olid nakkushaigused peamiseks surma põhjuseks euroopas. 18-19. saj. Meditsiiniline teadmine kasvas märgatavalt. Ühelt poolt epidemioloogiline pool ja vajadus, teiselt poolt lubati teha lahkamisi, anatoomia ja rakutasand muutus selgemaks. Saadi aru, et haigus on seotud inimese keharakkudega. Tähtuse kaotas humoraalne teooria (yay!). Hakkas kasvama biomeditsiiniline lähenemine. Toetub faktidele, kõik häired on seletatud füsioloogia alusel. Haigus on konkreetne, kehakeskne, lokaliseeritud, määratletud. Psühholoogiline ja sotsiaalne pool jäi kõrvale. Ravimetoodika muutus tehnilisemaks. Samuti arenes diagnostiga, et täpselt määratleda haiguse koht ja ulatus. Biopsühhosotsiaalne mudel hakkas arenema 20ndal sajandil. Mitte-reduktsionistlik lähenemine.
3. Sugu ja sugukromosoomid sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. Soo määramine inimesel X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid). Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Meestel valmib kahesuguseid sugukromosoome (pooltel spermidel on X-kromosoom, pooltel Y-kromosoom), munarakud sisaldavad ainult X-kromosoome. Soo määramine inimesel ja testikulaarne feminisatsioon: Isassugu on määratud siis, kui Y-kromosoomis on metsiktüüpi SRY-geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X-kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm.
2) kujunevad tuumaümbrised ja rakud jagunevad, 3) moodustub 4 haploidset rakku. Meioosi erinevad vormid 1) Gameetne meioos tulemusena valmivad haploidsed sugurakud, see on omane loomadele ja paljas- ja katteseemnetaimedele. Toimub suguorganites. 2) Spoorne meioos toimub eoslates, tänu poorsele meioosile tekivad haploidsed eosed, see on iseloomulik eostaimedele ja seentele. 3) Erandlik: sügoote meioos toimub keharakkudega , tagajärjel saadakse haploidsed keharakud. On omane vähestele organismidele, kes põhiosa elutsüklist veedavad haploidses elufaasis ja peale viljastumist muutuvad diploidseteks. Iseloomustab alamaid hallikuid ja primitiivseid vetikaid. Nendel toimub viljastumine keharakkude ühinemisega. Meioos viib alati haploidsete geneetiliselt erinevate rakkude tekkele. Meioosi bioloogiline tähtsus 1) Suureneb rakkude arv. Ühest tekib neli.
protsesse (alkohol raseduse ajal jne. Soo määramine - kõige täiuslikum on soomääramise viis, kui soo määravad erinevad sugukromosoomid - kokkupakitud DNA-ahel koos valkudega moodustab kromosoomi - inimsel on 23 paari kromosoome, neist üks paar on sugukromosoomid - naistel 44 + XX - meestel 44 + XY Mis on sugurakkudes? - sugurakkud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem st. 23 kromosoomi - kõik naiste sugurakud sisaldavad kahte X-kromosoomi (geene on u 2000) - Barri kehake üks või teine X-kromosoom on inaktiveeritud, et geenide produkte ei toodetaks liiga palju - Meeste sugurakkudes pooled sisaldavad X ja pooled Y-kromosoome (geene on alla 100) - SRY-geen Y-kromosoomis asuv geen, aktiveerib seemnesarjade arengu = loode areneb meheks Kumb määrab lapse soo?
Tulemuseks diploidne kromosoomistik Haploidne Tütarrakkude ja eellasraku Tütarrakkudes on kromosoomide arv 2x kromosoomide arv ei muutu vähenenud Tagab organismi kasvu, arengu Sugulisel paljunemisel kromosoomide arv ei kahekordistuks. Ühest 2n rakust tekib 2 2n rakku Ühest 2n rakust tekib 4 n rakku Üks jagunemine Kaks järjestikust Toimub keharakkudega Toimub sugurakkude eellasrakkudega. Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset 4 geneetiliselt erinevat rakku rakku Mitoosi tsükkel: Profaas – kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad nähtavaks), tuumamembraan lagundatakse, kaovad tuumakesed (kromosoomid paiknevad ümber), tsentrioolid liiguvad poolustele ja nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid
2) On antud meioosi esimene profaas või metafaas ja õpilane peab joonistama esimese anafaasi või telofaasi. 3) On antud meioosi esimene metafaas ja küsitakse, et mis toimub järgnevas faasis. 4) On antud krossingover joonisena, küsitakse miks on tähtis ja kus toimub. 5) Mis organites toimub inimestel meioos? 6) Põhjenda bioloogiliselt, miks samade vanemate samast soost lapsed on väliselt erinevad. 7) Miks on sugurakkude poole vähem võrreldes keharakkudega aj kuidas see tagatakse. SUGURAKUD: sugurakkudele omased üldtunnused: 1) sugurakud on haploidsed. 2) Sugurakkudes on muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe. 3) Viljastumisvõimelised sugurakud ei jagune, on kaotanud jagunemisvõime 4) Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus. Mutatsioonide vältimine. 5) Sugurakkudes on DNA kokkupakkimise aste väga kõrge sugurakutasandil otsest DNA kasutust ei toimu. 6) Sugurakkude eripäraks on see, et nad ei kuulu ühegi koe koostisse.
sugukromosoomid e. gonosoomid (ingl. Sex chromosomes)- Soo määramises osalevad kromosoomid, vastandatud autosoomidele. 5. Soo määramine inimesel X- ja Y- sugukromosoomid. XX- emane, XY- isane. Igas keharakus on 23 paari kromosoome, kusjuures ühe paari moodustavad sugukromosoomid. Kromosoomide paari moodustavad ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid (erandiks mehe sugukromosoomid). Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. Meestel valmib kahesuguseid sugukromosoome (pooltel spermidel on X-kromosoom, pooltel Y-kromosoom), munarakud sisaldavad ainult X-kromosoome. Soo määramine inimesel ja testikulaarne feminisatsioon: Isassugu on määratud siis, kui Y-kromosoomis on metsiktüüpi SRY- geen (määrab sugu determineeriva faktori TDF-i sünteesi) ja X- kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm.
annaabi.ee 
