KÕHUTANTS Riietus · Kaunistatud rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega · Õhulised ja langevad riided · Paljajalu · Pärineb Egiptusest · Levinud ka beduiinide ja mustlaste seas · Improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid · Liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt Egiptuse stiilis kõhutants · õitses aastatel 1940 1990 · Tantsitakse kas orkestri(ja laulja) või salvestatud muusika saatel · domineerib kaheosalise kostüümi disain, mille seelik ülevalt tuharate ja puusade ümber liibub ning altpoolt laieneb · Vahel tantsitakse ka pikas kleidis, mis katab kõhu. · Liigutused on orienteeritud muusikaliste filigraansuste peegeldamiseks · oluline roll on miimikal ja tantsija tõelistel
alkohoolikuid. Vitamiin E puudusel võivad tekkida: krambid käsivartes ja jalasäärtes, käte-jalgade "suremine", Rasestumishäired. Vitamiin K puudusel võivad tekkida: aeglustub vere hüübimine, esinevad ninaverejooksud, kergesti tekivad verevalumid. K-vitamiini puudus tekib haigestumisel (kaksteistsõrmiku-, maksa-, kõhunäärmehaigused). Vitamiin B puudusel võivad tekkida: limaskesta põletik, naha ekseemid. Hormoonid Hormoonid on kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Hormoonid juhivad ka sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi. Aitavad korraldada ainevahetust. Hormoonide puudumine Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini
Kaarel Mattisen 12a Hormoonid Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad Samuti ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist Mida teevad, kuidas töötavad? Kehaomased kemikaalid, mis aitavad reguleerida meie enesetunnet ja keha talitlust Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust Aitavad korraldada ainevahetust Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi Hormoone iseloomustab
Kaasasündinud ehk primaarne immuunpuudulikkus on tavaliselt geneetilist päritolu (korduv kopsupõletik, kõrvapõletik, infektsioonhaigused). Omandatud ehk sekundaarne immuunpuudulikkus tekib eluea jooksul immuunsüsteemi häirumise tõttu. kaasneb mingi teise haigusega(vähktõbi rasked nakkushaigused, splenektoomia), kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu. Autoimmuunhaiguste põhjuseks on immuunreaktsioon, milles antigeenidena osalevad kehaomased ained. need on krooniliste bakteriaalsete ja viiruslike põletike, mürgistuste, põletuste ja muude vigastuste tagajärjel sedavõrd muutunud koed, et immuunsüsteem peab hindama neid kehavõõrasteks. Organismis tekivad tema enda moondunud kudede vastu suunatud antikehad ja immuunlümfotsüüdid, mis võivad ka normaalseid rakke ja kudesid kahjustada. Kõige tuntumateks autoimmuunhaigusteks on : reuma (näiteks reumatoidartriit) kilpnäärmepõletik punaliblede lagunemine
Poolsünteetilised ravimid Saadakse looduslike ainete keemilisel modifitseerimisel sünteetilised ravimid-Osa aineid sünteesiti algselt muudel eesmärkidel, raviomadused avastati juhuslikult (nt disulfiraam, mida kasutatakse alkoholismi ravis) Osa ühendeid sünteesiti struktuurse analoogia alusel olemasolevate ravimite või inimkeha molekulidega (nt rahustid, süntetilised steroidhormoonid) Bioloogilised ravimid Rekombinantse DNA tehnoloogia abil saadavad inimesele kehaomased ained, mida toodavad nt bakterite kultuurid Kliinilised ravimiuuringud: Selleks, et uue ravimiga tohiks ravida haigeid, peab see edukalt läbima kliinilised ravimiuuringud Kliinilistes ravimiuuringutes testitakse inimestel nii uusi ravimeid kui kogutakse lisainfot juba kasutusel olevate ravimite kohta Inimesele peab eelnevalt rääkima uuringuga kaasnevatest riskidest ja uuringus osalemine on inimese enda vabatahtlik otsus
(Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi -
Kõhutants pärineb Lähis-Idast, sh. Egiptus, Türgi, Liibanon, Saudi Araabia, Põhja-Aafrika jne. Tants on levinud samuti Kesk- Aasias ning nomaadikultuurides (beduiinid ja mustlased). Kõhutants on improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid. Tantsutunni eesmärk on õppida oma keha tundma hoopis uuest aspektist ning avastada enda jaoks mõnus liikumisvõimalus. Kõhutantsus kasutatavad liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt. Pehmed ja lainetavad liigutused annavad lihastele ja liigestele kerge koormuse ning samal ajal vabastavad neisolevatest pingetest. Väristused, löögid ja jõulisemad liikumised aga annavad rohkem koormust. Õpitakse erinevaid liikumisi muusikasse kombineerima. Tunnis kasutatakse peamiselt araabia pop- ja traditsioonilist muusikat. Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning
Idamaine tants kõhutants Kõhutants pärineb Lähis-Idast, sh. Egiptus, Türgi, Liibanon, Saudi Araabia, Põhja-Aafrika jne. Tants on levinud samuti Kesk-Aasias ning nomaadikultuurides (beduiinid ja mustlased). Kõhutants on improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid. Tantsutunni eesmärk on õppida oma keha tundma hoopis uuest aspektist ning avastada enda jaoks mõnus liikumisvõimalus. Kõhutantsus kasutatavad liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt. Pehmed ja lainetavad liigutused annavad lihastele ja liigestele kerge koormuse ning samal ajal vabastavad neisolevatest pingetest. Väristused, löögid ja jõulisemad liikumised aga annavad rohkem koormust. Õpitakse erinevaid liikumisi muusikasse kombineerima. Tunnis kasutatakse peamiselt araabia pop- ja traditsioonilist muusikat. Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on
40. T-rakkude retseptorid. Sümbol TCR. Antigeeni siduvad retseptorid, mis struktuurselt on sarnased antikeha molekulidele. 41. Koesobivusgeenid. Oma eristamine võõrast. Jagunevad: MHC- valgud, HLA-lookused. Paiknevad pindmiselt rakumembraanidel, moodustades vähem kui ühe protsendi membraanist. Oma keemiliselt koostiselt on nad glükoproteiidid. 42. Mälurakud. Kaasasündinud immuunsüsteemis. Nad teavad, millised rakud on omad (kehaomased ained) ning milliseid tuleb kohe rünnata ja hävitada (selleks on mitmed mehhanismid, nt köharefleks, kehatemperatuuri tõus jne). 43. Antikeha vahendatud immuunsus. Ehk humoraalne immuunsus toimub B-lümfotsüüdide vahendusel. 44. Genoomika. Molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega. Kujunes välja 1980ndail aastail. 45. Transkriptoomika. Uurib geeni ekspressiooniprofiili (geenide
Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010) Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006)
o Aproteiinid tagavad lipoproteiinpartiklite vesilahustuvuse, seostumise retseptoritega, reguleerivad lipoproteiinide metabolismi ensüümide (LPL) aktiivsust o CM-tes apoB-48 o VLDL ja LDL puhul apoB-100 o HDL apoA - CM-ringluse (metabolismi) ülesanded - Mukoosrakkudes toodud lipiidide seedimisproduktide (Chol, rasvlahustuvad vit) ja mukoosrakkudes sünteesitud kehaomased TG, PL, EC (esterifitseeritud kolesterool-kolesteriidid) transport vere kaudu kudedesse - Chol toomine söömisjärgselt maksarakkudesse (kus see kasutab sapphapete sünteesil, salvestatakse kolesteriididena) - Rasvlahustuvaid vitamiine maksarakkudesse (vit E-tokoferool, vit A retinoid, vit D -kaltsiferool ) - TOITUMISVAHEAJAD!!! vajalikud et vältida söömisjärgse ägeda ja kestva düslipideemia ilmnemist üks väga oluline ateroskleroosi riskifaktor!!
Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organismis toimuv keerulisemate ainete lagunemine lihtsamateks, mille juures vabaneb neis sisalduv keemiline energia. Taimefusioloogias sageli samastatav hingamisprotsessiga. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused.
magneesium jm. Kui mees on veel rikkalikult õietolmu ja suira, siis sisaldab selline mesi kõiki vitamiine. Keskkond nende säilimiseks on ideaalne. Erinevalt puu- ja köögiviljadest püsib C- vitamiin mees kaua. Mesi sisaldab ka inimorganismile vajalikke aminohappeid, orgaanilisi happeid, samuti biostimulaatoreid, hormoone. Mesi on bakteritsiidse toimega, see tähendab viirustele ning mikroobidele ebasoodsat keskkonda, säilitades organismis kehaomased bakterid. Õietolmu ja nektarit korjatakse sadadest eri liikidest, siis ei ole mingit mõtet mett enam segada ravimtaimede ekstraktidega (müüakse segumett - see on kahjuks vaid äri), mis inimorganismile ei mõju tervendavamalt kui mesi ise. Mett võime lisada raviteedele või soojale veele, kus ta toime organismile on ideaalne. Mee kvaliteet ja kooslus sõltub aga paljuski sellest, millisest piirkonnast ning millistest taimedest on nektar kogutud
Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite kontsentratsiooni veres Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele
tingitud muutuste taandarengut algab nn. rahuperiood. See algab tavaliselt 21. elupäevast ning kestab 8.-10. eluaastani. Seda perioodi mõjutavad peamiselt väikesed hormoonide hulgad, mis eritatakse neerupealiste poolt ning mis genitaalsüsteemile mõju ei avalda. Selle perioodi lõpul tekib soospetsiifiliste hormoonide produktsioon munasarjades. Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche).
salastatud, levikupaikade ümber on puhvertsoonid, kus on reeglina inimtegevus keelatud. Lendorav, euroopa naarits, ebapärlikarp, madukotkas, väike-konnakotkas. Pisi-lina, kollane käoking. Limatünnik. VII. AINEVAHETUS Kõik organismid on avatud süsteemid, mis tähendab, et vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. Ainevahetustüübilt jagunevad organismid kolme rühma: autotroofsus; heterotroofsus ja miksotroofsus. I. autotroofsus. Ainevahetustüüp, kus kehaomased orgaanilised yhendid sünteesitakse lihtsatest mineraalühenditest tavaliselt kehavälise energiaallika baasil. Nt: klorofülliga tiamed, osa baktereid (foto- ja kemosünteesivad bakterid ja osa protiste (vetikad)). II. heterotroofsus. Ainevahetustüüp, mille puhul teatud orgaanilisi ühendeid (asendamatuid amino ja rasvhappeid, vitamiine) vajab organism valmis kujul, kuid ülejäänuid sünteesib ise lähteainetest.
T-rakud, mille eemaldamine on oluline, et tagada organismi enese kudede vastane tolerantsus. Negatiivne selektsioonil osutub määravaks antigeeni seondumise tugevus T-rakuga, liiga tugev signaal viib raku apotooosi. Ehk siis perifeeriasse pääsevad vaid need T-rakud, mis tunnevad ära oma MHC- peptiid molekule kuid ei oma olulist afiinsust self peptiidi suhtes. AIRE – autoimmuunregulaator, mis ekspresseerub tüümuses. Tänu AIRE’le ekspresseeruvad tüümuses kehaomased antigeenid ning tänu sellele saab tüümuses toimuda T-rakkude negatiivne selektsioon. Mutatsioonid AIRE geenid võivad esile kutsuda autoimmuunhaigusi. 6. Immunoloogiline tolerantsus (tsentraalne ja perifeerne). Immuunsüsteemi funktsioon: kaitse haigustekitajate eest (neid elimineerides); tolerantsus oma kudede suhtes (tüvirakkudest genereeritud T ja B lümfotsüütide abil; TCR ja BCR oluline roll); st immuunsüsteemi põhiülesanne on eristada oma ja võõrast.
(Näide: Ketonaal põhjustab kõrvaltoimena 102 suurenenud süljeeritust, Atropin aga toimib vastupidiselt. Mõlemat ravimit koos manustades jääb Ketonaali kõrvaltoime ära.) Viimane variant oleks see, et võti ei sobi lukuauku. Sellisel juhul ei toimu loomulikult ka mingit reaktsiooni. Ravimi ja retseptori vaheline side võib olla ajutine (= pöörduv), nagu see tavaliselt ka on, või siis püsiv (= pöördumatu). Ensüümide aktiveerimine või pärssimine Ensüümid on kehaomased valgud, mis stimuleerivad ainetevahelisi keemilisi reaktsioone (biokatalüsaatorid). Mõned ravimid seonduvad nende retseptoritega ja aktiveerivad või pärsivad nende tööd. Ensüümide pärssimise klassikaliseks näiteks on atsetüülsalitsüülhape, aspiriin. See pärsib ensüümi nimega tsüklooksügenaas ja selle kaudu ka palaviku teket ning vereliblede kokkukleepumist. Ioonikanalite avamine ja blokeerimine
annaabi.ee 
