Elektrostaatiline väli-teineteise suhtes paigal seisvate laetud kehade vast.mõj. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise + laenguga kehale. E-vektor-väljatugevus. Väljatugevus-E. +E on +. + laenguga keha korral E-vektor on suunatud sellest kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehad...
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on ...
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
TEST 4 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras. 1. Tahke (en kõige madalam) 2. Vedel 3. Gaasiline 4. Plasma (en kõige kõrgem) 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? Kui kehale mõjuv raskusjõud on suurem kui ülelükkejõud, siis keha upub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on võrdne üleslükkejõuga, siis keha heljub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem kui ülelükkejõud, siis keha ujub . 4. A. Kui aine molekulide keskmine kin en on väiksem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine tahkes olekus. B. Kui aine molekulide keskmine kin en on suurem kui molekulide vaheline keskmine pot en, on aine gaasilises olekus. C. Kui aine molekulide keskmine ...
2punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli +1C laenguga keha viimisel ühest punktist teise. ' punktlaeng pot. energia elektriväljas võrdub tööga ( Wp = A = q x E x s ) pot. energia sõltub 0-taseme valikust Kon on seade, millega saab koguda suuri laenguid. See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb diel...
Dün, klassikaline dün-punktmasside ja jäikade liikumiss(nt s=f(t)ja leida tuleb punktm-le on inertsimom antud teljega paralleelse ja Kin en tuletis aja järgi =mõjuva jõu võimsusega kehade dün-on staatika ja kinemaatika rakendatud F, mis põhjustab selle liikumise. masskeset läbiva telje suhtes ning teine Rööpl korral: T=m*vc²/2 Pöörleva l korral: kokkupandult. Käsitletakse liikumise 2.On teada punktm-le mõjuv F.Leida tuleb liidetav=keha massi ja telgedevahelise kauguse T=Iz*z²/2 Tasap l korral: T= m*vc²/2+ põhjustajaid(jõude), mis alati tekitab kehale punktm-i liikumiss. ruudu korrutisega. Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha töö...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Mehaaniliseks tööks. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (tähis: A, valem: A=Fs, ühik: 1 dzaul). Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (tähis: N, valem: N= A:t, ühik: 1W). Energia - keha võimet teha tööd min. energiaks. Tuntumad energia liigid: · mehaaniline · soojus en. · valgus en. · elektri en. · tuule en. · hüdra en. tuuma en. Mehaaniline energia koosneb kineetilisest-ja potensiaalsest energiast. Kineetiline energia on kehal siis kui ta liigub. Valem: E(väike k) = mv (astmes 2) : 2. Kineetiline energia sõltub põhiliselt kiirusest. Nt: püssikuul, massist: rong, auto kiirusest. Potensiaalne energia on kehal siis kui ta on vastasmõjus teise kehaga. Tuntuim liik on ülestõstetud keha. Valem: E(väike p) = m korda g korda h...
Impulss-füüsh suurus mis isel iga liikuvat keha. P=m*v() , F=mv-/t, F*t=mv- Jõuimpulss on jõu ja jõumõjumise aja korrutis. Jäävusseadus Kahe keha vastastikmõju korral on nenda impulside summa jääv.=*+* Impulsimoment isel iga pöörlevat keha, mis väliste jõudude puudumisel on jääv suurus. L=p*r L=p*v*r L=const , L=0. Töö A=F*s*cos. Võimsus N= ühtlasel liikumisl N=F*v.Energia suurus mille arvelt keha saab tööd teha. Potent vastasmõju (vedru,vibu),kine-liikumise. Kin K=m/2, potent P=mgh(maa vastasmõju) P=k. Energia jäävuse seadus a)üldine energia ei teki ei kao vaid kandub ühelt khalt teisele või muundub ühest liigist teise. b) Mehaanikas:keha kin ja pot energia summa on jääv K+P=const
Mõisted Mehanikaks nim. f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on...
· Millal tehakse mehaanilist tööd? valem, ühik Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja selle jõu mõjul keha liigub. valem: A(meh. töö)= F(jõud)*s(teepikkus, kehade vaheline kaugus) * cos-alfa ; ühik: 1J · Mida näitab võimsus? valem, ühik Võimsus näitab töö tegemise kiirust e. kui palju tööd tehakse ajaühikus. valem: N= A/ t, n- võimsus, A- töö, t- aeg; ühik 1W · Mida näitab energia? Energia näitab keha võimet teha tööd. Mis on kineetiline energia? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. valem : Ek= mv2/2 , Ek- kin. energia, m- mass, v -kiirus. · Mis on potensiaalne energia? Vastastikmõju energia , valem: Ep= mgh, kus Ep- pot. energia, m- mass, g- gravitatsioonikonstant( g = 10m/s2), h- kõrgus maapinnast. · Mis on mehaaniline koguenergia? Keha kineetilise ja potentsiaalse ene...
Meh.töö- füs. Suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle Jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. A(töö)=F(jõud)*S(teepik.) Seda tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub A>0- kui jõud mõjub liikumisega samas suunas A=0- kui jõud mõjub Liikumisega risti A<0- kui jõud mõjub liikumisega vastassuunas Kasutegur-näitab millist osa kogu tööst mood. (kasuliktöö:kogutöö*100% Kasulik töö-töö, mis vastab meie ootustele. Võimsus näitab kui palju Tööd tehakse ajaühikus ning iseloomustab töö tegemisel kiirust(W) Võimsus- võrdse tööhulga tegemiseks võib erinevatel juhtudel kuluda Erineval hulgal aega (N=A/t) Võimsuse ühikud on W ja Hj nende vaheline Seos on see, et 1hj=735,5W Energia-füs. Suurus, mis isel.keha võimet Teha tööd(tähis:E ühik:j) Pot.energia- vastastikmõju energia, pot. Energiat Omav keha võib teha tööd Ep=mgh Ep sõltub keha enda osade või selle keha ja teise keha vastastikust asendist. Ek sõltub massist ja...
Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast...
Elektriväli-laengute vahelise mõju vahendaja. Mateeria jaguneb aineks ja väljaks. Elektrivälja tugevus mingis punktis-näitab sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus-vektor, mis on suunatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunas. Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + ...
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise....
Mida ei saa lihtsam osakesteks jaotada nim-elementaarosakesed(elektron, prooton, neutron). Merevaigust esemeid hõõrudes villasest või karusnahaga, siis tõmbavad enda poole kergeid kehi. 16.saj avastas Gilbert(ingl teadlane) et hõõrudes klaaspulka siidiga on see võimeline külge tõmbama kergeid kehi. 2liiki elektrilaengud: laeng mis tekib klaaspulka siidiga hõõrumise teel nim. posit laenguks; mis tekib eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga nim negat. laenguks. Samamärgilistega osakesed tõukuvad, erinimelistega tõmbuvad. Ühe laetud keha mõju teisele toimub erilise materiaalse keskkonna kaudu mida nim. elektriväljaks. Füüsika osa mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega-elektrostaatika. Coolombi seadus: elektrostaatika põhiseadus-2liikumatu punktikujulise laetud keha või osakeste vastastikuse mõju F=k q1q2/r(ruut). SI süsteemis elektrilaengu ühik-C(ühik mis läbib sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus on 1 A. k=9x10aste9 Nm/c...
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on...
TEST 5 soojus 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? tahketes kehades (põhiliselt) soojusjuhtivus gaasides (põhiliiselt) konvektsioon vedelikes (põhiliselt) konevktsioon vaakumis (ainult) soojuskiirgus 2. Millised mikro, ja millised makroparameetrid? molekuli mass mikro rõhk makro molekulide keskmine kiirus mikro temperatuur makro ainekoguse ruumala makro 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik 1. Energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu konvektsioon 2. Energia levib ühelt aineosakeselt teisele põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks soojusjuhtivus 3. Energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu soojuskiirgus 4. Puidu erisoojus on u 3x suurem kui liival (835 K kg 1 K 1). Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv sooj...
Füüsika kordamisküsimused 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? Mehaanilist tööd tehakse sel juhul, kui kehale mõjub jõud ja keha muudab selle jõu mõjul oma asukohta. 2. Mehaanilise töö valem koos seletuste ja mõõtühikutega. Ülesanded. A= F·s·cos α A- mehaaniline töö (J) F- jõu arvväärtus (N) s- nihke arvväärtus (m) α- nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel ⃗ F Kui α = 0, st. ja ⃗s on samasuunalised, siis A= F·s 3. Millal loetakse tööd negatiivseks, millal positiivseks? Positiivne töö on siis, kui jõud mõjub liikumisega samas suunas, aitab liikumisele kaasa (nt. atra vedav hobune). Kui jõud takistab liikumist (on liik...
s v= kiirus raskusjõud Fr = mg hõõrdejõud Fh = kN = kmg t A N= impulss p = mv töö A = Fs võimsus t m v2 E = mhg E k = pot. energia p kin. energia 2 impulss- keha massi ja kiiruse korrutis. paigalseisval kehal impulss puudub p = mv (kgm/s) p muutub kiirus või mass | F1 = F2 | - vastassuund + samasuund mehaaniline töö- kehale peab mõjuma jõud, mille tagajärjel peab keha liikuma kui = 0° > A = Fs | kui = 90° > A = 0 | kui = 180° > A = Fs | A = Fs cos (1J = 1N·1m) tööühikuks on töö, mida teeb 1N suurune jõud, nihutades keha 1m võrra. võimsus- näitab töö tegemis kiirust ja on arvuliselt võrdne ühes ajaühikus tehtud tööga. ühtlase liikumise korral : N = A/t = Fs/t = Fv | N = Fv 1 kWh = 3,6·106 1W = 1J/1s - võimsus näitab,...
1) mõisted Elektrilaeng- mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid) 4) Dielektrikud on isoleerivad, ehk elektrit mitte juhtivad ained(kummi, klaas, õhk)...
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve tasakaaluasendist;A-max hälve(võnkumise amplituud);fii-vnkumise faas(fii= t);wnurkkiirus 4variant 1.Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v 2.Jõumoment- Jõumoment on jõud mida rakendatakse pöördliikumises.Jõumoment on koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim suurus, mis on ...
6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluas...
6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluas...
6variant 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline võnkumine-Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist. Võnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(või koosinus) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngubnäiteks ühtlaselt nurkkiirusega() mööda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega..Heli isel kõrgus,tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid j...
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine:...
Coulumbi seadus- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise ruuduga. F=k*q 12/r2 , kus F-jõud, k- 9*109Nm2/C2, q1- 1. keha laeng (c), q2- 2.keha laeng, r- kaugus kehade vahelisest kaugusest (m), - aine dielektriline läbitavus (-). Keha võib lugeda punktlaenguks siis, kui tema kaugus teistest kehades on suurem tema läbimõõdust. Kerade puhul keskpunktide kaugus. Ühtlaselt laetud sfääri sees olevate punktlaengutele mõjuvate jõudude summa on 0. näiteb, mitu korda väheneb kahe laetud osakese vaheline mõju antud aines võrreldes vaakumiga. F0/F, kus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis, F- -- II--aines. ELEKTRIVÄLI. Üks laeng tunnetab teist tänu elektriväljale. Elektriväli on laetud osakeste vahelise mõju vahendaja. Elektriväli levib vaakumis valguskiirusega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub paiknevale ühingu laengule. E F/q, kus ...
RINGJOONELINE JA VÕNKLIIKUMINE. LAINED opik.kirsman.ee II kursus 1. Millal on rotatsiooni puhul tegemist pöörlemisega? Millal tiirlemisega? Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha. 2. Milline on hetkkiiruse suund kõverjoonelisel liikumisel? Kõverjoonelisel liikumisel ühtib keha (hetk)kiiruse suund trajektoori igas punktis sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. 3. Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks? Ühtlane ringjooneline liikumine on keha või masspunkti konstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont . 4. Mida iseloomustab nurkkiirus? Kuidas seda arvutatakse? Millistes ühikutes mõõdetakse? Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Omega=fii/aeg Mõõd...
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
1. Kehade elektriseerimise võimalused: kehade vahetul kokkupuutul (vähemalt üks keha laetud)/ kehade vastastikusel hõõrumisel (hõõrdumisel). 2. Elektrilaengud: positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" 3. Elementaarlaeng- elementosakese laeng |e|=1,6*10 -19 C, elektronil, prootonil 4. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemis on summaarne laeng muutumatu. q1+q2+q3+...+qn=0 5. Coulombi seadus: kaks punkti kujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga, mis on võrdeline nende laengute abs. väärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kaugusega. F=(k|q1||q2|)/R2 6. [1C] laeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul, kui juhis on vool tugevusega 1A 7. Punktlaeng on laeng, millel puuduvad mõõtmed või laengut omava keha mõõtmed on nii tühised võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest või osakestest 8. Lähimõju: laengud mõjutavad üksteist mingi vahelüli (niit, juht, varras) ...
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
FÜÜSIKA EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass- keha, mille mõõtmetega antud ülesandes võib jätta arvestamata. Jäik keha- keha, mis teiste kehadega vastasmõjus olles jätab oma mõõtmed muutmata. Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus- punktmassiga keha asukohta saab määrata kolme parameetri järgi (kiirus, aeg, läbitud teepikkus) Kohavektor- koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor. Nihkevektor- vektor, mis on tõmmatud alguspunktist teise punkti. 2. Kiirus- on vektori suurus, mis isel. punktmassi asukoha muutust ajaliselt. Ühtlane liikumine- liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirenduse suurus ei muutu. 3. Kiirendus- on vektor, mis isel. seda, kuidas kiirus ajaliselt muutub. Tangentsiaalkiirendus- isel. kiiruse suur...
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitad...
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
Coulomb'i seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral. Sel juhul tähendab r-kehade kespunktide elektrivälja jõujooned on omavahel a...
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
· Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti. Nihkevektor on liikumise alguspunktist lõpp-punkti tõmmatud vektor. (nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t) · Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. v= = a*t + c (integreerimiskonstant, antud juhul v0) = a*t + v0 · Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, sest a=g=9,8 m/s2 · Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub. (parema käe kruvireegel) · Kuidas on seotud pu...
Aatom jaguneb tuumaks (prootonid ja neutronid) ja elektronideks. Elementaarosakesed-mida ei saa lihtsamateks osakesteks jaotada. Vana-Kr teadlased avastasid, et hõõrudes merevaigust esemeid karusnahaga/villase riidega, on nad võimalised tõmbama ligi kergeid kehi. Gilbert avastas, et hõõrudes klaaspulka siidiga tõmbab see ka kergeid kehi. Positiivne laeng prooton-tekib klaaspulga hõõrumisel siidiga. Negatiivne laeng elektron-eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga.Neutroni laeng on neutraalne. Samamärgiliste laengute osakesed tõukuvad, erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. Elektriväli-ühe keha mõju teisele erilise materiaalse keskkonna kaudu. Ühele laetud kehale mõjuv jõud tuleneb teiste kehade EV mõjust temale. EV olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule-väiksele laetud kehale. EV eksisteerib sõltumata teadmisest temast. Elektrostaatika-füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimisega, m...
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektri...
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektri...
Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. (Jagame proovikehale(teine laetud keha) mõjuva jõu ja sellele kehale mõjuva laengug...
Arvestus " Elektrostaatika" Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: elektrilaeng: q/1C(kulon) jõud: F/ 1N(njuuton) elektrivälja tugevus: E / 1C/N kaugus laengust: r/ pinge: U/ 1V/(volt) töö elektriväljas: A/ J(dzaul) elektrimahtuvus: C/ 1F(farad) elektrivälja energia: E/ N(njuuton) elektrivälja potensiaal: sabaga p/ 1V(volt) Valemid: elektriväljatugevus: E(vektor)= F(vektor)/q punktlaengu elektriväljatugevus: E= k*q/r ruuduga laengutevaheline mõjujõud: F= q1*q2/ r ruuduga töö elektriväljas: A= E*q*s elektriline pinge: U= A/q elektrivälja potensiaal: sabaga p= Ep/q elektrimahtuvus: C= q/U elektrivälja energia: Ep= E*q*d Seadused ja printsiibid: Coulumbi seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. F= k*q1*q2/r ruuduga Elektrilaengu jäävuse seadus: Elektriliselt iselooritud...
Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajek...
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...
annaabi.ee 
