Metallide keemilised omadused Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...
Polüuretaan Polüuretaan mis see on? Orgaaniliste ühendite ahel, mis on ühendatud uretaaniga -NH-(C=O)-O- (see on ühenduslüli) Ajalugu 1937 Otto Bayer Leverkusen, Saksamaa Alguses keskenduti kiududele ja paindlikele vahtudele II maailmasõja ajal kasutati sõjalistel eesmärkidel Alles 1957 sai kõigile kättesaadavaks Omadused Keemilised Füüsikalised Mitteaktiivne Elastne Põleb Kulumiskindel Ei reageeri: Kriimustuskindel Vee ja teiste lahustitega Ei vanane Õlidega Ei hallita Osooniga Ei lähe katki Kasutamine Vastupidavates istmepolstrites Soojustuspaneelides Tihendites Vastupidavates rehvides Tugevates liimides Vaipade aluskihtides Tugevad plastikosad, nt elektroonikas Automotive suspension bushings Spa...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Kroom...................................................................................................................................................3 Kroomi ajalugu................................................................................................................................3 Kroomi keemilsed omadused...........................................................................................................3 Kroom-kõige kõvem metall.............................................................................................................4 Kroomi saamine...............................................................................................................................4 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
..................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 8 Lisad........................................................................................................................ 9 Lk 2/9 Sissejuhatus Hakkame uurima andmeid, mis käsitlevad õuna, sibula ning pirni keemilisi omadusi. Uurimistöö on oluline, et hiljem uurimuslikult saadud andmeid võrrelda teiste uurimiste tulemustega. Varem on tehtud samu uurimistöid ka Hugo Treffneri Gümnaasiumis(kindlasti ka mujal), kus olid tähtsateks tulemusteks vastused küsimusele vee kareduse kohta katlakivi tekkimise suhtes. Mõõdeti enne ja pärast kuumutamist selle mööduv karedus tiitrimisel soolhappega. Meie uurimistöö tähtsaimaks eesmärgiks on praktiliste katsete tulemuste alusel
Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel ...
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse vastav oskiid. märgitakse vesi ...
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine:
Tarbekeemia kasutus igapäevaelus Maarjo Põder 9b Tarbekeemia tooted Tarbekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
Valgud koosnevad aminohapetest Inimese organismis on sadu tuhandeid või isegi miljoneid erinevaid valke ja igaühel neist on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. Rakud koosnevad 50% ulatuses valkudest. Valgud on tohutu suured molekulid, mis koosnevad sadadest ja isegi tuhandetest väikestest aminohappe molekulidest ning neid valmistatakse rakkudes. Looduses esineb üle 100 aminohappe, kuid peaaegu kõikide organismide valkude koostises on vaid 20 erinevat aminohapet.
Lk 32- Orgaanilised ained 1. Nimetage keemilisi ühendeid, mida loetakse biomolekulideks. Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipi...
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides.
Lk 25-Üldine keemiline koostis 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises?
VASTAN KÜSIMUSTELE ÕP LK 25 1) NIMETAGE ORGANISMIDE PEAMISI KEEMILISI ELEMENTE? V: Organismide peamised keemilised ühendid on hapnik (O), süsinik (C), vesinik (H) ja lämmastik. 2) MILLISED KEEMILISED ELEMENDID KUULUVAD MAKROELEMENTIDE HULKA? V: Makroelementide hulka kuuluvad fosfor (F), väävel (S), kaalium (K), naatrium (Na), Magneesium (Mg), kaltsium (Ca) ja kloor (Cl). 3) MIKS VAJAB ORGANISM MAKROELEMENTE SUHTELISELT SUURTES KOGUSTES? V: Organism vajab mikroelemente suhteliselt suurtes kogustes seetõttu, et need
Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja tooted 2008 Hübriidauto Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Peaaegu alati mõistetakse selle all elektriautot, millele on lisatud sisepõlemismootor. Loodussõbralikud värvid Värvides pole kasutatud keemilisi värvaineid, vaid on looduslikke lisanditega ja ei sisalda säilitusaineid. Praktiliselt lõhnatud Tervisele kahjutud Keskkonnasõbralikud Hübriidautod. Linnasõidul saab kasutada edasiliikumisel ka ainult elektrimootorite abi, mis teeb masina eriti vaikseks ja keskkonda säästvaks Heitgaaside hulk on väiksem Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Loodussõbralikud värvid.
· Neutralisatsioon aluse ja happe vahelist reaktsioon, mille tulemusena tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4)
Strelnikova uurimistöö teema on ,,Keemilised ained karastusjookides". Selle töö eesmärgid olid: Uurida andmeid teemal, kasutades populaarteaduslikku kirjandust ja interneti ressursse. Teha kindlaks Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 10. ja 11.a klasside õpilaste suhtumist karastusjookidesse, nende eelistusi ja maitseid. Viia läbi ankeetimine ning töödelda andmeid. Tõestada, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, mis mõjuvad halvasti inimese organismile. Olid määratud järgmised ülesanded: Vaadata läbi ja koguda andmeid karastusjookide (Coca-Cola, Fanta, Sprite) kohta. Uurida mis on nende jookide koostis ja omadused. Selgitada andmeid karastusjookide kahju kohta. Uurida mida on karastusjookides rohkem, kas kahju või kasu. Uurida TTRK õpilaste suhteid, eeldusi ning maitset (ankeetide küsimuste
Meelde: 1. Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad
KEEMIA 1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik
Mida aeg edasi seda täiusklikumad mikroskoobid on leiutatud. Rakkude uurimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid mikroskoope,mikrotoome ja radioaktiivseid isotoope. Erinevate rakkude vaatamiseks sobivad erinevad mikroskoobid. Organismide ehitus on 4 rakutüüpi: epiteel-.lihas-.side- ja närvikude. Elektronmikroskoobi leiutamisega hakkas tsütoloogia kiiremini arenema.Mikrotoomi abil lõigatakse uuritavast esemest õhukesed lõigud.Radioaktiivsete isotoopide mõjul uuritakse rakus toimuvaid keemilisi protsesse. Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning see avastati 17.sajandil, kuna siis oli ka mikroskoopide areng, millega rakke uurida, jõudnud piisavalt kaugele. Tänapäeval kasutatakse lisaks mikroskoopidele ka muid bioloogial põhinevaid teadusharusid. Rakuteooria järgi on kõik organismid rakulise ehitusega ja omavahel sõltuvuses, mis väljendub näiteks paljunemises. Mikroskoopide areng algas juba 15.sajandist. Mida aeg edasi, seda
moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna
Tardlahused jagunevad asendus- ja sisendustüüpi tardlahusteks. 6. Mis on keemiline ühend? Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. Üldiselt võib kahest komponendist koosnevad keemilist ühendit väljendada valemiga AmBn. Kristallivõret kooshoidvatest sidemetest lähtuvalt eristatakse kolme liiki keemilisi ühendeid: elektrokeemilised ühendid, sisendusfaasid ja elektronühendid. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse oksiide, intermetalliide, karbiide, nitriide ja boriide. 7. Missugust struktuuri nimetatakse tekstuuriks? 8. Missuguse struktuuriga sulamid on hästi survetöödeldavad? Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena.
... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil keemilist energiat, mida kasutavad loomad ja taimed eraldub soojusenergia. Elu keemia. Keemiline element-aine, mida ei saa keemilselt lihtsamateks aineteks lahustada. Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid. Keemiliste elementide ühend. Inimene koosneb keemilistest elementidest. Nii elus kui eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest ehk ainetest. Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest.... Orgaanilised ühendid on süsiniku ühendid. Milles C aatom on keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga. Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus( või sünteesitakse inimese poolt)
Alati tuleb hoolikalt lugeda läbi juhendid kuidas värvida , sest värvidel on ka erinev kastus. Kindlasti oled kuulnud, et ühed juuksevärvid on koduseks värvimiseks paremad kui teised ning osasid on ka lihtsam kasutada. Olemaks kindel, et saavutad tahetud tulemuse, võid nõu küsimiseks pöörduda juuksuri poole. Tema oskab kindlasti soovitada Sinu juuksetüübile parimat värvi. Enne värvimist peab juukseid lõikama ja hooldama! Värvitud juustesse ei tohi teha keemilisi lokke, aga keemilisi lokke võib värvida. Kokkuvõtteks hoolige oma juustest.
Bioanorgaaniline keemia Piiri teadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjut. tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni. Kindlate funktsioonidega: 1. makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kõik on mittemetallid, kõik on väikese aatommassiga) C on elukeskne element, sest a) see võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c) C ühendid võivad moodustada erinevaid struktuure (lineaarne, hargnev, tsükliline struktuur) d) C aatomie üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus, mis omakorda põhjustab molekuli kuju muutusi e) C ühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. H ülesanded: a) osaleb vesiniksidemete tekkes: H ja O ning H ja N vahel
Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED...............................7 2.6
halljänes) o Kooslus eri liiki organismide kogum, kes elavad ühisel alal (NT: mets) o Ökosüsteem isereguleeriv tervik, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest (NT: mets) o Biosfäär kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kõrgeim organiseerituse tase (NT: kõik elusorganismid maal) 3. Tasemete seos teadusharuga! Anatoomia Uurib organismide seost Biokeemia Uurib aineid, keemilisi reaktsioone elusorganismides Ökoloogia Ökosüsteem, suhteid elus ja eluta vahel Tsütoloogia Uurib rakkude talitust ja ehitust Histoloogia Uurib kudesid Zooloogia Teadus loomadest Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasemel Geneetika Uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Füsioloogia Uurib organismide talitlusi ja regulatsiooni Etioloogia Uurib loomade käitumist 4
Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest nende omadused on seda tugevamad, mida kergemini nende aatomid seovad teiste aatomite elektrone. Kumb on metallilisemate omadustega : a) Al või Mg , b) Ca või Ba, c) Al või Ca? Miks?a) Mg, sest tema tuumalaeng on väiksem.b) Ba, sest tema aatomi raadius on väiksem.c) Ca, sest tema tuumalaeng ja aatomi raadius on väiksemad.Mille järgi liigitatake keemilisi elemente s-, p-, d- ja f-elementideks ?Keemilisi elemente liigitatakse s- , p-, d- ja f- elementideks selle järgi, milline on aatomis kõige kõrgema energiaga alakiht, kus asub elektron. Kus paiknevad s-, p- ja d-elemendid perioodilisustabelis?S-elemendid asuvad I A ja II A rühmas. p- elemendid asuvad III A kuni VIII A rühmas. d-elemendid asuvad b-rühmades. Milline on järgmiste elementide maksimaalne ja minimaalne oksüdatsiooniaste ühendites? Miks? a) P , b) B, c) Se, d) Cl
kasutatakse põllumajanduses taimede kaitseks erinevaid meetodeid. Seeläbi tagatakse taimekaitsesaaduste kvaliteet ja püsiv saagikus. Kõige rohkem kasutatakse taimekahjustajatest vabanemiseks keemilist tõrjet, vähem aga bioloogilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi meetodeid. Integreeritud taimekaitse Integreeritud taimekaitse tähendab erinevate taimekaitse meetodite kombineerimist. Rakendamise eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Kõige pealt tehakse ennetustööd, kohapealseid vaatlusi ja seiret, siis on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Integreeritud taimekaitse põhialused: Kasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte
energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma
Valem P4 Pn (polümeer) Valge vahataoline tahke aine, Füüsikalisi vees ei lahustu, lahustub Tumepunane tahke aine, ei lahustu vees omadusi hästi mõnedes orgaanilisetes lahustites ega orgaanilistes lahustites Keemilisi Keemiliselt küllaltki Keemiliselt aktiivne, võib väheaktiivne, süttib omadusi toatemperatuuril kuumitamisel (üle iseenesest süttida, helendab pimedas 250º C), ei helenda Füsioloogiline Väga mürgine Ei ole mürgine toime Fosfor looduses Fosforväetis Tähtsamaid keemilisi elemente taimede
energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensüümid) kõik reaktsioonid on katalüütilised Katalüsaatorid kiirendavad keemilisi reaktsioone ilma nende tasakaaluolekut muutmata katalüsaatorid kiirendavad tasakaalu saabumist Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma
Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe.
KORDAMINE ORGANISMIDE KOOSTIS KÜSIMUSED LK 25 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. C, H, N, O, P, S / Cl, Ca, Na, Mg, K / Fe, Cu, Zn, I, F 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C (süsinik), H (vesinik), N (lämmastik), O (hapnik), P (fosfor), S (väävel) 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4
Praegu mõnedes toiduainetes on palju keemiat, selleks et nad ei läheks halvaks. Ostsin õunu ja selle peal oli parafiin . Kui õuna süüa koorega , siis pärast võib halb olla. Kui mina vaatan saateid ,kus tehakse süüa, seal ma näen ,et kokk valmistab sööki alkohoolist, maitseainetest ja muudest toiduainetest. Mõnikord ema teeb kooki ja ma vaatan , mida ta sinna paneb, ja sinna ta paneb kaneeli ja söögiäädikat ja muuid aineid.Tahtsin veel öelda ,et iga toiduaine sisaldab keemilisi aineid . Piim pole enam tervislik ja seda tehakse lõssipulbrist Sokolaad juba ammu pole tervislik, see sisaldab kõike ,mis võimalik on. Vorstis on palju lisaaineid ja ainult 70% liha. Isegi jäätis nüüd on teistsugune, teine maitse ja värvus. Inimene kasutab palju aineid, mis sisaldavad keemiat, kõige imelikum on see , et meie maailmas on veel biopood ,kus saab osta naturaalset toitu ja isegi piima. Kui pesta nõusid siis kasutame nõudepesuvahendit
Kaks või enam elektriliselt ühendatud elementi moodustavad patarei. Primaarelementide ühendamisel saadakse primaarpatarei. Sekundaarelementide ühendusena saadud sekundaarpatareid tuntakse rohkem akupatareina*. *Akupatarei ehk akumulaatorpatarei on ehituslikku tervikut moodustav rühm elektriliselt ühendatud ühetüübilisi elektriakumulaatoreid, et saada kõrgemat pinget või tugevamat voolu. Igapäevases keelekasutuses on välja kujunenud lühinimetused: kõiki ühekordselt kasutatavaid keemilisi vooluallikaid (seega siis ka üksikuid primaarelemente) nimetatakse patareideks (nt kellapatarei) ja laetavaid allikaid (ka mitmest elemendist koosnevaid) akudeks (nt autoaku). Mõnes seoses tähendab patarei mistahes liiki keemilist vooluallikat; nii võib seadme (taskulambi, seinakella, juhtmeta hiire) patareitoite (s.t mitte võrgutoite) allikaks olla üks või mitu nn ümarpatareid või vastavat akut. Inglise keeles ongi battery üldiselt kasutusel selles laias tähenduses
ELEKTROLÜÜTIDE KASUTUSALAD TÄNAPÄEVA ELUS Laurene Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 Sisukord 1. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid 2. Elektrolüütide tugevus 3. Dissotsiatsioonivõrrandid 4. Dissotsiatsioonimäär 5. Vesinikeksponent 6. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes 7. Soolade hüdrolüüs ELEKTROLÜÜDID ja MITTEELEKTROLÜÜDID Mis on elektrolüüt ja mitteelektrolüüt? · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid), mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Elektrolüütili ne dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste
*Monosahhariidide hulka ei kuulu : a) fruktoos b) laktoos c) glükoos d) galaktoos *Heksooside hulka ei kuulu: a) fruktoos b) riboos c) glükoos d) galaktoos *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras : 1)Vesi 2)Aminohape 3)Tripeptiid 4)Polüpeptiid *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras: 1)Vesi 2)Glükoos 3)Sahharoos 4)Tärklis *Lõpetage definitsioon. Biokeemia on teadushari, mis uurib elusorganismide keemilist koostist ja nendes toimuvaid keemilisi protsesse. *Lõpetage definitsioon : Spordibiokeemia on teadusharu, mis uurib organismis kehaliste harjutuste ajal ning nende järgselt kulgevaid keemilisi protsesse ning organismi kehaliste harjutustega kohanemise keemilisi aluseid. Spordibiokeemiat võib samal tasandil käsitleda kui liikumise keemiat. *Orgaaniline keemia : Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest jm.
● Pöörlemisperiood : 24 tundi 39 minutit Marsi kirjeldus ● Neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete ● Nimi Rooma sõjajumala järgi ● Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett Sisesruktuur ● Kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. ● Koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. ● Marsi tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist Tänan kuulamast!
Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad.Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Järjest suuremat kasutust leiab plastmass mitmesuguste pakendite tootmisel. Plastmassesemete lõhnamine osutab sellele, et neist eraldub keemilisi aineid, mis võivad olla inimesele mürgised. Plastmassi kokkupuutel vee ja toiduainetega plastmassi koostisosad lahustuvad ning võivad sel moel sattuda ka inimese organismi. Seepärast võivad toiduainetega kokkupuutes olla vaid tervisele kahjutud plastmassid. Plastmassnõudele on tavaliselt sisse pressitud, milliseks otstarbeks neid kasutada tohib. Nii võib näiteks mõningaid anumaid kasutada ainult kuivainete hoidmiseks, teistes jälle tohib hoida vaid külmi toiduained.
RAKUEHITUS Rakumembraan: ühendab rakke omavahel, eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb rakku, ainete transport ühest rakust teise Tsütoplasma: ühendab rakuorganellid tervikuks Ribosoomid: yoimub valgusüntees, neid on rakus tuhandeid ja need on ühed tähtsamad rakuorganellid Golgi kompleks: valkude ümbertöötlemine, nende pakkimine põiekestesse, kontrollib kõiki keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem
Kasutatakse põhiliselt enesekaitseks loomade, põhiliselt karude, või ohtlike inimeste eest. Kasutatakse harvem vägivaldsete protestiaktsioonide maha surumiseks. Tagajärjed silmades Paistetus ja punetus silmade limaskestadel viib kohese silmalaugude sulgemiseni umbes 5 kuni 10 minutiks. Kontaktläätsede kandjatele on pipragaasi silma saamine eriti ohtlik, kuna läätse ja silma vahele kogunenud OC aine võib tekitada edasisi keemilisi reaktsioone. Tagajärjed hingamisele Pipragaasi sissehingamine viib ägeda köhani ja tekitab hingamisraskusi. Harva tekitab lämbumist. Astmahaigetele väga ohtlik. Tagajärjed nahal Pipragaasiga kokku puutunud kohad nahal tekitavad põleva tunde ja sügelust 15 kuni 40 minutit. Sõltuvalt kogusest võib mõju lakata 48 tunni vältel. Aitäh kuulamast!
prantsuse keemik oma nimekirja ka valguse ja soojuse. Kui Dmitri Mendelejev 1869. aastal oma perioodilisustabeli koostas, oli seal juba 66 elementi. Keemilise elemendi defineerimine aga sama tuumalaenguga aatomite liigina on puhtalt 20. sajandi seisukoht. Vahest on ehk huvitav märkida, et 2006. aasta sügisel teatati elemendi nr 118 saamisest, ometi pole aga elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente? Igal keemilisel elemendil on oma nimetus ja tähis (sümbol). Kui alkeemia perioodil olid need võrdlemisi allegoorilised ja abstraktsed, siis elementide ja nende ühendite arvu kasvuga muutus selline tähistusviis tülikaks. Seetõttu võeti kasutusel rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanek tähistada elemente sümbolitega, mis saadakse ladinakeelse nimetuse esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. Kust on pärit keemiliste elementide nimetused?
laengud üksikult. 2. suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nimetatatkse emj. E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest
Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse, mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisustabeliks. Keemilised elemendid on paigutatud tabelisse prootonite arvu suurenemise järgi aatomituumas. Aatom koosneb tuumas ja elektronkattest. Kuna elektroni ja prootonite elektrilaeng on suuruselt võrdsed ja vastasnimelised, on aatom tervikuna neutraalne. Elektron on aatomi koostisoas, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektroni mass on prootoni ja neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem.
Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? *Fosfor lämmastik/ osoonide hapestumine Mürgiresistentsus on *Ökosüsteemi vastupanivõime erinevatele looduslikele mõjufatrotitele Miks kahaneb osoonikiht *CFC ühendeid kasutatakse liiga palju Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega *Limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandust *Sõnnik. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid Kuidas puhastada õhku *tsükloniga
orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, muutmata reaktsioonide termodünaamikat, ja vabaneb pärast reaktsiooni lõppu esialgsel kujul. Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Kujunemine Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast , katálysis ladinakeelse lõpuga. 1835. aastal võttis rootsi keemik Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini katalüsaator. Nimelt uuris ta keemilisi aineid ning ka katalüütilisi protsesse ja aineid, mis osalesid katalüüsis muutumatul kujul ta nimetas need ained katalüsaatoriteks. 1895. aastal õnnestus Wilhelm Ostwaldil defineerida ka tänapäeval kasututav katalüsaatorite mõiste. Oma töö eest katalüüsi, keemilise tasakaalu ja reaktsioonikineetika vallas pälvis ta aastal 1909 Nobeli keemiaauhinna Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet,
kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või Teie organismist. Ning isegi filtreid kasutades, ei tea Te vee koostist, mistõttu ei saa Te ka olla kindlad vee kvaliteedis. Kahjuks ei edasta ka kodused veefiltrid hoiatavaid signaale selle kohta, millal on vaja nad välja vahetada. Te ei saa ka pidevalt kontrollida filtritest läbivoolava vee koostist ning tagada, et vesi ei sisalda keemilisi elemente, mis võivad kahjustada filtreerimissüsteemi. Tallinna Vesi on pidevalt täiustanud oma tehnoloogiat, millesse on alates 1996/97 lülitatud osoonimine.Põhimõtteliselt on võimalik vett puhastada ka teiste meetoditega: broom, vesinikülihapendil põhinevad ühendid, ultraviolettkiirgus, ioontöötlus, osoon jne. Mõningaid ühendeid aitavad kontsentreerida mikroorganismid. Mikroorganisme - baktereid, seeni, vetikaid ja viiruseid esineb maasügavuses kui ka kõige puhtamas
annaabi.ee 
