Elektrongaasi mudel metalli kristallvõre koosneb metalli katioonidest. Osalaeng moodustub, sest aatomid on erineva elektronegatiivsusega ja üks aatom tõmbab elektronpaari tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige. Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1. Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil? Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning
elektroni) see tähendab, et neil on olemas ideaalne 8 ja neil ei ole vaja kellegagi ühineda vms.. 2. Kovalentne side on vajalik selleks, et saada ühiste elektronpaaride abil väliskihile 8 elektroni ? 3. mittepolaarne elektronid jaotuvad võrdselt mõlema aatomi vahel, sest moodustub sama elemendi aatomite vahel ja nendel on ühesugused jõud sees.. ja seega tõmbavad ühesuguse tugevusega.. polaarne erinevate mittemetalliliste aatomite vahel ja seega üks tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole (elektronegatiivsem tõmbab) 4. ioonvõre ioonkristallid (vastaslaengutega ioonid) moodustavad kristallvõre mille keskmetes asuvad ioonid moodustavadki ioonilise kristallvõre e ioonvõre... Neid hoiab koos iooniline side.. 5. elektrongaasi mudeli järgi koosneb metalli kristallvõre metalli katioonidest,
ioonidest või aatomitest. 3. Side Kovalentne side Iooniline side Kuidas Kahe aatomi elektronorbitaalid Elektroni(de) üleminek metallilise tekib? kattuvad: moodustub ühine elemendi aatomilt elektronipaar. mittemetallilisele. Mis Molekul (või aatomvõre) Tekivad ioonid (ioonvõre) tekib? Mittepolaarne Polaarne Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi Milliste Sama/lähedase Erineva elektroni vahel ainete elektroni sidumise vahel sidumise võimega tekib? võimega mittemetalliliste mittemetalliliste elementide elementide aatomid aatomid Näited H2, B, CH4... H2O, NH3, LiF, NaCl, KOH...
Delta EN=-1,9 Iooniline side erinimeliste ioonide vaheline side. Tekib siis kui EN erineb suuresti. Liidavad või loovutavad elektrone. Lahutatakse, kui väliskihil on 1-3 elektroni => +ioonid. Liidetakse, kui väliskihil 0-7 elektroni => -ioonid Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid
Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall. kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre. Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nim iooniliseks sidemeks. Ained milles esineb valdavalt iooniline side, nim ioonilisteks aineteks. Kristallid on kõvad aga seejuures haprad. Naatriumkloriidi sulamistemp on kõrge ump 800 kraadi. Ainetes milles vesiniku aatomid on seotud fluori, hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed.
· Molekulaarne aine · Mittemolekulaarne aine molekulidest koosnev aine. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud. · Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. · Üksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. · Kaksikside aatomite vaheline keemiline side, mille moodustavad kaks ühist elektronpaari.
Nõnda on võimalik elektronvalemist ka üpris palju lisainfot välja lugeda. Näiteks elektronvalemi lõpp ...4s23d104p3 annab kohe informatsiooni, et element asub 4. perioodis, on aga pelement ning asub VA rühmas, kuivõrd väliskihil on 5 elektroni. s ja p elemendid ehk Arühmad · metallide kõrgeim oksüdatsiooniaste võrdne rühmanumbriga, madalaim 0. · mittemetallide kõrgeim oksüdatsiooniaste võrdne rühmanumbriga, madalaim rühma number miinus kaheksa. (va O ja F ja H) d elemendid ehk Brühmad · metallidel puudub kindel o.a. Nad võivad loovutada kõik väliskihi elektronid või osa ka eelviimaselt kihilt. Fe: II või III ; Cu: peamiselt II, aga võib olla ka I ; Zn: II ja Ag: I... OKSÜDEERIJA aine, mis põhjustab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemist;
perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.
· hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari); · lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni); · süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile) IV. Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel. 4.1 Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega
(endotermiline protsess) - neeldub energiat (H>O - lagunemisreaktsioonid, fotosüntees Kovalentne side esineb molekulides mittemetalli aatomite vahel, aatomeid seovad ühised elektronpaarid. · Mittepolaarne kovalentne side - ühesuguste mittemetalli aatomite vahel - H2, Cl2, Br2, N2, P4 - ühised elektronpaarid kuuluvad võrdselt mõlemale aatomile - X=0 · Polaarne kovalentne side - erinevate mittemetallide aatomite vahel - H2O, HCl, H2SO4, SO2, P4O10 - ühised elektronpaarid nihkunud elektronegatiivsema elemendi poole - X<1,9 Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu.
Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8. Kordne side on keemiline side mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. 9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14
sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus vesinik on seotud endast elektronegatiivse aatomiga nind kus esineb polaarne molekulide H-side on tugevam kui teised molekulivahelised jõud ja seetõttu kulub tema lõhkumiseks rohkem energiat e. H-side tõstab aine keemistemp. Ühendid, mis on võimelised moodustama vesiniksidemeid, lahustuvad vees paremini, kui need mis ei ole selleks suutelised Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid:
Madalama energiaga osakesed on püsivamad (stabiilsemad). Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada stabiilsemat seisundit, milleks tavaliselt on elektronidega täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed). Sellepärast nimetatakse neid väärisgaasideks ega loeta mittemetallide hulka kuuluvaks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist.
tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9. Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele. 10. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel. 11. Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid. Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14. iooniline side KF, Na2O, BaCl2 sest koos on metall + mittemetall polaarne side NO2, CO2, CH4 sest koos on kaks mittemetalli
· Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side 5. · Keemiline side-on mõõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks · Ioonvõre-võrest moodustavate osakeste (ioonide )vahel on tugev iooniline side,mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamistemp ja keemistemp,haprad · Aatomvõre-moodustavate osakeste vahel on tugev kovalentne side,mistõttu ained on
Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side
1) Eksotermiline reaktsioon Sideme tekkel energia vabaneb. Endotermiline reaktsioon Sideme lõhkumisel energia neeldub. 2) Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või -ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivasse (väiksema energiaga) olekusse; energia eraldub ja keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 3) Metalliline side metallide vahel Iooniline side Metalli ja mittemetalli vahel. Nt: NaCl Polaarne kovalentne side Erinevate mittemetallide vahel. Nt: Hcl, CO2 Mittepolaarne kovalentne side Ühesuguste mittemetallide vahel. Nt: H2, Cl2, O2, N2 Vesinikside Esineb kui vesinik on ühenduses fluori (F), hapniku (O2) või lämmastiku (N2) aatomiga. 4) Kristallvõre tüübid: 1) Molekulvõre Tahked ained, mis koosnevad molekulidest. Nt. suhkur 2) Ioonvõre Ioonilise sidemega ained. Nt. sool 3) Aatomvõre Aatomitest koosnev aine.
· Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1
Molekulidevahelised jõud vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad
Tekivad ioonid(ioonvõre).Aktiivse metallilise elemendi ja aktiivse mittemetallilise elemendi vahel nt.LiF,NaCl,KOH.Toimub üleminek ühelt osakeselt teisele,aineosaksesed lähevad püsivamasse olekusse,aatomid üritavad saavutada väliskihile oktetti-8 elektroni.Metall muutub +...,sõltuvalt mitu sidet moodustab teise ainega,mittemetall-...,sõltuvalt selle kogusest aines.Ioonide arvude suhe kristallis-1:1/2:1- tuleb laengust,metall ette!Ioonilise sidemega ained on väga haprad.Löögi toimel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Metalliline side-metall+metall,metalliaatomite elektronkatted kattuvad osaliselt:üle kristalli ühised elekronid.Metallikristall(metallvõre).Esineb metallides nt.Na,Al. +metallikatioon,-metallielektron.Metallikatioonide vahel on poolvabad elektronid- elekrongaas.Metalli painutamisel/tõmbamisel elektrongaas paigutub ringi,sp metall ei purunegi.1)Hea töödeldavus(elektrongaas katioonide vahel) 2)Head elektrijuhid-poolvabad
KONTROLLTÖÖ nr 2 KORDAMISTEEMAD 1. Keemilise sideme liigitamine. Kovalentne side Iooniline side Metalliline side mittemetall+mittemetall Mittemetall+met Metall+metall all Mittepolaarn Polaarne Moodustamisel Fe-Fe e Erinevate läheb metalli Cu-Ag Kahesuguste mittemetalli väliskihi elektron Ag-Al mittemetalli de aatomite või elektronid Väga hea de vahel vahel täielikult üle elektrijuhtivus Moodustamis H-F; HCl; mittemetallile Magneetilised el H2O NaCl sulamid Fe;
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline
MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, tekkes osalevad väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. X<1,7. IOONILINE SIDE moodustavad metalli ja mittemetalli aatomid, mille elektronegatiivsused erinevad olulisel määral. X>1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu.
endale 8 või 2 elektronilise väliskihi. 2) PK sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega aatomi poole. 3) Dipoolid on poolustega molekulid, kus molekuli 2 poolt on erineva laenguga. (Dipoolsed molekulid saavad tekkida kuna aatomine elektronegatiivsused erinevad.) 4)Metallilises sidemes osalevad osakesed: metallikatioonid, metalliaatomid ja elektrongaas. 5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9)
· Paremale liikudes aatomi raadius vaheneb, sest tuumalaeng kasvab ning elektronid paiknevad seetottu tuumale lahemal. · Ulalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. · Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste
lähemal. Ülalt alla liikudes aatomi raadius kasvab, sest suureneb elektronkihtide arv. Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ülalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. Ülalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad väliskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega nõrgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone 1. Elementide perioodilised omadused Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused,
laenguga. Elemendid on perioodilisustabelisse järjestatud prootonite/elektronide arvu järgi. Liikudes tabelis vasakult paremale ja alt üles suurenevad elementide mittemetallilised omadused ja vähenevad metallilised omadused. Liikudes rühmas ülevalt alla suurenevad metallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide kasvades kaugeneb väline elektronkiht aatomituumast ja nende külgetõmme väheneb. Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud.
lahustub veega hästi, sulas olekus ja vesilahuses juhivad elektrit. Vesinikside · vesinikside on molekulide vaheline side e. molekulide vaheline tõmbejõud. · Vesinikside on oluline polaarsete molekulide puhul. · Vesinikside on oluliselt nõrgme kui kovalentne side. · Selline side tekib peamiseltt tugevate elektronegatiivsete elementidega:fluori, haniku ja lämmastikuga. · Vesiniksideme ainete omadused kõrga sulamis-ja keemistemperatuur, veega tugevad vesiniksidemed, vees hästi lahustuv. Metalliline side · metalliline side on keemiline side, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. · Metalli kristallivõres on metallioonid ja nende vahel poolvabalt liikubad elektronid elektrongaas. · Kristallivõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite ja milekulide korrapärasele asetusele kristallivõres.
Kovalentne kaksikside kui on 2 elektronipaari. Üksikute aatomite reageerimisel moodustub aatomite vahele keemilineside ja tekib keerukam osake-kristallid, molekulid või ioonid. Keemilise sideme moodustumisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite välisel elektronkihil oleks 8 elektroni. Elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone ühendis nimetatakse elektronegatiivsuseks. Metallide elektronegatiivsus on väiksem, kui mittemetallide elektronegatiivsus. Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side. Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. Mittepolaarne kovalentne side moodustub aatomite vahel, mille elektronegatiivsus erinevus on võrdne nulliga. Erinevate mittemetalli aatomite vahel moodustub polaarne kovalentne side. Iooniline side püsib koos elektrostaatiliste jõududega vastasnimeliste ioonide vahel.
MITTEMETALLID o ÜLDISELOOMUSTUS MM võtavad enda alla umbes ¼ perioodilisustabelist. MM on gaasilised ja tahked ained, v.a. broom, mis on tavatingimustel vedel. Mõned tahked MM on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad (väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side. o VESINIK H2 Perioodilisustabeli esimene element. Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult.
happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete erinevust. Enamasti ei teki molekulide vahel keemilist sidet. Kui aine on gaasilises olekus, siis tema
kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve. Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustades tekivad aatomitel seejures erinevad märgid. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimalust tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. Kovalentne mittepolaarne side on keemiline side, milles kahe aatomi ühine elektonipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. (N: H2 aatomite vahel moodustub ühine elektronpaar, kui mõlema aatomi elektronid (üks kummaltki) moodustavad paari.) 5) KOVALENTNE POLAARNE SIDE. POLAARSUS. · KOVALENTNE POLAARNE SIDE - Kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. · Kovalentse polaarse sideme puhul koosnevad ühendid erinevatest mittemetalli aatomitest. · Ühised elektronpaarid on tõmmatud elektronegatiivsema (mittemetallilisema) elemendi aatomi poole. / 2 Elektronpilv liigub mittemetallilisema elemendi aatomi poole.