Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia protokoll 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kristall, sulfaat, cuso4, reaktiivid, reaktsioon, lahustuvus, soojusefekt, tiigel, nh2o, lahused, ammooniumnitraat, naatriumsulfaat, ettevaatlikult, koefitsent, pudeli, algtemperatuur, endo, veaarvutus, põleti, 0090, 0126, eralda, laboratoorse, protokoll, mona, theresa, praktikum, vesilahuste, nh4no3, na2so4, lõpptemperatuur, eksotermilisedPraktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja torgati kapillaari ots ainesse,
NaOH 21 kraadi NaOH + HCl 28 kraadi Arvutused: q r=−4,18 ( J g−1 K −1)∗200 g∗¿ 7 = -5852 q r=−5852 Δƒ HOH = -230,0 K J · mol-1 Δƒ HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · ΔH ΔH = q/n ΔH = -5852 / 0,1 = --58520 Jmol-1 = -58,52 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O ΔH = -285,8 –(- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Järeldus: Erinevus tuleneb arvatavasti mõõtmisveast. Veaarvutus: -55,8 – (-58,5) = 2,7 2,7 / 55,8 * 100 = 4,8% 1 TÖÖ 7: LAHUSED JA 1.2 KATSE 4 – VASK(II)SULFAAT-5-VEE LAHUSTUVUS KRISTALLVEE KOEFITSIENDI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 3 – SOOJUSEFEKT AINE LAHUSTUMISEL Töö eesmärk: Töö eesmärk: Leida kristallvee koefitsient Uurida temperatuuri muutust aine
Ei olnud korrapära b) Töö Eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö Käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1,2,3,4) mõõta 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%-list lahust ja teise nelja (1*,2*,3*,4*) 4cm3 väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada selle kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriutiosulfaadi lahusesse 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee Temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsta 10 .c Võrra ning korrata katseid teise katseklaaside paariga (2*ja 2). Analoogiliselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures iga kord tõsta vee temperatuuri 10.c võrra. Katseandmes kanda tabelisse:
Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K)) 6. Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06 Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2
LAHUSED. LAHUSTUVUS Praktiline töö nr 8 (11LO, 17.10.2016) tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel Lahused tavaliselt suureneb; Lahused on ühtlased segud, mis koosnevad lahustunud gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel ainest ja lahustist. Tõelises lahuses on lahustunud aine tavaliselt väheneb; pihustunud tavaliselt üksikute molekulide ja ioonideni, gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel tavaliselt eristudes niisiis kolloidlahustest ja jämepihustest, kus aine suureneb. esineb pihustuskeskkonnas suuremat tombukestena. Tuntuim, levinuim ja odavaim lahusti on vesi. Et vesi on tõesti hea lahusti, siis looduses päris puhast vett ei leidugi:
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel
arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähesel hulgal destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ja ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi leidmine C 2 −C 1 C = C%1 + · (ρ – ρ1) ρ2−ρ1 NaCl massi leidmine lahuses C mNaCl =ρlahus ∙V lahus ∙ 100 Katse suhtelise vea leidmine, arvestades, et õige tulemus on 70% |C −70 | ES = ∙ 100 70 Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Lahuse molaalsuse leidmine naine Cm = mlahusti Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Nor
temperatuuril ja rõhul veel lahustub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk eraldub). Lahustumise ja hüdraatide tekkega võib kaasneda kas ekso- või endotermiline soojusefekt. Soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine (1 mol) lahustumisel teatud koguses lahustis nimetatakse lahustumissoojuseks. Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. CM=kh*p
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et
ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii,
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool
LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis.
ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõgul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust ( aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl vesinikkloriid (tugev hape) NaOH naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee
kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g (võtsin 7,01g ) liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega
filterpaberiga katseklaasi seinale, kus hape katseklaasi ei puutunud. Sulgesin katseklaas hermeetiliselt nii nagu ontrolli ajal. 7. Palusin naabrit hoida hoolikalt katseklaasi, samal ajal liigutasin bürette üles-alla nii, et nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkisin võimalikult täpsemalt üles näit ühelt büretilt. ( V 1 ) V 1 = 16,2 ml 8. Liigutasin katseklaas nii, et metalltükk kukkus happesse ning jälgisin, kuidas reaktsioon algas ja muutus nivoo bürettides. 9. Kui reaktsioon lõppes ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2..3 minutit jahtuda, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. 10. Liigutasin bürette üles.alla nii, et vee niood mõlemas büretis oleksid silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uus nivoo näit. ( V 2 ) V2 = 24,6 ml 11. Fikseerisin õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. See jaguneb tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustuvuseks nimetetakse aine omadust lahustuda mingis lahustis. Lahuseid jagatakse ka küllastunud, küllastumata ja üleküllastunud lahusteks. Lahustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mis eraldub või neeldub teatud koguse lahustatava aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Gaaside lahustuvus temperatuuri tõusuga väheneb ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus: Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal , kus CM –gaasi molaarne konsentratsioon lahuses mol/dm3 P – gaasi osarõhk lahuse kohal atm Kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant)
suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ) naine = dm 3
mlahusti mlahus - mNaCl 0, 253 kg - 0, 004 kg 0, 249 kg Moolimurd mlahusti 249 g nlahusti = = = 13,83 mol M H 2O 18 g / mol naine 0, 0707 mol 0, 0707 mol Cx = = = = 0, 005 naine + nlahusti 0, 0707 mol + 13,83 mol 13,9007 mol Normaalsus Toimub reaktsioon NaCl + H 2O NaOH + HCl Naatriumkloriid on suhtes ühe vesinikuga. Järgnvate tehetega leian lahuse normaalse kontsentratsiooni. M 58,5 ENaCl = NaCl = = 58,5 ( g / g - ekv ) 1 1 m 4,138 nNaCl = NaCl = = 0, 0707 g - ekv ENaCl 58,5 nNaCl 0, 0707 g - ekv Cn = = = 0, 2828 Vlahus 0, 25 dm3 Tihedus
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
· Spetsiifilised erireaktsioonid (tiool-, ksantoproteiin-, Milloni reaktsioon): omased ainult teatud aminohapetele valgu molekulis/aminohapete lahuses. Valkude reaktsioonid 1. Biureedireaktsioon Aine peab sisaldama vähemalt kahte peptiidsidet. Tugevalt leeliseline keskkonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid (peptiidid) roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: 1 ml munavalgu lahust + 1ml NaOH + 2 tilka 1% CuSO4 lahust (loksutan) Tulemus: Hakates lahusele lisama CuSO 4 lahust muutus lahus kohe helelillaks ja tumenes CuSO4 edasisel lisamisel. Järeldus: Munavalgu lahuses sisaldusid polüpeptiidid. 2. Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (tyr, trp, phe) olemasolu valgus. Lisades konts. lämmastikhapet sadestub valk pöördumatult ja soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi
ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahusti — mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus — aine omadus lahustuda mingis lahustis — puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahusti osakeste eemaldamisel lahusest jääb alles sama lahustunud aine. Kasutatavamad lahuse koostise väljendusviisid on järgmised: 1. Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massisajas massiosas lahuses: 𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑡𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑚𝑎𝑠𝑠 [𝑔]×100% 𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 ×100%
±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse?
Tekkis sade, mis pidi olema Cd3[Fe(CN)6]2 sade, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Järelikult olid lahuses [Fe(CN)6] kompleksioonid, mitte CN- ioonid. Dissotsiatsioonivõrrand: K3[Fe(CN)6] 3K(aq) + [Fe(CN)6]3-(aq) 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses moodustus sade, järelikult leidus lahuses K3[Fe(CN)6] dissotsiatsiooni järgselt tekkinud [Fe(CN)6]3- ioone, mitte aga CN- ioone. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 1. Katsed 0,25 M CuSO4 lahusega a) 1. Töö eesmärk o Saada lahustuvast vask(II)sulfaadist rasklahustuv vask(II)hüdroksiid ning sellest lahustuv ammiinkompleks. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,25 M CuSO4, 0,5 M NH3 x H2O vesilahus, 6 M NH3 x H2O vesilahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. Lisasin tilkhaaval 8 tilka 0,5 M NH3 x H2O