Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng.
psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine
Laias laastus pole see kaugeltki nii. Keel = rahvuse/riigi sümbol (s.o. langeb kokku poliitiliste reaalidega Eestis eesti, Venemaal, vene, Prantsusmaal prantsuse jne). Kuid mida teha Norraga, kus on 2 kirjakeelt. Vastastikuse mõistetavuse kriteerium on kehv, sest vaatamata keelekujude sarnasusele ja lähedusele võib eksisteerida kaks eraldi kirjalikku traditsiooni, normi jne. Piiride tõmbamine on tihti tinglik. Võib rääkida nt hollandi-saksa murdepidevusest, s.o. lähedaste keelevariantide ahelast. Keelekujule ,,keele" staatuse andmine või, vastupidi, ,,alandamine" murdeks on tihtilugu poliitilise manipuleerimise tulemus. Näited: meänkieli Rootsis; moldova keel. Vene impeeriumi 19. saj. lõpu ,,teoreetikud" väitsid, et ukraina ja valgevene pole eraldi keeled, vaid vene keele murded. ,,Keel on murre armee ja laevastikuga" (Max Weinreich). Seal, kus kirjalik traditsioon puudub, on eriti raske otsustada. Keeleteadlastel, kõnelejatel ja
,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine Kristiina Ross: piiblitõlked Heli Laanekask: kirjakeele kujunemine TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht): vana kirjakeele korpused, sõnastikud, uurimused. Murrete jm keelevariantide uurimine Sõnavara päritolu: Lembit Vaba (läti laenud), Mari Must (vene laenud), Vilja Oja (värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee.
keelepädevus - salvestus, - kvalitatiivsed - litereerimine, meetodid, - korpused, - kvantitatiivsed sõnaraamatud, meetodid. arhiivid - katsed ja küsitlused Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjendamist ja analüüsimist.( hetkeseisund) Sünkrooniline- diakrooniline = vastandused Diakrooniline uurimmine arvestab ajalist arengut ja kirjendab eri etappide keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika ,
Praakli: Soome eesti keel on eesti k piirkondlik keelekuju, st eesti k variant, mida räägitakse ühel geograafilisel territooriumil. Väljaspool Eesti geograafilist ruumi räägitavate keelekujude defineerimine samadel alustel pole võimalik. Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt vestluspartnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning
Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel.
Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. ( näiteks eesti kirjakeele arengud ärkamisajast tänapäevani) Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et
Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused
Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused
Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused
17. veebruar Erinevates käsitlustes on keele kõnelejaskonda määratletud erinevalt. Üks romaani keel on kaväljasurnud keel dalmaatsia keel. See oli ka ladina keelest väljakujunenud keel ja seda kõneldi kuni 19. sajandi lõpuni Balkani poolsaare loodeosas, just Aadria mere äärses piirkonnas. Aga seda keelt jõuti veel ka dokumenteerida. Viimane kõneleja elas Vahemere saarel (Krki ehk Veglia saar). Romaani keeled on vaadeldavad ka kui dialektide, keelevariantide kogumid. Romaani keelte rühmitamine 1) Ida-Romaani keeled rumeenia, dalmaatsia, itaalia (lõuna- ja keskdialektid) 2) Lääne-Romaani keeled prantsuse, hispaania, portugali, oksitaani, katalaani+ itaalia põhjadialektid Oluline eristav joon: Mitmuse tunnus: nt. hispaania ja prantsuse keeles moodustatakse mitmus "s" lisamisega lõppu. Itaalia keeles oleneb mitmus sellest, kas on ns või ms sõna ja mitmuse lõpuks on mingi vokaal. "S" on säilinud
· Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika · Foneetika ja fonoloogia · Morfoloogia · Sünatks, morfosüntaks · Keelekorraldus · Teksti- ja vestlusanalüüs · Sotsiolingvistilised uurimussuunad: kakskeelsus, keelekontaktid, keelepoliitika, sotsiolingvistika, kvantitatiivne sotsiolingvistika, etnolingvistiline vitaalsus. · Suulise kõne uurimine · Keele omandamise uurimine · Arvutilingvistika, keeletehnoloogia 14
potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel. Tekstide kogumine: uuritakse linnakeelt. Lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil; olulisim uurimisobjekt igapäevakeel (kõige regulaarsem); tuleb saada eri stiilis kõnet samadelt inimestelt või samade rühmade inimestelt · Materjali kogumisel 4 erineva tähelepanuga tekstiesitamise viisi: Word list WL, reading passage RP , interview style IS (vaba vestlus, juhib intervjueerija), casual style CS (vaba jutt) Keeleliste variantide identifitseerimine: litereerimine ja transkribeerimine (kindel formaat puudub).
Neuro- ja psühholingvistika erinevused ei ole suured. Neurolingvistikas keskendutakse keelevõime lokaliseerimisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike, võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Keele sünkroonia on tema hetkeseisund, diakroonia on ajalooline areng (keeleajalugu). Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine. Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele.
Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 99. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakroonilised uurimused kuidas keeleline areng on kulgenud, nt areng leksikaalsest grammatilisema suunas (desemantiseerumine e semantika tuhmumine), kuidas keelendi kasutamisel suurenevad grammatikareeglitest juhitud piirangud ja väheneb süntaktiline vabadus; kuidas täistähenduslikest sõnadest saavad sisutühjad funktsioonisõnad ning grammatilised üksused jm 100
dialektoloogide isoglossidega ja mis ei lange omavahel kokku. Uurimismetoodika Kvantitatiivne sotsiolingvistika kasutab informantide valikul juhuvaliku meetodit. Valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist ja püütakse teha nii, et igal inimesele oleks potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Tekstide kogumisel on oluline väide, et lingvistilised hüpoteesid ja teooriad peavad põhinema tavaliste inimeste poolt igapäevastes sotsiaalsetes kontekstides kasutatavate keelevariantide vaatlusel ja analüüsil. Selliseid keelevariante nimetatakse vernacular variety. Vernakulaar on mingi keeleühiskonna kohalik (indigenious) variant. See on dialekt, mis pole rahvuskeel või normikeel (standard variety) või lingua franca. See on stiil, mis on seotud argiste/informaalsete kontekstidega. Uurimine on kvantitatiivne, sest inimesed kasutavad väga harva ainult ühte või teist varianti. Tavaliselt kasutavad nad teatud määral ühte ja teatud määral teist. Selle taga on ka