VÄLJENDTEGUSÕNAD Väljendtegusõna Tõlge Väljendtegusõna Tõlge Andeks andma käsile võtma aru saama lugu pidama aset leidma meelde jääma heaks kiitma mehele minema hoolt kandma nahka panema hukka mõistma omaks võtma ilmale tulema osa võtma jagu saama paika panema jalga laskma pead murdma jalule seadma pähe õppima joonde ajama rahul olema
kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse
Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga; · tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: võid kasutada, tuleb harjutada, hakkas naerma, tundub oskavat, näib tukkuvat. Eesti keeles väljendatakse tulevikku tegusõna olevikuvormide abil, saama-tulevikku peetakse ebasoovitavaks. Öeldisest oleneb temaga lauses seotud käändsõnavorm seda nimetatakse rektsiooniks. Tegusõnad, mille rektsiooniga sageli eksitakse:
(kaksteist) omadussõna (Vaikne ookean Vaiksel ookeanil) Nimega lahutamatult seotud Maad (mitmuses) riigi tähenduses liigisõnad (Pühajärv) kohanimest lahku (Euroopa maad) Täpsustav täiendosa ühendatakse Ühendtegusõnad määr- ja kohanimega sidekriipsu abil tegusõnast koosnev (ette võtma) (Lõuna-Eesti) Maa kohanimega enamasti kokku Väljendtegusõna käänd- ja (Eestimaa) tegusõnast koosnev (juttu ajama) Liittegusõnad- sõna või sõnaosa Määr- ja kaassõna teistest ja tegusõna lahutamatu ühend, sõnadest tavaliselt lahku (väga mille osi ei saa teineteise suhtes hea, niisama osav, üsna kaval) ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada (abielluma) Pool, poole, poolt- määrsõnaga Pool, poole, poolt- käändsõnast
Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis. Lihttegusõna- tegusõna (olema, elama, kasvama, õppima). Liittegusõna- sõnatüvi+tegusõna (abielluma, alahindama). Ühendtegusõna- määrsõna+tegusõna (peale käima). Väljendtegusõna- käändsõna+tegusõna (jalga laskma). Muutumatud sõnad Määrsõna e. adverb- väga erinevad. Kohamäärsõna- märgivad kohta (ees, taga, kõrgel, madalal) Viisi- ja seisundimäärsõna- märgivad tegevuse viisi, seisundeid (halvasti, vapralt) Kvanteedimäärsõnad- Märgivad hulka või määra (palju, väga, veel, üsna, vähe)
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
TEGUSÕNAD ehk PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja nad muutuvad pööretes aja, kõneviisi, tegumoe ning kõnevormides. Tegusõnad jagunevad: 1. Lihttegusõna. Näide: lugema, töötama, mõtlema. 2. Liittegusõna. Näide: abielluma, rulluisutama, ravivõimlema, ristküsitlema. 3. Ühendtegusõna, mis koosnevad lihtverbist või tegusõnast + abimäärsõna. Näide: ette ütlema, läbi lugema, ära sõitma. 4. Väljendtegusõna, mis koosnevad lihttegusõnast või verbist ja sellisest käändsõnast, mis on oma esialgse tähenduse kaotanud. Näide: jalga laskma, kirja panema, tähele panema, käsile võtma, sõna kuulama. Tegusõnadel on lisaks pöördelistele vormidele ka käändelised vormid. Pöördelised väljendavad isikut ja arvu (ainsus või mitmus), aega (olevik, minevik), tegumoodi (isikuline, umbisikuline), kõnet (eitav ja jaatav).
Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS- ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine.
annaabi.ee 
