Kuidas eesti keelt kaitsta? Eestis elab umbes 1,3 millionit inimest, neist praeguseks vaid 69% eestlasi. Seda on võrdlemisi vähe võrreldes maailmamastaabiga. On palju spekuleeritud, et eesti keel ei jää püsima ning on hääbumisohus. Vaatamata sellele, et rahvaarv on väike, oleme siiski jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist.
sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente STATISTILINE INFORMATSIOON see põhineb koodi (sõnade) märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel BITT informatsiooni statistiline ühik EKSTRAVERBAALNE keeleväline DUAALNE kaheplaaniline REFERENT ese või nähtus, millele tähistaja (sõnakuju) osutab ARBITAARNE meeleväline ONOMATOPOEETILISED SÕNAD mitmesuguseid hääli matkivad sõnad SÜMBOL liik märke IKOON on oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis
sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli." (samas, lk 91) Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem. [...] "Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25) Suuline vs. kirjalik kirjandus
3. Jägnevad suuremad erinevused murrete vahele kujunesid esimesel aastatuhandel pKr. Maamurre jagunes saarte, lääne- ja keskmurdeks. Lõunaeesti (Ugala) jagunes lääne- ja idarühmaks, eristades Mulgi murde idapoolsest lõunaeestist. See on periood, mil hakkasid kujunema murded sellistena, nagu me neid praegu tunneme. 4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus
See omakorda viitab sellele, et kõikidel keeltel on ühesugune põhistruktuur, mida tuntakse universaalse grammatika nime all (Tool Module). Vastsündinul kui ,,puhtal lehel" on potentsiaal omandada mis tahes keel, sest ,,kõik keeled on peaajus ühel või teisel viisil juba sündimishetkeks organiseeritud ning tema elukohas kõneldava keele keskkond määrab ära lapse emakeele". Laps ei õpi rääkima kuidas iganes ta ise tahab, vaid võtab omaks kindla keelestruktuuri. Universaalne grammatika usub, et kõikide keelte süntaks on ühesugune ning inimesed sünnivad keelevõime ning struktuuriga. Evolutsioonibioloogid Philip Lieberman ja Terrence Deacon ei nõustu universaalse grammatika kaasasündinud keeleorgani ideega: nad kinnitavad, et inimesel seda pole, sest keel on õpitav oskus, mis põhineb funktsionaalsel keelesüsteemil. Sama usuvad ka kognitivistid, kes vastanduvad formalistidele-generativistidele. (Tool Module)
Viipekeeles suhtlemine toimub zestide (viibete) kaudu, mida adressaat peab nägema, seega erinevalt tavalistest ehk audiaalsetest keeltest on viipekeel zestilis-visuaalne. Keeletasandid on: foneetika, morfoloogia, sõnavara ja süntaks. Sarnasused keeles on seletatavad: mõtlemisprotsesside universaalsuse, ühise põlvnemise ehk sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte
Ta Mõned kirjanduse tunnused: on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist kultuuri, kus puuduks kunst üldse. Paljudel meie poolt loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada kunstiteostena tajutavatel muistsete või eksootiliste kultuuride niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber (Lotman “Poeetika lühikursus”) tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste
Poolkeelsus on kahe keele mõjuväljas kasvanud inimese võimetus väljendada end selgelt kummaski keeles. Poolkeelne indiviid ei tunneta vaimsete seoste peensusi, kuna need on talletunud keeles ja neid väljendatakse kõne kaudu; ta kasutab halvasti abstraktseid mõisteid ja ei suuda nähtusi teoreetiliselt mõtestada; või ei oska ta ennast väljendada ega vestluskaaslastele arusaadavaks teha. Väljenduseks on sõnade takistatud valik, kogelemine, mitte keelestruktuuri kohaselt koostatud laused, mis on tingitud oskamatusest opereerida mõistetega ja suutmatusest hõlmata keele struktuurset süsteemi ühtne struktuur. Poolkeelsus avaldub M. Hindi järgi kolmel tasandil: mõistemoodustamisvõime vaegareng koos abstraktse mõtlemise puudulikkusega; grammatiliste seoste analüüsi ja kasutamise ebakindlus; kõneorganite kordinatsiooni puudulikkus. Natuke kõnehäiretest ja nende põhjustest
Verbaalne suhtlus teenib palju erinevaid eesmärke. Eesmärkideks on eelkõige informatsiooni vahendamine, aga ka emotsionaalse seisundi väljendamine, eesmärk midagi saada ( midagi paludes) ning eesmärk kindlustada sotsiaalseid suhteid ( teretamine). Informatsioon, mida vahendatakse, võib olla erinev: · Semantiline informatsioon selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Semantilisest informatsioonist tuleb lahus hoida inimese teadmus suhtlemise hetkel. · Statistiline informatsioon põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel. Verbaalse suhtluse väga tähtis tunnus on selle intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja rohkem või vähem teadlikul kavatsusel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks nad rääkida tahavad
Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keelte omandamise võimalikuks. Kuid sellegi poolest on õppimisprotsess nii õpitava hulga kui ka selleks kuluva aja poolest üsna ulatuslik. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem informatsiooni vahendamine. Vahendatud informatsioon võib olla vastuvõtjale uus või mitte. Semantilise informatsiooni puhul kasutab kõneleja enda väljendamiseks sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente. Informatsiooni all võidakse mõelda ka statistilist informatsiooni, mis põhineb kood märkide arvul ja nende esinemise tõenäosusel. Keeleline suhtlus kannab ka teisi eesmärke: nt emotsionaalse seisundi väljendamine, palumine ehk siis saamise eesmärk, tervitamine ehk äratundmise ja sotsiaalsete suhete kindlustamise märk. Seega teenib keeleline suhtlus mitmesuguseid eesmärke. Mitteverbaalne suhtlus
koosnevate sümbolitena. Tähendus kujuneb grammatiseerudes ja ülekannete süstemaatilisusega. 88. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Diskursus tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- 1970. aastate alguses sugenes lause aktuaalse liigenduse teooriast lähtuv tekstilingvistika. Oluliselt muutus keeleteaduse põhitaotlus: keelestruktuuri asemele seati esiplaanile keele suhtlusfunktsioon (keelelise suhtlemise teooria). Kujunes pragmaatikateooria (semantika). 1970. aastail hakati keeleainestiku süstematiseerimises ja grammatilises analüüsis grammatikate, sagedus-, pöörd- ja muude sõnastike koostamises ning foneetikauurimises laialdaselt kasutama arvuteid, 1980. aastaiks jõuti keeleandmepankade moodustamiseni.
mittemepiiriline reaalsus, mis kehtib siiski objektiivselt kultuurilise omailma liikmetele. Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud. Kultuur võib olla vaimuga laetud objektide kogum, mis kuulub ühe ühiskonna juurde. 19. Mida tähendab, et keel on kogemust võimaldav struktuur? [Kultuurifilosoofia, lk 66] Selleks, et objektile omistada tähendus, on meil vaja luua seoseid läbi keelestruktuuri. Loomuliku keele valdamine eelneb kõikidele keelelistele tähendusloome aktidele. Igale inimkollektiivile on omane maailma liigendamine kindlate ühiselt teadaolevate ja inersubjektiivselt kehtivate ideaalsete vaimsete objektide kaudu. 9 20. Mida tähendavad Ernst Cassireri mõisted „sümboolsed vormid“ ja „sümboolne laetus“? [Kultuurifilosoofia, lk 65-70, 67]
teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik identiteet teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. 86. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad-????????????? Anafoor- keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. 87. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs. Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni. Keelekasutust mõistetakse dünaamilise interaktiivse protsessina, mitte valmis ,,toodete" (Ssõnade, lausete) analüüsina. Voor- vestluse üksus - see, mida üks kõneleja ütleb, kuni selle kohani, kus teine kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus- kõnevoorude vahetamine vestluses. Naaberpaar-nt küsimus - vastus, ettepanek - nõustumine jne 88. Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
Tõi teadusliku huvi valdkonda individuaalse kõneakti mõiste; Sõnade tähendused ei ole rangelt määratletud: kasutades sõna, vajutab iga indiviid sellele oma isikliku kogemuse, oma individuaalse psühholoogia pitseri, nii et sõnad omandavad tegeliku mõtte alles nende lausumise hetkel. Psühholoogilised kriteeriumid: nad püüdsid näidata, et rahvaste vaimne hõimlus ilmneb keelestruktuuri sugulaslikes vormides ja vastupidi. Wundt - inimmõistus baseerub meelte kaudu välismaailmast saadud muljetel, kuna keele ülesandeks on väljendada sel viisil (so meelelise faktori poolt) piiritletud mõtteid. keelekollektiivi psüholoogia kujuneb kollektiivse elu tüübile vastavalt. Selle psühholoogia uurimiseks on tarvis tunda ühiskonna elu kõiki avaldusi rahva keelt, tema kombeid, ideoloogiat ühe sõnaga kogu tema kultuuri
Langackeri kognitiivne grammatika keelt ei ole võimalik kirjeldada keelekasutaja kognitiivsetele struktuuridele viitamata ning et grammatilised strutktuurid ei ole autonoomne formaalne süsteem või pindstruktuuri avaldumisvorm. · Gtammatikaliseerumisteooria kognitiivne suund ja Bernad Heine keele struktuuri olemuse allikas on inimese suhtlus teda ümbritseva keskkonnaga; keelelised kategooriad lätuvad meie kogemustest ja teadmistest. 1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud
erinevustele on olmeas kindlad alused, millele kogu inimkond toeatab. o F järgi pole sellist aluspõhja olemas. Ta väitab, et inimese kesksed teadusharud nagu antropoloogia jms vajaksid ümbervaatamist, sest inimisiksusele keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et ta hakkab kuuluma keele keskonda. Populaarkultuuri teooriad loeng 12 Faucault · Teadusega on tal järgmised probleemid: 1. Teadus eeldavab, et on olemas mignisugne objektiivsed teadmiste kogu, mis ootab avastamist.
annaabi.ee 
