Tugevate vaimsete häiretega laps saavutab lingvistilise taseme, mis ületab tema teisi tunnetuslikke vilumusi. KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele. Keeled erinevad pindmise struktuuri poolest, kuid sarnanevad süvaülesehituse(nt grammaatika) poolest. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile KRIITILINE PERIOOD: ajavahemik, mille vältel ajus pikenev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes.
jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes
1. Kui Robinson Crusoe oli üksinda oma saare peal, rääkis ta iseendaga. Ilma seda tegemata, oleks Robinson lihtsalt kaotanud mõistuse. Seega inimene vajab keelt, et suhelda ja suhtlemist selleks, et jääda täie mõistuse juurde. Keel on keskkond, mis ümbritseb inimest sünnihetkest alates. Kui ta keelekeskkonda ei sünni, siis ei saa temast kunagi inimest, ta jääbki loomaks, sest keel on see mis eristab inimest teistest loomadest. Keelt on vaja ka selleks, et inimesed saaksid jumala poole pöörduda. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on kordki oma elu jooksul pöördunud jumala poole, sest see annab meile teatud turvatunde. 2. Riigil on vaja keelt turvata, sest keel on meie riikluse alusmüür. Tähtsad dokumendid,
sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt grammatika, poolest · Keele omandamise kriitiline periood selle vältel on keeleorgan tundlik keelekeskkonna mõju suhtes Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik Helen Keller (1880 1968) · Jäi pimedaks ja kurdiks 19-kuuselt haiguse tagajärjel · Selleks ajaks oli läbinud mitmed kõne arengu etapid · Rääkima hakati õpetama 7-aastaselt · Õppis selgeks pimedate kirja · Lõpetas Harvardi
Sõna tähendus võib olla suure inimese omast laiem ( laps ütleb issi kõigi meessoost isikute kohta) või kitsam (laps ütleb issi ainult oma isa kohta) 18. Kas reaalses elus oleks huntide juures kasvanud Mowgly õppinud kõnelema, sattudes inimeste juurde 18 aastaselt? Eric Lenneberg kriitiline periood keele omandamises. Kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahel väljaspool keelekeskkonda (ei kuule teisi inimesi rääkimas), siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik. Lennebergi järgi ei võimalda keelt enne kriitilist perioodi õppida artikulatoorsete vilumuste ja kõneorgani liigutusliku kontrolli puudulikkus ning ebapiisav neuriloogiline areng. Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises. 19. Miks on võõrkeelte õppimine sageli raske? Kuidas on lastel võimalik televiisori vahendusel õppida ära võõrkeel
o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik · Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad
Eraldi sõnu kasutada ei oska aga mõistab juba teisi hästi. See etapp kestab umbes 3 – 8 või 9 kuud kuni aasta uues keelekeskonnas viibides. Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid sõna asemel, luua uusi sõnu, teha emakeelest otsetõlke või kasutab koodivahetust ehk siis
vajalikke strateegiaid ka muukeelse õpilase enesehinnangut. Et vältida madalat enesehinnangut, väljendab õpilane huvipuudus õppeaine vastu, ei tee koduseid ülesandeid, üritab puududa ja vältida ebameeldivaid tunde, muutub klassikaaslaste ja mõnikord õpetajate suhtes agressiivseks (Rannut 2003: 74-76). 2.2 Õpetaja rollid multikultuurses klassis Klassiruum peab looma atmosfääri, kus lapsed julgevad võtta riske ja eksperimenteerida erinevate oskuste ja võtetega. Rikkalikku keelekeskkonda võib luua suuliselt või visuaalselt. Seintele asetatud keelenäiteid, seinasõnastikke, tabeleid ja õpikeskusi leidub pea kõikides koolides ja lasteaedades, kus õpetatakse lapsi teises keeles (Rannut 2003:84). Õpetaja tähtsamad rollid: · Klassitöö organiseerimine, kus õpilasi tuleb jaotada rühmadesse ja paaridesse, et lahendada erinevaid ülesandeid lahendama. Õpetaja ülesanne on motiveerida õpilasi,
Vaatame, kuidas normitud kirjakeel erineb teistest keelekujudest. Allpool toodud skeem on pärit Kenneth G. Wilsoni Ameerika inglise keele käsiraamatust. See inglise keele mudel hõlmab kolm keelekuju: Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel', Common English 'tavainglise keel' ja Vulgar English 'rahvainglise keel, lihtrahva inglise keel'. 22 Ülemine ring tähistab standard-, keskmine tava- ning alumine rahvakeelt. Meie keelekasutus peegeldab paljuski seda keelekeskkonda, milles me elame. NIMELT Varaste, asotsiaalide ja narkomaanide seltskonnas liikudes omandame vargaargood ja narkoslängi, AGA kuid oleks petlik arvata, et saaksime niimoodi tundma õppida normitud kirjakeelt. SEEGA Peame hoolikalt valima, mida lugeda ja vaadata, sest kõik kolm ringi peaksid olema meie keelekasutuses esindatud.
11 12 kuu vanused lapsed lalisevad tihti pseudolausetes: jutustavate, küsi-ja hüüdlausete intonatsioonimustreid kasutades. Siiski, need lapsed, kes ei imiteeri kõnet, ei jää oma arengus maha imiteerijatest. Kui imiteerimine oleks oluline keele omandamise mehhanism, peaks imiteeritu olema spontaansest kõnest keerukam. Tihti see aga nii ei ole. Imiteeritud jutt peegeldab hoopis lapse keelelist taset. 21) Kuidas mõjutab vanus võõrkeele õppimist ja miks? Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai
Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält. · seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,.. · kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood. Kui laps kasvab mingis vahemikus väljaspool keelekeskkonda, pole lapsel enam võimalik keelt õppida või ei omanda seda perfektselt. Võõrkeele õppimine on alguses edukam täiskasvanutel, kuid mingi aja pärast lapsed mööduvad. kohalikud 7 40 vanus Keele omandamise tase sõltub sellest, kui vanalt ta seda õppima hakkab. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: 1) Kirjalikku teksti lugedes haarame sõna tervikuna, suuliselt on sõna ajas välja venitatud.
hoida, ei erguta kuigivõrd mõtlemisprotsessi arengut. Sama kehtib ka üheülbaliste arvutimängude kohta. Laps areneb kiiremini, kui ta mängib lihtsate (isegi väga lihtsate) asjadega, kus ta saab rakendada oma loomupärast rikkalikku fantaasiat (Niiberg&Linnas 2007:80). 1.5. Kodu keelekeskkonnana Inimene on kõnelev olend: seda peetakse kõige olulisemaks tunnuseks, mis eristab teda teistest elusolenditest. Maailma sündides satub laps teatavasse kindlasse keelekeskkonda. Alates sünnihetkest kuuleb laps enda ümber kõnekeelt (Niiberg&Linnas 2007:82). Parim emakeele õpetaja on ema, kellega räägitakse sünnist peale. Lastel, kellega vanemad palju räägivad, on kõne areng kiirem ja sõnavara laiem. Sõnavara laius ja mitmekesisus on oluline, sest sellest sõltub see, kui hästi hakkab lapsel koolis minema, kui kiiresti ta õpib lugema ja kirjutama. Ka maailma asjadest arusaamiseks on vaja küllalt laia sõnavara.
tingitud aspektid) 3) Pragmaatikapädevus (keeleliste vahendite funktsionaalne kasutamine kõnes ja kirjas. Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata 2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada 3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks. Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus
kohe öelda see sõna nii nagu ta on või öeldakse millegi õige versioon). Seda teooriat kritiseeritakse, kuna lapse kõnes on palju selliseid asju, mida ta kuskil kuulnud polegi. Sageli ei paranda ka vanemad last. Kõneorgani teooria esindajad Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Laps sünnib juba selliste eeldustega, et keelt on kerge omandada. Selleks, et laps hakkaks rääkima on tarvis tavaliselt keelekeskkonda. Olemas on kõneorgan, aju on vastavalt üles ehitatud, et kõne omandamine on loogiline. Chomsky ütles, et on pärilikud eeldused. On kriitiline periood, mil on keele omandamine väga kerge ja väljaspool seda on keelt raske omandada. Teooria tõestamiseks on juhtumid lastest, kes on olnud sotsiaalses ja keelelises isolatsioonis (Aveyron'i metsik poiss Victor, Genie juhtum, Isabell'i juhtum); sensoorne
KUI MA OLEKS... · Laula või loe: "Kui ma oleks väike pall, väike pall, väike pall, Kui ma oleks väike pall, veereksin just nii. Kui ma oleks väike lennuk, väike lennuk, väike lennuk. Kui ma oleks väike lennuk, lendaksin just nii." · Mõtle välja uusi salme ja tegevusi. UURINGUTE ANDMETEL vajavad lapsed aju optimaalseks arenguks innustavat keelekeskkonda, kus nad puutuvad kokku rikkaliku sõnavaraga. Kaheaastase lapse kõneoskust ja kujutlusvõimet saab arendada erinevatest asjadest lauldes ja neid tegevuses kujutledes. MIDA SA NÄED? · Õues jalutades palu lapsel rääkida, mida ta näeb. Kui ta vastab, esita tema mõtlemise ergutamiseks lisaküsimusi. · Kui laps ütleb, et ta näeb puid, võid vestluse jätkamiseks küsida näiteks: Kas see on suur puu? Millised on puu lehed? Mis värvi on puu lehed
infot oma keele abil, kategoriseerimine, lapse amneesia, kõne pole piisavalt arenenud, et saaks infot aktegoriseerida ja püsimällu istutada. Mälupildid on jäänud, sünnipäev, KÕNE 7 Mitu osa, peab tajuma, rääkima, vatsama, õpitud oskus, kui keelekeskkonda ei ole, siis kõnet sõnaline segmentatsioon.. prossoodia on kõne intonatsioon. Oluline rääkida emotsionaalselt. ka ei tule, baas on olemas. Planum temrporale ühel pool suurem, kõne tutnneb ära, Teatud ajukahjustuse puhul käib prosoodia ära. samamoodi ühendused motoorse keskusega. Uurijad on huvitavaid järeludsi teinud, miks in erineme. Uurijad on leidnud, et loomad mõistavad keelt. Ei suuda öelda teatud häälikuid ja VESTLUSE STIIL
annaabi.ee 
