Filosoofia ei tohi mingil viisil sekkuda tegelikku keelekasutusse, lõpuks võib ta seda ainult kirjeldada. Filosoofia lihtsalt asetab kõik meie ette ning ei seleta ega tuleta midagi. Ta jätab kõik nagu on. Wittgenstein, Filosoofilised uurimused 124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta.
tänapäeval ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Rahvuskultuuriline identsus on vähenenud, kasutatakse suvaliselt võõrkeelt ning emakeelt vaheldumisi, ning keegi ei pane seda pahaks. Tänapäeva inimesed on niivõrd ülemaailmastunud, et vahepeal ei tunta isegi ära kas tegu on oma emakeelse sõnaga või mõne võõrsõnaga. Seda selle tõttu, et kogu maailma rahvad on hakanud omavahel aina enam segunema, ning tänu sellele tuleb keelekasutusse ka aina uusi sõnu juurde, mida toovad endaga kaasa teised rahvused. Inimesed võtavad uued sõnad omaks ruttu eriti veel kui need tunduvad lihtsamad ja kõlavamad kui omakeelsed sõnad. Neid hakatakse kasutama igapäevaselt ning need kanduvad edasi inimeselt inimesele kuni seda võetakse juba kui tavalist omakeelset sõna. Sellega hääbub oma puhas eesti keel, mida aga on varem peetud niivõrd oluliseks. Kiire tehnika areng ning üleilmastumine on põhjustanud eesti keele muutumise. Meie
kasutanud küllaltki palju vormi luuletuse sisu rõhutamiseks, mis luulekaanonis peaks vastupidi olema - Hennoste artikli põhjal peaks vorm olema kõigest vahend ja sisu esmatähtis. Kuna mõlemad luuletused räägivad luule kaduvusest, siis võibolla ületabki vorm ühel hetkel nende luuletuste sisu. Keele ilu hinnates sobib Alver kindlasti eesti luulekaanonisse - luuletuses on kasutatud sõnu, nagu "läidetud" ja "räbune", mis tavapäraselt ei kuulu igapäevasesse keelekasutusse, tegu on pigem poeetiliste sõnadega. Kasuks räägib lisaks ka eelnevalt mainitud Alveri õigekeelsus ja kirjavahemärgistus. Kolk on aga üsna argikeelne. Kuna kasutanud pole ta ka kirjavahemärgistust ja suuri tähti, siis traditsioonilises mõttes keele ilu poolest Kolk kaanonisse pigem ei sobi. Alveri kindlalt kaanonisse kuulumise poolt räägib ka asjaolu, et poetess tegutses eelmisel ehk 20. sajandil, kuid Kolgi "hiilgeajaks" võib pidada käesolevat sajandit
kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu. Teksti teine äärmus ongi suuline dialoog, kõige üldisem ja läbi Infoühiskonnas on endisest tähtsam suuta eristada olulist informatsiooni vähem olulisest ning õppida avama tekstide mitmetahulisi ja mitmemõõtmelisi tähendusi. See tähendab oskust kriitiliselt lugeda ja tekste analüüsida. Analüüsioskus on abiks ka tekstide koostamisel. Tegevusalade struktuuri ja töö iseloomu muutumine jätab jälgi keelekasutusse. Õppeaeg pikeneb ja haridustase kasvab, üha suurema hulga inimeste töö kujutab endast lugemist, kirjutamist, nõupidamisi ja vestlusi. Keelekasutaja peab tänapäeva oludes suutma toota ja mõista keelt paljudes eri situatsioonides, ta peab oskama hinnata keele tähtsust ja rolli oma tegevuses. Kõrghariduses ja teaduses rõhutatakse järjest rohkem võõrkeelse kommunikatsiooni vajadust. Rahvusvahelise teaduse ja hariduse osaks on raske pääseda eesti keeles
Pika jõuluaja järgmine kõrgpunkt oli vana-aastaõhtu ja nääripäev. Aastavahetuse tähistamine on üle-euroopaliselt hiline nähtus. 16.sajandist on Eestis uusaastaks üldiselt kujunenud 1. jaanuar. Nääripäeva nimetus tähendab just 1. jaanuari. Tänapäeval kasutusel olev mitmuslik lõpp ,,näärid" on tulnud keelekasutusse alles hiljuti ,,jõulude" sarnasuse põhjal. Näärikombestikku järgitakse siiski rohkem nääri- ehk vana-aastaõhtul 31. detsembril. Eesti rahvakalendris on nääripäeva tähtsus aasatte jooksul kasvanud, eriti viimase poole tuhande aasta jooksul. Hoolimata sellest, et tavad, uskumused ja toidud sarnanevad paljus jõuluõhtustega, on need oma päritolult kindlasti hilisemad. Näärikombed on terviklikuks kujunenud alles sel ajal, kui hakkas kaduma usk omaenda tulviku
olemas, kui paberliku vormi asemel saab kasutada inimlikku või kui lt-vorm on ära leierdatud. 4. Mis oleks parem variant lausest „Õnnestusime kohavalikul, aga ebaõnnestusime päevajuhi palkamisel“? Kohavalik oli täistabamus, kuid päevajuhi palkamine totaalne läbikukkumine. 5. Kontrollige lause „Antud brošüüris leiavad käsitlust materjalide analüüsis tõusetunud probleemid ja lugejate kollektiivi informeeritakse jooksvalt võimalustest oma keelekasutusse parendavaid muutusi sisse viia“ sõnastust ASSi abil ja moodustage uus, lühem ja vähema kantseliidiga küllastatud versioon. Antud brošüüris tegeletakse materjalide analüüsi probleemidega ja lugejate teavitamisega keelekasutuse muutustest. ÕSi kohanimevalimiku abil (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf) leidke vastused esimesele neljale küsimusele. Kahe viimase küsimuse jaoks leidke internetist allikad ja viidake neile oma vastustes. Kairi Laur IK 12 AÜ 1
Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal kujunenud tugev orientalistide koolkond, kelle tõlkeid klassikalistest hiina, tiibeti ja india keeltest saksa keelde tõlgiti omakorda inglise keelde. Kuni 1990
1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutusel ainult kurjategijate seas, korralikele inimestele oli slang vastuvõetamatu. Slängi on vaja uurida, kuna see on keele lahutamatu osa ja seda kasutavad paljud inimesed kas teadlikut või kontrollimatult. Släng on uurimistöö autori
Peamisteks teguriteks ses osas pean ma head sõnavara ja inimpsühholoogia püsimatuse üle peidetult filosofeerimist. Kuigi tihtipeale on toredam lugeda raamatuid, mis lõppevad hästi, et siis seda lootust ja rõõmu õnnelikust lõpust enda ellu üle kanda, siis selle raamatuga on teisiti. Võibolla ongi asi selles, et ma ei samastu Nero püsimatu isiksusega. Sõnavara on raamatul rikkalik ning meeldiv. Märkasin peale lugemist samade sõnade või väljendusstiili ilmumist enda keelekasutusse, näiteks õhtul hilja unise peaga sõbrannaga õpilasfirma asju arvutis arutades rääkisin lollitades midagi taolist nagu ,,et võiksid tunda kirglikku joovastust Kreeta päikse all küpsenud viinamarjade mahlakusest". Lisaks tundsin väga palju äratundmisrõõmu nähes ajaloos ja kunstiajaloos õpitud mõisteid. Kuigi tegin ka sellesse analüüsi mõisteseletuse osa, siis tean ma enamikke neid sõnu suurepäraselt. Sellest loetelust näen ära, kui palju kool on ikkagi mulle andnud. Uhke!
palatso (it. palazzo) palee, vürstlik elumaja linnas, renessanss-stiilis loss palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest. Panteon antiikajal kõigi jumalate tempel; mingi kultuse jumalad või mingi ala suurkujud tervikuna. paradiis pärineb pärsia sõnast pairidaeza, mis tähendab algupäraselt piiret, on aga siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse ning tähendab seal juba jumala aeda - paradiisi. Tõenäoliselt on ettekujutused paradiisist saanud eriti palju mõjutusi just Mesopotaamiast ja Muinas-Pärsia aedadest. park algupäraselt rajatud vabakujuline ja looduslähedane jahiala (it. barco); inglise maastikuaias pärisaeda avanev, kuid sellest eralduv karjamaa (ingl. parkland); ka üsna suur avalik linna istutusala. parter (pr. parterre < par terre maa peal) aias oma olemuselt korrapärane
Paljusid varem kasutusel olnud slängisõnu tänapäeva noored ei tea ega kasuta. Märksõnad: Släng; muutumine; õpilased; korvpallurid, Loog. SISSEJUHATUS 3 Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutusel ainult kurjategijate seas, korralikele inimestele oli slang vastuvõetamatu. Slängi on vaja uurida, kuna see on keele lahutamatu osa ja seda kasutavad paljud inimesed kas teadlikut või kontrollimatult. Släng on uurimistöö autori arvates keelepärand, mille
eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu igapäeva suhtluskeelele ja seda eriti tänapäeval, kus keelekasutusse imbuvad võõrkeelsed sõnad ja – ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad. Loomulikult rikastavad ka võõrsõnad igat keelt aga ma pean ka tähtsaks osata hinnata ja väärtustada oma emakeelt Okri kirjutab asjadest, mis näivad tõelised, kuigi nad seda pole. Talle meeldib asju kirjeldada, kuigi tema kirjeldus liigub vähehaaval eemale meie maailmast, aga samas tundub nii reaalsena. Tema jaoks on oluline asjade kirjeldamine loomulikus ajas. Kirjanduse uurimise otstarve
19.saj on üheks uususundiks Baha'i tuli islamist. Nähti õpetajatena veel teistegi usundite prohveteid (Buddha, Krisna). Seda on islami kontekstis taga kiusatud. Oluline usuline traditsioon, mis on mõjutanud lääne kultuuri, on teosoofia. See on new age'i esimeseks esindajaks. Esindajad on H.P.Blavatsky ja H.S.Olcott mõlemad suhtlesid vaimudega. Nad pöörasid oma pilgu itta; tõid idamaade mõisted lääne keelekasutusse. Usk on pidevalt täiustuv. Selles võib näha üleüldist religiooniteooriat. Blavatsky hakkas suhtlema muistsete ida õpetajatega. 1875. aastal rajati teosoofia ühing. Kõiki religioone läbib punane lõng. Punane lõng on pärit Indiast. Jumal on jumalik allikas, millest kõik kasvab. Kõige sarnasem on sellele hindu brahmani traditsioon. On olemas esoteeriline ja eksoteeriline teooria ühte antakse edasi salaja, pühendunutele. Teosoofia on oluline oma mõju poolest kultuurilis-
lahkus, pidi ta oma märkmed andma uurimissaali töötaja kätte (et midagi nõukogudevaenulikku poleks üles kirjutatud). Nõukogude aja allikate eripärast. Telefoniõigus (kui pole teada, mis alusel dokument on sündinud – kõrgem tasand andis korraldusi telefoni teel, jälgi ei jäänud). Põhjuseid mitmeid: operatiivsus (eriti sõjaolukorras), kuid ka vastutuse küsimus. Kes ikka tahtis süüdi jääda? Nõukogude ajastu lingvistiline taust. Iga ajastu jätab kaasaegsete keelekasutusse oma jälje. Eriti tuntav Nõukogude aja puhul. See aeg sünnitas uue keele, tunnusjooneks arvukad sovetismid, nõukogude tegelikkust ja selle eri tasandeid peegeldavad keelendid. Tollane totalitaarne ühiskond sünnitas ülepolitiseeritud keele, toimus ideeline müüdiloome. Ühiskonna erinevad tasandid mõtlesid uusi keelendeid välja. Sõnu lühendati eesmärgiga vältida võimud jaoks ebameeldivaid assosatsioone. Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem
asjad võivad olla, on hädavajalik, et hinnata, kuidas nad peaksid olema. Viimasele küsimusele vastuse otsimine käib filosoofidel argumentide esitamise ja nende kriitilise analüüsi kaudu (J. Wolff). Poliitikafilosoofia ,,ümbruses" on palju poliitilist, mida tähistatakse sõnadega poliitiline mõtlemine, poliitikateadus, politoloogia, poliitikateooria, riigiteadused, võrdlev poliitika, valitsemisteadus. Süvenemata ajalooliselt kujunenud ja kohati kindlasti ebajärjekindlasse keelekasutusse, piiritleme skemaatiliselt meie kursuse sõnakasutuse. Poliitiline mõtlemine kajastab kõige laiemat konteksti, nii akadeemilisel kui argitasandil harrastatavat mõtlemist poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes. Poliitikateaduse põhilisteks valdkondadeks on poliitikateooria (tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga), võrdlev poliitika ja rahvusvahelised suhted. Poliitikateaduse
PÄRSIA AIAD Babüloonia ja assüüria aiakunst elas ja arenes edasi Pärsias. Pärsia suurkuningate aiad olid üpris lähedased assüüria aedadele. Need olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad, kus suurkuningad jahtisid sõjavankreilt lõvisid ja teisi metsloomi. Samas olid nad ka suurte pidustuste ja õukonnaelu paigad. Pärsia aia nimetus pairidaeza, mis algupäraselt tähendab 'piiret', on siirdunud kreekakeelse paradeisos'e kujul piibli keelekasutusse tähendamaks jumala aeda - paradiisi (Aiakunst... 1999). Eedeni aed: paradiisi kujutis. Paradiisiaed: maapealne taevas. Pärsia, nagu ka Assüüria park oli eriline oma metsiku ja loodusliku iseloomu poolest, ehkki tegelikult oli see hästi kujundatud maa-ala. Regioon, mis muiste iidsete pärslaste poolt vallutati, oli üks viljatutest. Nõnda juhtisid pärslased maale lõputuid akvedukte, et luua endile kompleksne maaparandussüsteem
orkestreid, kelle nimes esines sõna jazz, nagu King of Jazz, Saxophon Jazzband Jambo, Suomi Jazz Orkesteri, ei olnud see kõik veel tõeline džäss, küll aga hea ettevalmistus džässi tulekuks (Haavisto 2000: 31). Selle muusikažanri tuntust Soomes tõestab ka fakt, et 1926. aastal ilmunud Väikeses Entsüklopeedias (Pieni Tietosanakirja, Otava 1926) on juba märksõnana toodud ka “JAZZ (jats)”. P. Jalkaneni andmeil ilmus sõna jazz (ka jatz, jatss, jadsch, jatsi) soome keelekasutusse 1920. aasta sügisel, tähistades nii afroameerikalikke seltskonnatantse kui ka “neegrirütme” sisaldavat muusikat (Jalkanen 1989: 37). 1920. aastate keskpaiku olid valdavateks restoraniorkestriteks Helsingis nn salongidžässi orkestrid, kelle hulgas andsid märgatavat tooni Venemaalt revolutsiooni eest põgenenud muusikud. Neist tuntuim oli gentleman-pianist Francois de Godzinsky 60 , kelle salongidžässi
annaabi.ee 
