pähe mõtet, et mulle ei meeldi see töö. Ma ei taha kahetseda, sest elu on nii lühike. Muidugi võib õppida mitut ametit ja kui ei meeldi, siis õpid uuesti, kuid elu pole igavene ja ükskord ei ole enam aega, et uuesti midagi õppida. Tööturul on nii palju inimesi, kellel ei ole muud valikut, kui töötada müüjana ja saada miinimumpalka, mis on minu silmis läbikukkumine ja ma keeldun uskumast, et ka minu tulevik on selline. Põhjus, miks ei ole ma kindel ülikooli minemis on see sama küsimus, millest kirjutan. Ma olen endale sisendanud, et ma pean endas sada kümme protsendi kindel olema ja teadma, et see amet on minu tulevik, see amet avab mulle õnne ja edukuse värava. Ma tahan igal hommikul ärgata mõttega, et ma lähen tööle ja mulle meeldib see mõte, et ma lähen tööle
milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse mõistvamalt. Kuigi meil puudub otsene side ning ühine ajalugu nende riikidega, kust pagulased saabuvad, ei ole meie vihavaen põhjendatud. Öeldakse, et käsi peseb kätt, aga keeldun uskumast, et aidata tuleb vaid neid, kellel midagi vastu on pakkuda. Veidi võikamaid näiteid pagulasprobleemi tagajärgedest Itaalias on ilmselt meie kaasmaalastesse hirmu süstinud, mis paneb neid käituma nii, nagu seda hetkel tehakse. Sellest hoolimata ei tohiks keegi kindel olla, et Eestis selline olukord kordub. Mäss Itaalias sai juhtuda minu arvates vaid seetõttu, kuna sealne valitsus tegi täbaraid ning ebaadekvaatseid valikuid.
Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire
ahelaid. Kui tõmmata selgeid paralleele raamatu ja reaalsuse vahel, siis manipulaatoreid, kes valitud ohvri käitumist ja arusaamu muuta püüavad, on täis kogu maailm. Me istume nendega kõrvuti, kõnnime sama teerada ja käime samades kauplustes. Minu jaoks on Wolandi tegelane manipulaator, kes omab suurt võimu. Temasugused inimkehastused eksisteerivad ka päris maailmas. Võiks lausa öelda, et saatana ball toimub meie endi keskel, sest inimesed on erinevad. Ma keeldun uskumast, et mõni inimene on oma olemuselt täielikult hea. Usun, et igas inimeses on oma saatan ja ingellik pool ning nad on pidevas võitluses domineerimise üle. Tihti mõistetakse saatanlikud inimesed hukka, sest on levinud eelarvamus, nagu nad rikuksid heade inimeste elusid. Aga kust tõmmata piir kes on hea ja kes on halb? On võimalik, et saatanlik inimene peab oma tegusid headeks. Tegelikult teevadki saatanlikud manipulaatorid meile oma erilise andega heateo
hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''. 270 voldiga muutusid tema protestid agooniakarjeteks. 300 ja 315 voldi vahel kisendas ta, et keeldub vastamast. Pärast 330 volti jäi ta aga vaikseks. Vastuse puudumist võeti kui valet vastust. Kui teine katseisik (elektrilöökide andja) soovis aga keelduda ja katse lõpetada veendi teda järjest tungivamate vastuväidetega. Eksperiment katkestati kui teine katseisik enam ei allunud. Järelduseks saadi et meestest 65% olid kuulekad ja suutsid minna kuni 450 voldini
nägemine valmistab mulle alati rõõmu. Unustamatult ilus koer, kes alati mind nähes mulle vastu jookseb ja saba liputab, kuid täna tema nägemine jääb mulle lühikeseks, sest mind viiakse metsa jooksma. Olen küll piisavalt laisk ja mugav, kuid jooksmine on üks minu armastus. Peale suurte koguste söömise tuleb ka trenni teha ja ma naudin metsas jooksmist, muidugi ainult siis, kui päike paistab ja ilm on soe. Muul juhul ma lihtsalt keeldun õue minemast ja magan oma kuningliku und, mida keegi ei tohi segada. Segamise eest näksan teda. Ulakus Kui pererahvas hakkab õhtust sööma ja minagi olen oma toidu kätte saanud, ei suuda ma jätta märkamata võileiba, mis laua peal asetseb. See lõhn, see kõik on nii hea, et ma ei suuda enam seda lihtsalt silmitseda, vaid hiilin vaikselt ja söön selle ära. Ei lähe kaua aega, kui avastatakse ,,vargus" ja ma saan selle eest ühe suur laksu vastu kintsu
probleemidega tema poole pöörduma, olenemata sellest kas valimispäev on ukse taga või mitte). Võimalik osalusdemokraatia seadus sätestakski riigikoguliikmele kohustuse olla kursis avaliku arvamusega. Puht-eetiline kohustus on poliitikutel oma valijatega arvestada praegugi, aga nii sinisilmne ei saa kahjuks olla. (Meenutades paari aasta tagust lugu Tallinna linnavolikogu liikme Vladimir Belõi tsitaadi: ,,Ma ei kommentaari." ümber, keeldun ma uskumast, et see inimene sai piisavalt eesti keelest aru, et Tallinna linnavolikogus pädevalt kaasa töötada) Osalusdemokraatia roll tundub praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul olevat ,,paar tilka mett tõrvapotis". Eestlaste põhjamaine, suhteliselt passiivne mentaliteet aitab kaasa olukorrale, kus oma õigust riigi juhtimises osalemisele kasutatakse vaid valimiskasti juures, kui sedagi. Arvatakse, et sellega nende osa lõpeb, utoopilises ideaalmaailmas võiks sellega
Vastutus puudutab tegutsemis- vabadust ja volitusi, mida saab kas laiendada või kitsendada. Võidan-võidad kokkulepe- tes täpsustatakse tagajärjed ühes või enamas neist valdkondades ja asjaosalistele on need algusest peale teada. Lisaks neile loogilistele, isiklikele tagajärgedele on samuti tähtis selgelt määratleda, missugused on loomulikud tagajärjed organisatsiooni jaoks. Mis juhtub näiteks siis, kui ma tööle hilinen, kui ma keeldun teistega koostööd tegemast, kui ma ei tööta oma alluvatega koos välja häid võidan-võidad kokkuleppeid, kui ma ei lase neil soovitud tagajärgede asjus aru saada või kui ma ei soodusta nende kutsealast arengut või karjääri edendamist? Võidan-võidad kokkulepped on tohutult vabastavad. Aga kui need tuletatakse omavahel seostamata tehnikatest, siis need kokkulepped ei pea. Isegi kui sõlmite alguses niisuguse
peapiiskop Colloredo otsustab, et see oli viimane kord kui ta tahab olla seotud Mozartiga ja lõpetab temaga suhtlemise. Minu arvamus sellest filmis oli algselt negatiivne. Kuna film kestis kolm tundi ja mul on raskusi istuda ühe koha peal ja vaadata 2 tunnilist filmi, ss ma pidin filmi pooleks tegema. Ma eeldasin et see tuleb igav ja mitte midagi erilist, aga film oli isegi huvitav ja veidi kurb. Mulle meeldis väga nende näitlejate karakterid ja nende kostüümid vanast ajast. Ma keeldun uskumast, et inimesed kandsid sellised riideid tol ajal. Need tunduvad väga ebamugavad ja väga raskesti käivad selga. Mina soovitan seda filmi inimestele kes tahavad teada saada rohkem Wolfgang Amadeus Mozartist ja on huvitatud sellistest vanaaegsetest filmidest ja kuidas elu oli sellisel ajal. Amadeus ei ole mõeldud olema helilooja elu elulooraamatust, vaid pigem kohmetu, must fantaasia, mõnel uudishimulikul faktil põhinev fiktsioon. Kokkuvõtteks
ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu. hegemoonia struktuurne lahknemine, kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.
Ta võtab enda peale kogu vastutuse ning töötab puhkamata. Hoolimata kõigest, jäi Rieux truuks sellele, mida uskus. Kui Othani poeg oli piinarikkalt surnud, ütles Rieux, et ta ei suuda seda enam taluda ja lahkus. Talle järgnes isa Paneloux, kes ütles talle, et on asju, mida me ei suuda mõistusega hoomata, kuid me peaksime õppima armastama seda, mida me ei suuda mõista. Rieux vastas: „Minul on armastusest teistsugune ettekujutus. Ja kuni surmani keeldun ma armastamast maailma, kus lapsed hukkuvad sellistes piinades.“ Ta ei olnud õnnelik, tegelikult kannatas ta samamoodi nagu teisedki, kuid ta jäi endale kindlaks. Teise märkimisväärse tegelasena võib välja tuua ka ajakirjanik Raymond Ramberti. Võiks öelda, et tema on tegelane, kes areneb teoses kõige rohkem. Ta ei olnud Orani linna elanik, kuid jäi sinna lõksu. Alguses püüab ta igal võimalusel minema pääseda, ta leiab, et tal pole selle linna
Väärtustega kooskõlalised teod ja valikud eeldavad mõnikord kindlat keeldumist palve täitmisest, mis viiks su oma väärtustest kaugemale. Kõige lihtsam on öelda ,,Ei, tänan" või ,,See ei paku mulle huvi". Seda võib asjalikult öelda näiteks sulle helistavale müügiagendile, kui sa ei soovi vestlust jätkata (Pietikäinen, 2011). Minu praktika on näidanud, et selline variant töötab. Kui ma varem püüdlikult kuulasin, mida mulle pakutakse, siis nüüd keeldun alati viisakalt. Mõnikord vastatakse väga ebaviisakalt ja nipsakalt keeldumist kuuldes, kuid see ajab mind pigem omaette muigama ja mitte välja tegema. . OSKUS JA JULGUS ÖELDA "EI" Kehtestamisel peetakse oluliseks kindlameelse, ent samas heasoovlikus toonis keeldumise ja eriarvamusele jäämise oskust. Õppides ütlema ei ilma süütundeta ja suhteid kahjustamata, saame mitmed elulised asjad taas oma kontrolli alla, võidame vaba aega, vabaneme
Võib-olla sa küsid mõne teise sõbra abi või rendid aeg-ajalt auto või sõidad hoopis bussiga. Minu teada on meil korralik ühistrantsport." Nüüd on teie kord: "Ma mõistan, et..." 3.3 Osaline keeldumine See keeldumise vorm sobib, kui ma näiteks ei saa teise palvet täita, kuid osa sellest palvest on vastuvõetav. Sellisel juhul tähendab osaline keeldumine täpset väljaütlemist, millest osa palvest saan täita ja samas on osa palvest, millest keeldun. 3.4 Muudatuste ettepanek Seda võtete tuleb mul kasutada olukorras, mida ma soovin lõpetada, sest see ei sobi mulle enam või pole see mulle kunagi sobinud. Muudatuseettepanek tähendab probleemi seletamist ilma süüdistamata ja teise indentiteeti haavamata ning lahenduse pakkumist. See on nii uut moodi esitatud palve kui ka varasema tagasilükkamine. 4. KRIITIKA JA KAEBLUSED Mul tuleb arvestada, et tulevikus ja ka nüüd satun tihti inimeste hulka, kelle
soove. Sellel meetodil lahendades, mõistad, et tegelikus elus ei pea keegi sinu tingimatuid soove täitma. Midagi nõuda seepärast, et sa seda eelistaksid ei ole loogiline. · Praktiline e. pragmaatiline meetod. Küsi endalt: Mida see irratsionaalne usk mulle annab, kui ma sellest kinni hoian? Mis tulemuseni see viib? Kas see teeb mind õnnelikuks või õnnetuks? Mis juhtub siis, kui ma jään selle usu juurde ning keeldun loobumast? 7 ENESEABIBLANKETT A (aktiveeriv sündmus) Ees on raske eksam, mille ma tahan kindlasti sooritada. Kirjelda lühidalt sind häirinud sündmust (mida oleks registreerinud kaamera?) A võib olla sisemine või väline, tegelik või kujutletud. A võib olla sündmus minevikust, olevikust või tulevikust IB (irratsionaalsed uskumused) Ma pean tingimata selle eksami ära tegema
Austusest looduse vastu avaldas ta mõtte: "Ehitamise käigus hävitatud elusloodus peab saama võimaluse edasi elada katusel." Seepärast istutaski ta puud hoonete katusele, kus kasvab ka muru ja saab loomi karjatada. Hundertwasser ütles, et maja ei peaks olema paigutatud loodusesse, vaid ta peaks ise olema loodus. Maja vaadates peaks tekkima mulje, et see liigub ja elab. Hundertwasseri arvates peaksid arhitektid, sarnaselt arstidega, andma ametivande, mille sisu oleks: "Ma keeldun ehitamast maju, mis võiksid kahjustada loodust, loomi ja inimesi, eriti nende hinge". (Suu.S.http://ap3.ee/Default2.aspx? P a p e r A r t i c l e = 1 & c o d e = 2 3 2 4 / n e w _ e r i _ a r t i k l i d _ 2 3 2 4 0 4 . 31.01.2003) K u u l s a ma d H u n d e r t w a s s e r i e h i t i s e d Markthalle, Altenrhein, Sveits ,,Spittelau küttejaam", Viin Hundertwasseri maja, Viin
märga lund märjale maale. Üks jalakas, suur vana jalakas õitseb üha. Rohi on roheline, taevas hall, tuulevaikuses on midagi imelikku-pidulikku. Kutsuti teed jooma keeldun viisakalt. Olen teel. Teel koju nagu ikka. (Jaan Kaplinski) 5. Välteline ehk kvantiteeriv värsisüsteem Kuldajajärk esmalt lõi õitsele, sundija suuta, seaduse puududes, mis iseendast õigusi austas
a) Palun sõpra, et ta teleri sisse lülitaks. b) Vaatan saadet kõrvaltoas, et ülejäänud seltskonda mitte segada. c) Loobun telerivaatamisest. 13. Sulle meeldib rohkem... a) anekdoote rääkida. b) anekdoote kuulata. 14. Kas mõtled külla minnes, kui kauaks kavatsed sinna jääda? a) Ei. b) Mõnikord. c) Alati. 15. Ajakirjanik palub Sinult intervjuud. Kuidas sellesse suhtud? a) Nõustun. On ju tore, kui see lehes ilmub. b) Tahaksin, et jutuajamine oleks juba möödas. c) Võimalusel keeldun intervjuust. 16. Kas suudad sundimatult suhelda inimesega, keda Sa eriti ei salli? a) Kindlasti. b) Ainult äärmisel vajadusel. c) Ma ei suhtle inimestega, keda ma ei salli. 17. Kas nõustuksid teise inimese arvamusega, kui see on küll õige, ent Sulle ebasoodne? a) Mitte alati. b) Jah, kui ta suudab mind oma arvamuse õigsuses veenda. c) Ei, milleks! 18. Millal lõpetad vaidlemise? a) Nii ruttu kui võimalik. b) Siis, kui vaidlemisel ei ole minu arust mingit tähtsust.
moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi. Üllatun Otto reaktsioonist ja sõnakasutusest; mõtlen, keda vanemad kurnavad, kas isa ema või vastupidi. /---/"... (.... lk.....) Koolide materiaalne baas kannatas raamatukogude puhastamise ning patriootilise sisuga inventari hävitamise tõttu. Suletud erakoolide hooned ja vara anti
81 STANKEVITS: Esimene asi, mis me peame tegema tuleb lõpetada see Hamletlik kõhklus.. BELINSKI: (kõhu pealt lugedes) Kuula seda "kõigi aegade suurima poeedi surm..." Jumal, kuidas ma vihkan neid tärgeldatud maniskites kirjutajaid. Mis neil sellega pistmist on? See kaotus on isiklik, ma keeldun seda jagamast. STANKEVITS: Tema moraalne ja hingeline meeleheide tulenes sellest, et ta keeldus tunnistamast objektiivse maailma mõistuspärasust. BELINSKI: Teatud mõttes oli naine see, kes ta tappis... STANKEVITS: Täpselt! Ta oli tema jaoks vale naine. See duell oli vastandlike minade tarkuse ja eituse vältimatu kokkupõrge. Dramatiseeritud dialektika, Hegelil on see kõik kirjas. BELINSKI: Hegelil
Aramise sõbrad aga ei lasknud end veenda tema salgamisest ja üks neist pöördus teeseldud tõsidusega noore musketäri poole: «Kui asi nii on, nagu sa ütled,» sõnas ta, «siis, kallis Aramis, olen ma sunnitud taskurätti sinult tagasi nõudma, sest nagu sa tead, Bois-Tracy on minu hea sõber, ja ma ei taha, et uhkeldatakse tema naise asjadega.» «Sa ei küsinud just ilusasti,» vastas Aramis. «Kuigi ma saan aru, et sisuliselt on sul õigus seda nõuda, siis küsimuse vormi pärast ma keeldun seda sulle andmast.» «Asi oli tõesti nii,» julges d'Art:agnan arglikult lausuda, «ma ei näinud, et taskurätt oleks Aramise taskust kukkunud. Ta oli sellele peale astunud ja ei midagi enamat. Kuna taskurätt oli tema jala all, siis ma arvasin, et see kuulub temale.» 50 «Ja te eksisite, kallis härra,» vastas Aramis jahedalt ega pööranud tähelepanu d'Artagnani katsele asja parandada. «Pealegi,» jätkas ta, pöördudes kaardiväelase poole,
annaabi.ee 
