Kavandatav töömaht (200a+1. aastal) on 70 000 kg tooraine töötlemine, mille töötlemiseks kulub normide alusel elektrienergiat 105 000 kWh. Tellimuse otsekulud on tooraine, tööjõukulud ja elektrienergia. 200a+1. aastal esitatakse tellimus, millele on kavandatud kulutada toorainet 2 000 kg (tooraine hind 15 kr/kg) ja tööaega kavandatakse kulutada 80 töötundi ja 2 700 kWh (hind 1 kr/kWh) energiat. Töötunni kohta on arvestatud tööjõukulusid 130 kr . Kaudkulude jagamise aluseks on antud ettevõttes valitud elektrikulu (kWh-des). 3.1 Arvutada: 1800 kg 3.1.1 kaudkulude eelarvestatud määr: 43,34 kr/kg (3 034 500 kr / 70 000 kg) 3.1.2 kaudkulud tellimuse kohta: 78 012,00 kr (((2700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) *43,34 kr/kg) 3.1.3 tellimuse kogukulud: Otsekulud: Materjal 27 000 kr
Kulu-tulu analüüsides KULUDE MÕISTE JA LIIGID. Kuluobjektile kirjendamine Otsekulud ja kaudkulud Selline liigitamine omab tähendust siis, kui on määratletud objekt või tegevussektor, mille suhtes kulusid vaadeldakse. Otsekulud saab määrata konkreetsele toodangule või tegevusele, konkreetsele kuluobjektile. Kaudkulul puudub vahetu seos objektiga või neid pole mingil põhjusel (nt arvestuse suur töömahukus) otstarbekas liigitada otsekuludeks; Otse- ja kaudkulude eristamine ei ole ühene. See sõltub vaadeldavast objektist (toode, toodete grupp, tegevus jne.). 6 KULUDE MÕISTE JA LIIGID Seos juhtimisotsustega Mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud · Juhitavad kulud on sellised, mille suurust juht saab oma tegevusega kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud
Tellija mahuarvulised küsimused eraldi. TALO-80 juhend. See on mõeldud kasutada traditsiooniliste hoonete, uusehitiste puhul detailsete töömahtude arvutuse juhendina ja töömahu loetelu Lk 18 teine pool koostamise juhendina. Ei ole lepingu tehnilist positsiooni. Juhend ei ole seotud mingi kindla töövõtu normiga ja ei mõjuta ka selle piire. Üles ehitatud TALO-80 klassifikatsiooni alused, kus pearühmad 2-5 tööliigikesksed, 6-9 konstruktsiooni elementide kesksed ja 8,9 üld- ja kaudkulude rühmad. PÕHISISU: töömahtude eritlemine ja kirjeldamine. Tuuakse mahtude eritlemise põhimõtted, millised mahud tuleb eelarves tuua omaette positsioonidena ja millest lähtudes tuleb töömahuloetelu üles ehitada. Eristatakse töid kõrguse, suuruse või kaalu, materjale liikide järgi. Toodud on mõõtühikud ja mõõtmistööd. Töömahud loetletakse konstruktiiv-teoreetilistena, mida võtab hindaja arvesse iga positsiooni puhul eraldi. Selgitused sellisel, et arvutaja ei peaks
ajastamise momendiga. 5.Millistest osadest võib koosneda teehoiuettevõtte koondeelarve (vähemalt 3)? 5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk?
varade raamatupidamise väärtusest. Jaotusskeem on järgmine: A B C Ruumide pind m2 800 120 80 Töötajate arv 25 20 5 Varade väärtus 8 500 000 1 000 000 500 000 1. Tehke kasumiaruanne, milles on näidatud kaudkulude jaotamine osakondade peale. 2. Kui selgub, et mingi osakond annab kahjumit, kas see tuleb sulgeda? Marketing: A=375 000/500 000=75%, seega marketingikulu=34 000*0,75=25 500 B=20% > 6 800 C=5% > 1 700 Hooldus: A=800/(800+120+80)=80% > 21 000*0,8=16 800 B=12% > 2 520 C=8% > 1 680 Admin. kulu: A=25/50=50% > 40 000*0,5=20 000 B=40% > 16 000 C=10% > 4 000
...............15 Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus..........................15 Arvutatud ja tegelike üldkulude vahe kajastamisvõimalused....................................18 Kulude jaotamine...............................................................................................................20 Kulude jagamise eesmärgid.......................................................................................20 Kaudkulude kulukogumid ja kulude jaotamine.........................................................21 Kulude jaotamine ühelt osakonnalt teisele....................................................................22 Üksikmäära või kahese määra kasutamine................................................................22 Eelarvestatud või tegelik määr...................................................................................24
Kuluobjekti valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluarvestuse meetodid: 1) Tellimusjärgne kuluarvestus - Tellimuse kuluarvestus: kuluobjektiks on tellimus; konkreetse tellimuse kulud jagunevad otse- ja kaudkuludeks; konkreetse tellimuse otsekulud kantakse tellimusele. Tellimuse kuluarvestuse etapid: kuluobjekti määratlemine, otsekulude kindlaksmääramine, kaudkulude kindlaksmääramine, kaudkulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile. - Lepingu kuluarvestus: korraldatakse üksikute lepingute täitmiseks tehtud kulutuste selgitamiseks; pikaajaliste lepingute kulud kogutakse tähtsamate lepingu etappide lõikes. - Partii kuluarvestus: eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud; kasutatakse siis kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. 2) Protsessijärgne kuluarvestus
ka kontrolli teostamine kulude üle. Samas peavad nii kululiikide kui ka kulukohtade arvestus olema ökonoomsed ja efektiivsed. Kulukohtade liigse liigendamisega võib nõrgestada toodangu arvestuse ja omahinna kalkuleerimise teostuslikku poolt ja suurendada arvestustööde mahtu. Kokkuvõttes ei tohi kulukohtade arvestuse realiseerimisel kulud kasvada enam kui tulud süsteemi kasutamisest. Kulukohtade arvestus on olulisel määral suunatud kaudkulude (eelkõige üldkulude), milliseid ei ole võimalik otseselt siduda kulukandjatega, kujunemise võimalikult objektiivsete lähtealuste määratlemisele. Kulukohtade arvestus põhineb korrektsel kulukohtade klassifikaatoril. Kaudkulud mõjutavad kulukandjaid e. kuluobjekte ühiselt, mis teeb nende jaotamise kulukandjatele äärmiselt komplitseerituks. Ometi oleks vajalik ettevõtetes üldkulud, eriti kus nad moodustavad olulise osa ettevõtte (tootmislikest)
vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted.enamkasutatavad nendest on täiskuluarvestuse põhimõte(kõik kulud jagatakse tooteühikutele saades ühiku kogukulud,sealjuures otsekulud kantakse tooteühikutele otse,kaudkulud kogutakse kõigepealt
) Tellimuspõhise kuluarvestuse süsteemi rakendamise eesmärgiks on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimust käsitletakse kuluobjektina. 1) Kuluobjektideks (kulukandjad) on valmistatavad tooted. 2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kantakse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele). 3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa ulatuses kaudkulusid. 4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi. Kaudkulud jaotatakse tellimustele vastavalt kulude jaotusbaasile. 5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on keskmine. Kuna tellimusele on jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent. 6) Tekkiv enam- või vähemjaotatud summa kas: kantakse ainult kontole Müüdud toodangu omamaksumus – kohene mahakandmine või korrigeeritakse
ühe kuluobjekti valmistamiseks (va juhul kui toodetakse ühte liiki tooteid) ja seetõttu ei ole põhjendatud kaudkulu arvestamine ainult ühele kuluobjektile. Kuna kaudkulusid ei saa arvestada otse kuluobjektile, siis neid jaotatakse kuluobjektidele kasutades kulukäitureid. Oluline on, et kaudkulud oleksid võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektile. (Karu, 2008, lk 111) Objektile kantakse kulud teatud subjektiivse jaotusbaaside alusel (Haldma, Karu, 1999, lk 50). Kaudkulude jaotuse aluseks võib olla näiteks põhimaterjalide maksumus, põhitööliste töötasu, põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt:
· Juhtimislikud tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne. 6. Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastavata kuluobjektiga või kulukohaga Kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud. 7. Protsessikuluarvestus
28. Kulude liigitamine arvestusobjektiga seotusest lähtuvalt (kulukandjale e. kuluobjektile kirjendamise viis aluseks). Otsekulud- mis saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale ( tootele, kliendile) Nt. toorme või põhimaterjali maksumus, põhitööliste palk. Kaudkulu- kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. On seotud mitme tooteliigiga Nt. ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kaudkulude jagamiseks töötatakse välja jaotamisalus, mille alusel toimub kulude jagamine mitmele tooteliigile. Otsekulusid ja muutuvkulusid ei saa samastada kaudkulude ja püsikuludega kuna nendeks kulude liigitamise alused on erinevad. Nt. kui seadmega toodetakse ühte toodet on selle hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas
laieneda teise hoonesse ning kuttekulud suurenevad jargmisele fikseeritud tasemele. 46. Otsesed kulud ja kaudsed kulud Otsekulu on kulu, mida saab seostada kuluobjektiga (tootega, kliendiga, tegevuskohaga jne). Otsekulud on naiteks konkreetse tootega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Kaudkulu on ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkulud võivad olla ettevõtte juhtimise või arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Otsekulude ja kaudkulude erinevused sarnanevad muutuv- ja pusikulude erinevustega, kuid see ei tahenda, et kõik otsekulud on muutuvkulud ning kõik kaudkulud on pusikulud. Naiteks kui seadmega valmistatakse uhte toodet, on selle hoolduskulu uhelt poolt pusikulu aga teiselt poolt toote otsekulu. Kui sama seadmega valmistatakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt pusikulu, kuid toodete jaoks kaudkulu, mis tuleb teatud reeglite jargi toodetele jagada. Otsekulud kantakse otse kulukandjale
, ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt.); · abitootmiskohad (katlamaja, seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.); · turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.); · üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond); · muud üldised kulukohad (söökla, ehitus-remondijaosk., arhiiv). Järgneb kulukohtade arvestuse raames 2 olul. ül. lahendam.: 1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega - lähtut., milliseid kulukohti eri kulukandjad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused. 2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam. - jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkuludele mõjuvatest tootmisteg. Kulukandjate arvestus - selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.:
(näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne) ehk toodete tootmisomahind koosneb kahest esimesest kulust ja seetõttu tootmiskulude koondkonto sisaldab toote omahinda kantavaid kulusid. Näide 8 Oletame järgmist situatsiooni: perioodi jooksul on tootmise otsekulude kontole kogunenud 60 000.-, kaudsete kulude (kaudkulude) kontole 50 000.-, lõpetamata toodangut oli perioodi algul 10 000.- ja perioodi lõpuks jäi 30 000.-, arvele tuleb võtta valmistoodang. Lisaks arvutada toote tootmisomahind, kui valmis sai 900 toodet. 1. Suletakse tootmiskulude kontod D tootmiskulude koondkonto 110 000.- K tootmise otsekulud 60 000.- K tootmise kaudsed kulud 50 000.- 2. Kui me valmistame tooteid, siis need tooted on esialgu poolikud ehk kõik kulud
Kuludel on kalduvus reageerida erinevalt toimingute mahtude muutustele. Püsivkuludel on kalduvus jääda samale tasemele toimingute mahtude muu- tudes, muutuvkulud muutuvad aga tavaliselt võrdeliselt toimingute mahtude muutumisega. Otse- ja muutuvkulude vahel ja püsiv- ning kaudkulude vahel valitsevad teatud seosed ja sarnasus, mis väljendub selles, et otsekulud on enamasti muutuvkulud ja püsivkulud enamasti üldkulud. Mõlemal juhul on ka erandeid. Eksisteerib tendents, mille järgi on püsivkulude osatähtsus ettevõtte kogukuludes viimastel aastatel pidevalt kasvanud
annaabi.ee 
