a esimese lennu 3. Orville ja Wilbur Wright lennukiga tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 4.Guglielmo Marconi raadiosaade jõudis eetrisse 1895. a ja 1901. a saatis ta raadiosignaali üle Atlandi. MAAILMAMAJANDUS. 1830-1913 suurenes SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiire ja ebaühtlane. Turusuhted muutusid väga tähtsaks ja olulisele kohale tõusis kaubandus. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: tööstus muutus rahvusvahelisemaks, kaubandusfirmad kasvasid kokku. Sõja muutusid võimatuks, sest see oleks tähendanud suurt kriisi kõigile. Inglismaale jõudsid arengult järele ka Ameerika ja Saksamaa, kes tegelesid uuemate leiutistega.. Wilhelm Henry Perkin avastas kivisöest sünteetilised värvi aga hoopis Saksa kompanii BASF hakkas seda tootma, Saksa eksport kasvas ja 1900-1913, see kolmekordistus, mis omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastikule
ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaevastik,Prantsusmaa purustamine,võim Euroopas Austria-Ungari:huvitatud Balkanist,maha suruda Serbia domineerimine Balkanil Itaalia:kaitse Prantsusmaa rünnakute eest 2.liiduleping(Venemaa-Prantsusmaa-kohustusid teineteist aitama) 3.antant(Inglismaa,Prantsusmaa) Eesmärgid Antandiga liitumisel :
5) kolooniate hoidmine ja uute alade vallutamine 3.Nim. Muudatusi majanduselus 20.saj algul. Kuidas konkurentsi suurenemine majanduselus võis viia riikidevaheliste konfliktideni? 1) Suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. SKT ühe inimese kohta üle kahe korra. 2) Kiire, aga samas ebaühtlane majanduse areng. 3) Turusuhete tähtsamaks muutumine ja riikliku regulatsiooni taandumine. 4) tähtsaimale kohale tõusis kaubandus. 5) Tõsise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest sõltuvaks- MAAILM GLOBALISEERUS: * rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega * tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Konkurentside suurenemisel oskasid osad riigid teistest muutunud olukorda paremini ära kasutada. Selle tulemusena sai nii mõnigi riik teisest võimsamaks ja nad hakkasid omavahel konkurentideks muutuma. 5.Seletage mõistet ,,suveräänsus", toetudes 20.saj alguse arusaamadele.
jõudu demok. liikumine varsti sai vabariik tehnika konveier toot. 1. lend vennad zeppelinid tsepeliiniga, wrighti lennuk pargend kasv pärast louis blerioti lendu üle la Manche, marconi esimene raaiosaad signaal üle atlandi, titanicu uppumine majandus sisemajanduse kogu-toodang 1 inim kohta suuenes 2korda, areng kiire ebaühtlane, raudtee võrk, konkurents ja hinnataseme langus, sadamate kaubandusfirmade areng, maailm globaliseerus- rahvusvahelisus kukkukasv, pinged kriisid ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid
koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? – Eesmärk saada majanduslikku kasu, toota toorainet väiksema hinnaga ja odavam tööjõud. 3. Too välja olulisemad muudatused majanduses 20. sajandi algul. – Sadamate ja kaubandusfirmade areng. Raudteede tihenemine (odav, kiire). Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, maailm globaliseerus, tööstus muutus rahvusvahelisemaks, riigid sõltusid teineteisest. Majandus arenes kiiresti, aga ebaühtlaselt. Uute liidrite väljakujunemine (Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid) 4. Millised suurriikide sõjalised blokid kujunesid 19. saj lõpul ja 20. saj alguses. Too välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid
· 1903 Wright- lennuk (12 s, 36,6m) · sidetehnika ja info levimine eetri kaudu- raadiolained · 1895 G. Marconi esimene raadiosaade · 1901 raadiosignaal üle Atlandi Maailm muutus senises väiksemaks ja kättesaadavamaks. 3. globaliseerumine Õ lk 9 Majanduse areng kiirenes (kasvas kaupade ja teenuste hulk). Oluliseks tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile.
Pöördelised sündmused toimusid Hiinas (boksertie ülestõus 1900). 20 sajandi algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. 1900. Aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. Maailmamajandus 20.saj.- Kaupade ja teenust hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks. Raudteede võrgu tihenemine, kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmas kasvasid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemas. Saksa kompanii BASF ja aastaks 1900 andis Saksamaa 90% maailma värvitoodangust. Tänu uutele tööstusharudele hakkas Saksa eksport kiiresti kasvama. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. Uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama.
· 1895 jõudis eetris Marconi raadiosaade, 190 raadiosignaal üe Atlandi · Maailm muutus senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks · 1912 uppus Titanic Maailmamajanduse arend 20. Saj algul: · 1830-1913 suurenes SKT 1 in kohta üle 2x · Maj oli kiirem ja ebaühtlasem kui kunagi varem · Turundussuhted muutusid tähtsamaks ja riiklik reg taandus · Raudteede võrk, sadamate ja kaubandusfirmade areng · Maailm globaliseerus · Inglismaale jõudsid majanduslikult järele usa ja saksa · Uued tööstusharud saksas, eksport kasvas kiiresti, kaubalaevastiku areng Ühiskondlikud liikumised 20. Saj algul: · Ka kõige demok ühisk olid seesmistes vastuoludes · Tööandjate ja tööliste võitlus terve 19 saj, kasvas vahel kodusõjaks, 20 saj taas pingeline · Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda:
Majanduslikud kiirendus ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis
samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Majanduslikud kiirendus – ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises
suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Sadamate ja kaubandusfirmade areng Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega Inglise insener Wilhelm Henry Perkin avastas sünteetilised värvidhakkas tootma aga hoopis Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid
väljakujunemine. 56% elanikkonnast elas koloniaalsetes maades. 20 sajandi alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama, see teravdas suhteis suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. maailmamajandus 20. sajandi algul- Majanduse areng oli kiire aga samas ka ebaühtlane. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks, maailmamajanduses tõusis järjest olulisemale kohale kaubandus. Hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus- rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, teadlaste arvates muutis see sõja võimatuks. Majanduse arengus tõusid esikohale USA ja saksamaa. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid. ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul - Tööstusliku pöörde tõttu oli tekkinud uus klass-
2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9
kättesaadavamaks. 1912. a. uppus hukkumatuks peetud ookeaniaurik Titanic Maailma majandus 20. sajandi algul ● Toodetud teenuste ja kaupade hulk oli sajandiga kahekordistunud ● Majanduse areng oli kiireim, samas aga ka ebaühtlaseim kui kunagi varem ● Majanduse kasvu soodustas raudteevõrgu tihenemine, tagati odavamad hinnad ● Oluliseks sai ka sadamate ja kaubandusfirmade areng Globaliseerumine ● Majanduse areng muutis riigid üksteisest sõltuvaks ● Rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku ● Tööstus muutus rahvusvaheliseks ● Seetõttu arvati, et suured sõjad on mõttetud ja isegi võimatud, majandusele oleks see tähendanud katastroofi Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul
Majanduslikud kiirendus ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamaj tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas riikidevahelisi suuri erinevusi majanduse edenemises. See viis
Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena. Sündikaat-iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor. Trust- monopol, kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi. Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus. Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta- ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautsukist).
2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9
2. Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9
vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel (pangad jt umbusaldavad). 2 3. Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja nädalad. 4. Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms) 5. Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel. 6. Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole. 7. Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada. 8. Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad. 9
annaabi.ee 
