..........................................................10 2.4.1. Kandepiirseisund [2]...............................................................................................10 2.4.2. Kasutuspiirseisund [2].............................................................................................11 2 3. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS [6]...........................................................12 3.1. Profiilplekki valimine....................................................................................................13 3.2. Roovi arvutus.................................................................................................................14 3.2.1. Koormus roovi peale...............................................................................................14 3.2.2
· freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed
ühesuguseks osaks. Iga selline osa kiirgab välja võrdse suurusega valguskiire vihu. Valgustusavadest tööruumi uuritavasse punkti jõudvate võrdsete valgusvihkude järgi leitakse sise- ja välisvalgustustiheduse suhtarv - päevavalgustegur. 2. Millised tegurid mõjutavad arvutusliku loomuliku valgustuse teguri määramist? Tegeliku päevavalguteguri leidmisel tuleb silmas pidada, et osa valgusest neelatakse aknaklaaside, -raamide, lähedalasuvate katusekonstruktsioonide ja teiste ehitiste poolt; valgustustiheduse suurenemine on võimalik peegeldumise tõttu lähedalolevatelt ehitistelt, ruumi seintelt, laelt jne. 3. Millised tegurid mõjutavad akna vajaliku pinna määramist? Ruumi mõõtmed, vastasolevad ehitised, ruumis tehtav töö (aga siin võib tegureid rohkemgi olla) 4. Punkti M asukoht ruumis ja asukoha valiku põhjendus. Töölaual 0,8 m põrandast ja akna vastasseinast 1 m kauguselt (põhjendust ei tea) TÖÖRUUMIDE TEHISVALGUSTUSE UURIMINE
TEINE SEMINAR Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1.1§ 92 lg 1 kohaselt ? a) omandi üleminek (vargal ei ole õigust omandit üle anda) 1
Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele
erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. VINEER Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud
Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder- Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks.
Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder- Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks.
valmis ehitatud, näiteks korstna, katuseluugi juurde või tehnoseadmete hooldamiseks. Kõik kütte-, vee-, elektri- ja ventilatsioonitööd peavad eelnevalt olema lõpetatud ning torustikud isoleeritud. Alad, kuhu puistevilla ei pääse paigaldama, peavad olema eelnevalt isoleeritud. Laeluukide ümber peab olema ehitatud piisavalt kõrge raam, mis oleks vähemalt samas tasapinnas puistevilla ülemise kõrgusega. Ehituspraht ning muud jäätmed peavad olema koristatud. Katuslae ning katusekonstruktsioonide liitekohtades on soovitav paigaldada tuulesuunajad. Tuulesuunajate paigaldamisel peab jälgima, et nende ülemine serv jääks paigaldatavast puistevilla ülemisest pinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.[11] 4.2.4 Paigaldamine Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, mis võimaldab villa transportida varieeruvalt kuni 30 m kõrgusele ja 60 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~20 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist
Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, samm 6 mm. standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, 450, 500, 600 ja 900 mm. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 512 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kandeja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. VINEER Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,43,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähemalt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. Vineeri paksus on 430 mm. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud
vahetada eterniitkatusekatte tagasi algse laastukatuse vastu. Viiendikus elamutest esines probleeme korstnate läbiviikudega laest ja katusest. Korstna läbiviik oli enamikul elamutel katuseharjal, mis oluliselt lihtsustab läbiviikude konstruktsiooni (ei ole vaja sadevett korstnast mööda juhtida). Kahes elamus oli korsten laotud viltu, et korstna, mis ei asu elamu tsentris, läbiviik katusest asuks harja peal (Joonis 2.27 paremal). Sellest hoolimata esines väiksemaid katusekonstruktsioonide niiskuskahjustusi (Joonis 2.27 vasakul), kuna osal korstnatel puudus krae. 29 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2.26 Laastukatus on kaetud eterniidiga (vasakul). Eterniitkatuse ajutine paikamine ei pruugi tagada veepidavust (paremal). Joonis 2.27 Vasakul mädanikkahjustused korstna ümber
4) Korrused Vastupidiselt treppidele on korrused oluliseks konstruktiivelemendiks ja nende alternatiivlahendite uurimine on suhteliselt lihtne. Nagu ka mõne teise konstruktiivelemendi puhul, ei saa ka siin õiget maksumusvõrdlust arvutusi karkassiga sidumata. 5) Katused Arhitekt võib soovida saada erinevate katuste maksumusuuringuid ja sel juhul kehtib ka enamik eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures eriti tundlikud halvasti valmistatud alusele ja ebatäpsustele töös. Negatiivsed kogemused seoses odavate
..45 mm. Väiksema paksusega lamelle tuleb normide järgi kasutada välistingimustes ning kaarkonstruktsioonides. Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine.
II SEMINAR Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? LAHENDUS: Hüpotees : Kas Ehituse ABC võib välja nõuda H-lt terastalasid AÕS § 80 lg 1alusel ? Eeldused : 1. Kas Ehituse ABC (nõude esitaja) on omanik? (+)
Viimaste puhul on lamelli paksus seotud raadiusega. Liimpuitu valmistatakse põhiliselt kuusest või männist. Mändi kasutatakse siis, kui detaili tuleb immutada. Liimpuidu kasutusala on väga mitmekülgne. Liimpuidust valmistatakse pakettristlõikega tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas 11
Väga oluline on sealjuures korraline hooldus. Piirdetarindite kattekonstruktsioonid nagu näiteks vooder, korstna- ja veeplekid vms on lühema kasutusajaga ning neid on ka võimalik tihedamini vahetada. Kandekonstruktsioonide vahetamine on keerulisem ja seetõttu peavad kattekonstruktsioonid tagama kandekonstruktsioonide pikaajalisuse. Uuringu käigus vaadeldud majade kandekonstruktsioonide probleemseimad kohad olid: katusekonstruktsioonide kahjustused tulenevalt katuse läbijooksust; seinapalkide kahjustused tulenevalt vundamendipealse hüdroisolatsiooni puudumisest või hävinemisest (kasetoht, tõrvapapp), vee sattumisest seina aknaliidete, varikatuste või kaablite ühenduste kaudu; niiskete ja märgade ruumide tarindite kahjustused tulenevalt vee sattumisest tarinditesse või ventilatsiooni puudulikkusest.
o ei saanud H ratast omandada heauskselt. Seega P saab H-lt ratta välja nõuda. SEMINAR 2 10.04.12 1. Kaasus - Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Ehituse ABC-l oleks õigus H-lt talad välja nõuda AÕS § 80 lg 1 alusel ? 1. Ehituse ABC on omanik (-) 1.1 Kas omandiõigus läks H-le üle tehingulisel alusel AÕS § 92 lg 1 alusel? (-) 1.1
Ei saa sellele tükile kasutusõigust seada, kuna omanik võib muutuda ja seeläbi võib muutuda ka kasutuskord. (3-2-1-172-10 p 13 alusel) o Asjaolud: Elamus on 3 korteriomandit, millest korter nr 1 kuulus võrdsetes mõttelistes osades avaldajatele, korter nr 2 Serafim Nikiforovile ja korter nr 3 puudutatud isikule. Elamu on täiskeldri ja pööninguga. Kinnistul asub ka kolm kuuri. 2007. aastal korteri nr 3 elanike teha lastud katusekonstruktsioonide ja katuse uuendamise käigus ehitati pööningule (katusekorrusele) kolm ruumi, seda ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Avalduse kohaselt ei ole võimalik kinnisasja ühisel otsusel kasutada ja vallata, kuna puudutatud isik eirab teiste kaasomanike õigusi - väljudes omavoliliselt lubatud elamu ümberehitamise mahust, ehitas ümber elamu pööningu ja katuse, kuuri
annaabi.ee 
