PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb.
tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind peab taluma palju alates tugevast päikesekiirgusest suvel, kus temperatuur tõusab 7080 kraadini, kuni jää moodustumiseni talvel, mis katust vaheldumisi paisutavad ja suruvad.
Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides
Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidele tähendatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusekattematerjal. Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse selle alusel välja tööjoonised. 3. T ö ö j o o n i s e d Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse teostamine. Esimeses järjekorras täiendatakse projektjoonised installatsiooni- (kütte-, veevarustuse-, elektri-) firmade poolt nende tööde jaoks vajalikkude märkidega, nagu: - puhtavee ja kanalisatsiooni torud
Samuti on mugav kasutada seda moodsat materjali katuste ümberehitusel või arhitektuurselt keerukatel katustel. Paigaldamistehnoloogia on jõukohane igale ehitusfirmale või individuaalehitajale. Katuse metalsete kihtide kestvuseks on kiirendatud katsete põhjal Eesti tingimustes saadud 90-160 aastat. Kusjuures see on ainult terase eluiga, sest katuse kestvust suurendavad ka kivipuiste ja kattekihid, mis tähendab eeldatavat kestvust 120-190 aastat. Hea katusekattematerjal peab olema nii tulekindel, et ära hoida süttimist teiste tulekahjude sädemeist, samuti kerge, kuid tugev ja kindlalt seotud, et vältida katuse sissevarisemist tulekahju korral hoone sees. Kuna iga üksik element on tihedalt seotud üleval, all ja mõlemal küljel asuvate elementidega ning omab omakorda horisontaalset kinnitust, mitte vertikaalset nagu enamik teisi katuseid, on vastupidavus tuulele esmaklassiline. 3. ROOKATUS
Nisu on väga tähtis teravili. Teda kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makaroone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakanud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Oder- ehk harilik oder on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvpinnalt (541.000 km) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Kaer- ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja tervavili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60-100cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel
ning nii kütaks ruumid soojaks. Arvutused näitavad, et lõunasse suunatud akendega maja vajab 15-25% võrra vähem kütust kui samalaadne itta ja läände suunatud akendega maja. Taoline, nn. passiivse päikesekütte kasutamine on kõikjal maailmas järjest rohkem kasutust leidnud. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbabwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Arvestatakse, et 2010. aastal võib
Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on
katmiseks. Järsemakaldeliselt katuselt võib kate alla vajuma või lainetama hakata. Bituumenist valmistatud rull-katusekattematerjalid ei pehki ega vetti. Erinevalt kivi- või profiilplekk-katustest moodustab bituumen ühtse pinna ning on kindlalt vee- ja niiskustihe. Bituumen tagab hea veekindluse ja elastsuse ka konstruktsioonide liikumise puhul. Lisaks on sellel hea painduvus- ja suur rebimistugevus. PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal (polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon, savi, kivi jms. 1.13 PVC PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine kiht, alumine kiht.
soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbadwes, Lõuna-Aafrika Vabariigis jm. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia
Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega.
pöördutakse tagasi looduslike materjalide juurde ja taastatakse vana ja ehedat. Rookatus on üks esimesi katusekattematerjale, mille inimesed kasutusele vtsid. Katuse eluiga on katsetatud juba sajandeid. Rookatus on samaaegselt nii katusekattematerjal kui ka isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe. Katusele saab anda igasuguse kuju, teha erineva kujuga katuseaknaid samuti ka tavalised katuseaknaid. Rookatus on traditsiooniline ja looduslik. Rookatuse alla ei pea paigaldama kilet, samuti ei ole vaja sinna paigaldada nii palju soojustusmaterjali, kui teistele katustele. Rookatus on väga hea heliisolatsioonimaterjal. Roog on kohalik ja taastuv materjal, igal aastal kasvab uus taim. Kui kaua kestab rookatus
oskuseid. Plastikust katusekattematerjale kasutatakse igal pool alustades kasvohoonetest lõpetades maja katustega. [1] 3 1. BNC, CPS, DDS PLAST KATUSEMATERJALID 1.1. BNC profiil: Saksa kiltkivi ruudu element on üks omanäoline ja väga peene väljanägemisega katusekattematerjal (Joonis 1). [2] Omadused [2]: Vastupidav päikesele, vihmale, rahele, pakasele ja järsule temperatuuri muutusele; Summutab müra; Hooldusvaba; Samblavaba; Kerge 6 kg/m2; Keskonnasõbralik utiliseerimine; Lihtne paigaldada ilma spetsiaalseid tööriistu kasutamata. Tehnilised andmed [2]: Kaal: max 300 g/tk; Paksus: 3.1 mm; Asetus: 19,75 21,6 tk/m2; Kaal: (kg/m2): max. 6 kg; Minimaalne kalle: 20°.
soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja vähemalt praegusel ajal veel kallis. Kuid teatud piirkondades võib päikeseenergia juba praeguse tehnoloogia juures olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarusid ja keskkonda. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilisest elemendist koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärse edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalias ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Tuuleenergia Naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem
- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või
päikesepaneeli aitavad rahuldada 60 majapidamise energiavajaduse. 3.Hispaania Santa Coloma de Grameneti surnuaia päikesepaneelid 2.1 Päikesepaneelide tehnoloogiad Kohmakate raamidega pinksilaua suurused paneelid ei mõju kuigi esteetiliselt. Tehnoloogia areng jõudnud siiamaale, et tähelepanu hakatakse üha enam pöörama ka erineva disainiga lahenduste väljatöötamisele. Üheks võimaluseks on disainida päikesepaneele, mis näeb välja nagu traditsioonilised katusekattematerjal. Energiat tootvad elemendid on õhukese ja eemalt eristamatu kihina kantud näiteks katusekividele. Üks kivi ei tooda küll palju energiat, siiski võib terve katus soodsa kliimaga piirkondades anda energiat kogu majale. 10 Mujal maailmas ja ka Eestis püütakse järjest enam välja töötada odavamaid ja võimsamaid tehnoloogiaid päikesepaneelide tootmisks.
Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks ruumid soojaks. Arvutused näitavad, et lõunasse suunatud akendega maja vajab 15-25% võrra vähem kütust kui samalaadne itta ja läände suunatud akendega maja. Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. Päikeseenergia kasutamises on märkimisväärset edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat kasutama hakatud ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India küladesse rajatud päikeseenergial töötavaid süsteeme. Päikeseenergia kasutamine laieneb ka Sri Lankas, Zimbabwes, LAV-is jm. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel ning 1970
Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6
taimekaitse) 19. Nisu kasutame milleks? Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid: - makarone, - kooke. Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal Nisujahu leiab laialdast kasutust: - pagaritööstustes saiatoodete ja väikesaiade; - kondiitritööstustes tortide, keekside, küpsiste jne. valmistamisel. Et saada maitsvaid, hea poorsusega nisutooteid, on vajalik taigna kobestamine. Rasva- ja suhkrurikaste jahuliste kondiitritoodete valmistamisel kasutatakse sealjuures keemilisi kobestajaid. Biokeemiline kobestamine annab hea maitse ja aroomiga tooted, mis on kergesti
Katuseräästas > 0.6 m ja räästa projektsioon maapinnal > 1.0 m inimeste ja/või sõidukite paiknemiseks või liiklemiseks ettenähtud alast. Jääpurikad on eluohtlikud! 20 10 Ehitusfüüsika: kuju, kalle Katuse kuju, kalded ja materjalivalik peavad tagama sademevee kiire ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma vee ja lume tungimise katusetarindisse ja ruumi. Katusekattematerjal tuleb valida vastavalt katuse katte tüübile. Katus koosneb erinevatest kihtidest ja igal kihil on täite temale määratud ülesanne. 21 Katuse kalle 22 11 Katuse osad kandetarindid; soojustus; tuuletõke; tuulutusvahe; aluskate; katusekatte alus;
0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel 41. Plastmassidest rullmaterjalid- põranda-, katusekattematerjal, geomembraanid Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC- põrandakate või linoleum. Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. PVC-katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse.
Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...250 0C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 42. Plastmassidest rullmaterjalid poranda, seina, katusekattematerjal Rullmaterjale kasutatakse porandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hudroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest porandakatete uldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi.
2)servatud palgid; 3)servamata lauad, paksus 13-100mm; 4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; 5)prussid, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm; 6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid. 3)Pooltooted-valmistamisel on neid veel pärast saagimist töödeldud(hööveldatud, freesitud). Pooltooted on: 1) hööveldatud lauad; 2)põrandalauad, paksus 22-37mm; 3)voodrilauad, paksus 12-22mm; 4)piirlauad ja liistud; 5)sindlid, pakkudest välja saetud katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m; 6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m; 7)kattevineer(spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht; 8)ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer
Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne. 42 Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad); voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad); piirlauad ja liistud; sindlid – katusekattematerjal, mis on pakkudest välja saetud; sindli pikkus on 0,5...0,7 mm; katuselaastud - katusekattematerjal, mis on pakkudest välja lõigatud; katuselaastu pikkus on 0,5 m; kattevineer ehk spoon – puidust välja lõigatud või välja saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; ristvineer – saadakse nii, et mitu spooni liimitakse risti üksteise peale; levinud on 3-kihiline kasevineer; parketiliistud – tehakse tavaliselt tammest või saarest, parketiliistu
lumelt, veeäravoolu ummistumisest tingitud koormusega, jääkoormusega jne. Seetõttu tuleb katuselt liigse lume mahaajamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt. Maja omanikul või kasutajal on soovitatav küsida konstruktsioonide kandevõime kohta nõu maja projekteerijalt või mõnelt teiselt pädevalt ehitusinsenerilt. Kandekonstruktsioonide välja- vahetamise või rekonstrueerimise korral tuleb teha ehitusprojekt. Katuslae soojus- ja niiskusrežiim Kuna katusekattematerjal või katuse aluskattematerjal on üldiselt suure veeaurutakistusega. Seetõttu tuleb katuslae ja katusekattematerjali või katuse aluskattematerjali vahele jätta välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Katuslagi soojustatakse 25-35 cm paksuse soojustusega, kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga ja seestpoolt õhu- ja aurutõkkega (vastav paber või kile). Sõltuvalt katuslae lahendusest peab õhu- ja aurutõkke veeaurutakistus olema 5-80 korda suurem kui tuuletõkkeplaadi veeaurutakistus
lk. 39. Protsent kajastab sellele hindele vastava olukorra osakaalu. Tabel 2.1-s on esitatud katuste kattematerjalide jaotus uuritud korterelamutes ning nende hinnanguline jääkkasutusiga. Kiireimat väljavahetamist vajavad vanad eterniitkatused ja valtsplekk-katused. Profiilplekk-katuste hea olukord tuleneb sellest, et nad on ehitatud valdavalt viimase 10 aasta jooksul ja on veel korras. Tabel 2.1 Katuste seisund erinevate katuse kattematerjalide järgi. Katusekattematerjal Valtsplekk Eterniit Profiilplekk Kivikatus (paigaldatud valdavalt (paigaldatud viimase valdavalt viimase 40-10 aasta jooksul) 10 aasta jooksul) Katusekatte esinemissagedus (ühe hoone katusel võib olla 54 % 35 % 15 % 9% kasutatud mitut materjali)
annaabi.ee 
