· Kõige tähtsamaks kunstiteoseks katedraalis peetakse Kolme Kuninga Laegast, mis on 13.sajandist pärinev suur kuldne sarkofaag. · Ja suurimaks LääneMaailma reliikviaks peetakse Kolme Targa luid ja nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni. katuseharja torni kellad: ·Pühitsemise kell (0,425 tonni) ·Vesper kell (0,28 tonni) ·Angeluse kell (0,763 tonni) Peamised ehk Lõuna kirikutorni kellad: ·Tervituskell (0,83 tonni) ·Kapiitelkell (1,4 tonni) ·Püha Joosepi kell (2,2 tonni) ·Püha Ursula kell (2,55 tonni) ·Kolme Kuninga kell (3,8 tonni) ·Pretiosa (10,5 tonni) ·Speciosa (5,6 tonni) ·Püha Peetri kell (24 tonni)
selgesti eristatavad, vana on hall ja rabe. Katuseroog peab olema sirge, sidemest vabastatud, saab katuselabidaga katusepinna tasaseks koputada. kõver kõrs jääb katusest välja turritama. ● Katuseküljed kaetakse samaaegselt. Kui jõutakse harjani, pööratakse rookihtide ● Vanasti niideti roogu sirbi või spetsiaalse rauaga, tänapäeval on lisandunud ladvaotsad mõlemalt poolt üle katuseharja, siis laotatakse neile veel pikisuunalised trimmer ja traktorniiduk, on olemas ka spetsiaalsed roolõikamise kombainid. roovihud ja nende peale asetatakse katuse kohalhoidmiseks 8...10 cm jämedused ja ca 2 m pikkused harjamalgad, mis katuseharja oma raskusega kohal hoiavad. 19. veebr 2013. a Hoone osad 27 19
aga heina ja põhku . Rehielamu Elukeskkond hõlmab looduslikku ja inimeste endi loodud keskkonda. Kooskõlas ümbritseva loodusega. Talu ehitati kuiva kohta, tähtis oli vee, metsa lähedus. Hooned paiknesid ümber muruga kaetud õue. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulik suur õlgede või rooga kaetud kelpkatus. hobuse- või linnupea Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, ungas, unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk sisse. Rehe elamu koosnes kahest suurest poolest rehetoast ja rehealusest . Rehetoas kuivatati partel vilja ja suitsu sees säilis vili väga hästi Rehepeks Rehetuba Reheahi
Et õu oleks kuiv, rajati see kõrgemale kohale, eriti tähtis oli aga vee ja metsa lähedus. Tähtsaim hoone, rehielamu, ehitati esiküljega õue poole ning see paiknes sageli otse sissesõidukoha vastas. See omapärane ja ainulaadne hoone, mis täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Vanadele taluhoonetele olid iseloomulikud suured õlgede või rooga kaetud kelpkatused, mis olid tavaliselt vähemalt kaks korda nii kõrged kui seina nähtav osa. Katuseharja kummaski otsas oli kolmnurkne ava, nn. unkaauk, mille kaudu läks suits välja ja valgus ning õhk tulid sisse. Korstnaid hakati ehitama alles 19.sajandi keskel. Rehielamu keskne ja kõige olulisem ruum oli küttekoldega rehetuba. See oli kogu aasta elutuba, kuid sügisel rehepeksu ajal kuivatati seal vilja. Kuni 19. sajandi keskpaigani olid rehetoad akendeta, valgust saadi lauaga suletava ava (nn. paja) või seapõiega kaetud tillukese akna kaudu. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga. Nii
koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest. 10 Vormsi saar Vormsi keskel Hullo külas asub Vormsi kirik, mille vanim osa on koor, mis on pärit 14 saj algusest11. Vormsi Olavi kirik on sisustuses omaaegse barokk-kantsli koopia12. Hoone iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all13. Kirikus on tähelepanuväärsed seinamaalingud ja altariruumi laemaalingud, lae alla on ka riputatud purjelaeva maketid, mälestamaks Püha Olavit. Saare suurim püha on Püha Olavi Päev, 6 www.muhumuuseum.ee (koguva küla ajalugu) 7 www.muhumuuseum.ee (Muinsuskaitseline ülevaade) 8 http://www.muhu.info/est/front/island 9 ,,Eestimaa Rannikujuht" Tiiu Viirand Kunst '06 lk203 10 http://www.saaremaa.ee/index.php
Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm. Katusele paigaldatakse "Rannila" Klassik S katusekate 25x100mm laudisele. Aluslaudise samm on maksimaalselt 200mm. Katuseharjal, räästal ja läbiviikude ümbruses on roovitus tihedam, roovituslaudade samm 125mm. Neelude alused ja murdekohtade alused tuleb lahendada vastavalt "Rannila" katusepleki ja valtspleki paigaldusnõuetele (aluseks tihe laudis). Korrosioonikaitse. Terasplekk
Sellegipoolest on katustel ka on omad nõrgad kohad. Neid regulaarselt kontrollides on võimalik pikendada katuse eluiga. Mõne probleemiga on lihtne tegeleda, aga on märke, mis tähendavad, et peagi tuleb ette võtta katusevahetus. Tark otsus katusevahetus ette võtta on kindlasti varakult enne põhjalikke kahjustuste tekkimist. Viimasel sekundil ärgates võib juhtuda, et mitte ainult katus ei ole hävinenud, vaid ka sinu armsaks saanud mööbel ja siseruumid. 1. Kontrolli katuseharja Hari on katuse kõige kaitsetum osa. Kontrolli, et kõik kivid ja isolatsioon oleks korralikult paigas. Kui mõni katusekivi on paigast nihkunud või kahjustada saanud, vaata üle ka aluskate ja tihendid, et veenduda nende korrasolekus enne kivi tagasi panemist. 2. Kontrolli katuse ääri Tugevad tuuled võivad katuseviilu kahjustada. Tänu sellele pääseb aga kivide alla rohkem vett. Isolatsioon ja puit vananevad kiiremini kui katusekivid, seega hoia neil silm peal. 3
Tuleohutus tagatakse tarindite pinnakihtides suurema tulepüsivusega materjale kasutades silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m 7. TEHNILISED NÄITAJAD Ehitisealune pindala 193 m2 Hoone suletud netopind 141 m2 Hoone avatud brutopind 0 m2 Köetav pind 116 m2 Kõrgus 4,8 m Pikkus 15,2 m Laius 14,2 m Maht 692 m3
Nagu enamik hoovi ehitistest, on see enamasti dekoratiivse eesmärgina kui osa ansamblist. Selle vaateplatvorm tagab laialdlase vaate Alpide eelmäestikele põhjas. Ülemise õu põhjapoolne osa on piiritletud Rüütli Majaga (Knights' House). Paleekompleksi läänepoolses osas asub Palas (saal, palee). See on peamine paleekompleksi elamu, kus asuvad kuninga ametiruum ja teenistujate toad. Palee on hiigelsuur viiekorruseline ehitis. Hoone järgib katuseharja kuju. Palee nurkades on kaks nurgatorni, põhjapoolne torn ületab palee katust mõne korrusega, torni pikkus on 65 meetrit. Trepiots põhjatornis koos lamava draakoniga tervitab tippujõudjaid. Kogu palee on ehitud mitmete dekoratiiv korstende ja ornamentaal tornidega. Tellistest ehitatud ja paekiviga vooderdatud Neuschwansteini kõrgus on 965 m. Vasakul pildil on vaade paleele (paremalpool on ka Rüütli maja) ja paremal pildil on väravavahi maja(Gatehouse).
2 2 Katuse äärele rakendatav rippuva lume koormus (kN/m): sc = i k , kus µi on lumekoormuse kujutegur; k on kujutegur väärtusega 1,5; = 3 kN/m³ on lume mahukaal. Lumetõkete koormus Katusel libiseva lumemassi liikumissuunaline jõud laiusühiku kohta Fs = sb sin , kus s =µi si on katuse lumekoormus (kN/m²); b on tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m), on katuse kaldenurk horisontaalpinna suhtes; µi on lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega eeldusel, et konstruktsioonides
Kui mõni plekkrõngastest on liigselt kulunud, võib tellida plekksepalt vana järgi uue. Kui nõukogude ajal ehitatud plekkahi on hea tõmbega, saab musta värvi rõõmsamaks muuta pelgalt helgema kuumuskindla värviga üle võõbates. 7 [H1] KORSTNAD Vanimad korstnaga ahjud ehitati sageli ruumi välisnurka ja korsten välisseinale. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati korstnaid paigutama hoone keskele. Sageli üritati, et korsten (või korstnad) paikneks katuseharja suhtes sümmeetriliselt, mille nimel ei peljatud korstnat pööninguosa ulatuses ka viltuselt ehitada. Vanadel korstnatel on sageli vaid üks lõõr, kuhu suunati kõik kolded. Tänapäeval peaks siiski igal koldel oma lõõr olema, lisaks tuleb silmas pidada ventilatsioonilõõre, 8 kuigi need võivad paikneda kõik ühes korstnas. Kaitseks ilmastiku eest ehitati korsten hoonest väljas olevas osas paksemana. Vanasti, kui ei olnud veel saadaval
Äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m, ummistumisohu korral ei või vahekaugus olla üle 12 m. 48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde Kuni 8 m kõrgune räästas seinaredel, võib alata maapinnast alates 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kättesaadav kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Enam kui 8 m kõrgune räästas luuk 60x60 cm (puhas ava), vahekaugus 100 m. Katus, mille kalle ületab 1:10 katuseharja juures käigutee korstnate, antennide jm juurde. Lisaks redel pääsemiseks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed on vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega, kindlalt kinnitatud. 8 Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks.
nurga all. Leidke a) telgi harja pikkus b) telgi kõrgus c) telgi katuse pindala d) telgi ruumala. b tan ab 1 V: a – b; ; ; b 2 (3a b) tan ; 2 cos 12 12) REX2001 Risttahukakujulise maja pikkus on a, laius b ning (seinte) kõrgus c. Katuse pind koosneb kahest trapetsist ja kahest kolmnurgast, kusjuures kõik need neli osa lõikuvad horisontaaltasapinnaga nurga all . Leia a) katuseharja pikkus V: a - b b tan b) maja kõrgus maapinnast katuseharjani V: c 2 ab c) katuse pindala V: cos 1 d) pööningu ruumala V: b 2 (3a b) tan 12 13) REX2002 Torni koonusekujulise katuse läbimõõt, mõõdetuna kõige laiemast kohast,
- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones
reeglina korraldatud. 75 Kaldkatuse tuulutus Soojustamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus ning põranda ja seinte õhupidavus ja nõutav soojusisolatsioon; Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st. et katusekatte, soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutusruum, mis on ühendatud räästas olevate tuulutusavade või -piludega ja katuseharja piirkonnas asuvate tuulutusavadega. 76 38 Kaldkatuse tuulutus Tuulutusruumi kõrguseks tuleb võtta: kalle 1:10 kuni 1:3: >100 mm; kalle >1:3: >50 mm. Tuulutusavade pind: pind: räästas äästas vä vähemalt 0.2 % väljumisavadel 0.25 % katuse pindalast;
tahuka ülemine pool lihtsalt visatakse ära. Lõiketasandiks on siin diagonaaltasand, mis läbib risttahuka põhjade vastasservi nii, et kiilu kaldtahk (enne pööret) on suunatud X-telje positiivses suunas. Protseduuriga ai_pyramid saab joonestada kokku viit liiki püramiide: kaks kolmnurkse alusega püramiidi ehk tetraeedrit (teravatipuline püramiid ja tüvipüramiid) ning kolm neli- nurkse alusega püramiidi (katuseharja-pind, teravatipuline püramiid ja tüvipüramiid). Püra- miidi joonestamine algab tema aluse kolme tipu sisestamisest. Nüüd hargneb dialoog viibaga Specify fourth corner point for base of pyramid or [Tetrahedron]: kaheks. Tähe T sisestamise järel ilmutatakse uus viip Specify apex point of tetrahedron or [Top]: Neljanda punkti sisestamisega joonestatakse teravatipuline tetraeeder (vt. joonis 3a), järje-
Joon.9. Katuseräästalt allarippuv lumi 9. Lumetõkete koormus (1) Allalibiseva lumemassi liikumise suunas mõjuva jõu arvutamisel loetakse katusepinna ja lume vaheline hõõrdetegur nulliks. Sel eeldusel on libiseva lumemassi põhjustatud liikumissuunaline normatiivne jõud laiusühiku kohta järgmine: Fs = sb sin (14) kus s = µi si - katuse normatiivne lumekoormus (kN/m2); b - tõkke ja katuseharja vahekauguse horisontaalprojektsioon (m); - katuse kaldenurk horisontaaltasandi suhtes; µi - katusele mõjuva lumekoormuse kujutegur. (2) Katuse lumekoormus leitakse p. 5(1) järgi lähtudes lumekoormuse kõige ebasoodsamast jaotusest. Projekteerimise alused 67 LISA D. Maapinna normatiivse lumekoormuse määramine (1) Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on selline koormus, mida
Konstruktsioonilt võivad kaldkatused olla soojustamata või soojustatud. Veeäravool katuselt on reeglina väline ja reeglina korraldatud Kaldkatuse tuulutus Soojustamata katustel tuleb tagada pööningul tõhus tuulutus ning põranda ja seinte õhupidavus ja nõutav soojusisolatsioon. Soojustatud katused peavad reeglina olema tuulutatavad, st et katusekatte soojustuskihi ja aluskatte vahe peab olema tuulutusruum, mis on ühendatud räästas olevate tuulutusavade või piludega ja katuseharja piirkonnas asuvate tuulutusavadega. Tuulutusruumi kõrguseks tuleb võtta: kalle 1:10 kuni 1:3 >100mm kalle >1:3 >50mm Tuulutusavade pind räästas vähemalt 0,2% väljumisavadel 0,25% katuse pindalast. Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab sisendi ja väljundi kõrguste vahe olema >1,5m Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1.
olema; kanadele antakse "võti" kätte (peavad ise väljast süüa otsima); karu keerab pesas teise külje; merre sünnib esimene hülgepoeg; putukatele tuleb hing sisse; kõrred hakkavad lund vihkama. Mõnedki niisugustest loodusemärkidest on Lõuna-Eestis seostatavad küünlapäevaga. Lastele tehti need ütlused piltlikult selgeks. Näiteks öeldi: "Tõnisepäeval kõnnib üks väike poisike Tõnis ehk külmapoiss katuseharja pidi. Ta kõnnib seal varahommikul enne valget, tuleb vara tõusta, kui teda näha tahad." Ka matkiti pakase paukumist, kaikaga vastu tareseina lüües, ise seletati, et nüüd läks talveselg pooleks. Karu talveune kohta võis seletus kõlada niimoodi: "Isa ütles, et täna on siis pool talve mööda. Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks. Muidu, kui üks on peen ja teine jäme, siis karu ei saa käia, kukub küljekile
midagi kõnelda, kuid tütarlapsele otsa vaadates raputas ta pead ja läks, nägu kätega kattes, pikkamisi jälle minema. Mustlastüdruk jäi hämmastunult seisma. Müüril välja raiutud veidrate kujude hulgas oli üks, mis Quasimodole eriti meeldis; tihti näis ta sellega vennalikke pilke vahetavat. Kord kuulis mustlastüdruk teda lausuvat: «Ah, miks pole ma kivist nagu sina!» Kord ühel hommikul ligines Esmeralda kiriku katusse servani ja vaatas üle Saint-Jean-le- Rond'i terava katuseharja alla platsile. Quasimodo seisis tema taga. Ta asus tahtmatult ikka niisugusele kohale, et võimalikult hoiduda tütarlapse pilgu eest, kes teda ju näha ei tahtnud. Äkki mustlastüdruk võpatas, pisarad ühes rõõmuvälgatusega ilmusid ta silmadesse, ta põlvitas katuse servale, sirutas käed igatsusega alla platsi poole ja hüüdis: «Phoebus! Tule, tule! üks sõna, ainult üks sõna sinult, taeva nimel! Phoebus! Phoebus!»
annaabi.ee 
