variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, milles suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Dispersioon ja standardhälve Variatsioonrida: x1; x2; x3....xn Variatsioonreas oleva arvu ja keskväärtuse vahet nimetatakse selle arvu hälbeks. Dispersioon - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Variatsioonkordaja Kui uuritavate tunnuste mõõtühikud on erinevad, ei saa nende hajuvust hinnata standardhälbega. Sellisel juhul kasutatakse variatsioonkordajat. V= standardhälve jagatud keskväärtusega Korrelatsioon
. 4.valem Teades, et väikeste nurkade korral tan sin Dispersioon lainejuhis 1. dispersioon Füüsikas on dispersioon valguse lahtumine spketriks. Disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.Aine murdumisnäitaja on seda suurem,mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Dispersioon on tingitud keskkonna parameetrite sõltuvusest sagedusest. 2. dispersiooni mõju signaalile Sel juhul polükromaatilise signaali erinevatele sageduspotentsiaalidele vastavad ruumis erinevad faasitasapinnad, mis levivad erinevate kiirustega. Laine murdumise puhul
Mis on detsiilid? Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida 10-ks osaks. 22. Mis on dispersioon, mis standardhälve? Dispersioon juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. 23. Kuidas leitakse standardhälve a) Variatsioonreast? b) Sagedustabelist? 24. Mis on variatsioonkordaja? Milleks läheb seda vaja? - Standardhälbe ja keskväärtuse suhe: V=sh/ksv. 25. Millist jaotust nimetatakse normaaljaotuseks
William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1.katseseerias piiratud hulk elemente (seostamata sõnu) - 7+-2? 2) mahtu saab suurendada känkimise (chunking) teel. Nt 17-kohaline koodnumber, 19841742765831958, mõtestatud osadeks jagada... 3) Kui sõnad on omavahel seotud, siis saab info hulka suurendada (väline organisatsioon!) abstraktset sisu (mitte harjumuspärane tekst kuulaja jaoks) on raskem meelde jätta, kuigi materjali hulk (sõnade arv) sama 2. ja 3. katseseerias. (Need kes teavad Newtoni 2. seadust (,,eksperdid!), oli selge kontekst ning
11. Mõõtemääramatuse abil kirjeldatakse mõõtetulemuse kõikumist. Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse, kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb mõõtetulemuse ümber vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub 12. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt. See näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab, kui leida kõigi vastajate vastuste erinevus üldisest keskmisest ning arvutada nende erinevuste keskmine
Normaaljekstsess=0. Saba kahaneb kiiremini=neg, kahanev aeglasemini=pos Mood- diskr:suurima tõenäosusega juh. Su. Väärtus, pidev: jaotustiheduse graafiku maxkoht. Variatsioonitegur: hajuvuse iseloomust, positiivsete korral, standardhäve/keskväärtus Diskr jaotus.s: 1)Binomiaal: tehakse järjest n sõltumatut katset, tulemusel võib toimuda s A, tõenäosus igas katses on p ja mittetoimumine q=1-p. m- katsete arv, milles toimub A, siis m on juh. Su., igas katseseerias erinev.Parameetrid: n ja p 2)Poissoni: binomiaaljaotuse piirjuhtum, p0 ja n lõpm. Kasutatav, kui juh. Ajahetk tekib sõltumatud s. väikese sagedusega. Pidevad jaotus.s.:1) ühtlane: tekib ülalt ja alt piiratud juh.s. korral, kui selle lubatud muutumisvah. Sees kõik juh.su. väärtused on tekke mõttes samaväärsed. Kuju järgi: ristkülikjaotus 2) Eksponent: kirj. Nt S. toimusmisaja jaotust eeldusel, et s. tekkimise jaoks kõik ajahetked on samaväärsed.
juhuslik suurus on niisugune suurus X, mille väärtus on 1, kui sündmus A toimub, ja väärtus on 0, kui sündmus A ei toimu (toimub A ). Seega on Bernoulli jaotusega juhuslikul suurusel kaks võimalikku väärtust: 1 ja 0, millele vastavad tõenäosused on p ja 1 p, st. P(X = 1) = p ja P(X = 0) = 1 p. 16. Binoomjaotus. binoomjaotuseks nimetatakse juhusliku suuruse X jaotust, kui juhuslikuks suuruseks on sündmuse A esinemiste arv n sõltumatust katsest koosnevas katseseerias. P X =k =C kn pkq n-k. EX = np. DX = npq ning = npq .
või P( ) = 1 P(A). Tõenäosus, et sündmus ei toimu on võrdne üks miinus sündmuse toimumise tõenäosus. See ei tähenda loomulikult, et kümme korda münti visates peaks tulema viis kulli ja viis kirja, vaid tähendab seda, et mida rohkem münti visata, seda rohkem läheneb nii kullide kui kirjade osakaal 50%le. Näiteks, kui visata münti tuhat korda, võib kindel olla, et nii kullide kui kirjade osakaal erineb 50%st vaid mõne komakohaga. Sündmuse A suhtelist sagedust k/n katseseerias pikkusega n nimetatakse selle sündmuse statistiliseks tõenäosuseks. Võime visata münti kuitahes arv kordi, igal viskel saame kas kulli või kirja. Iga vise on katse ning kui meid huvitab kulli saamine, siis see on juhuslik sündmus. Kuna igal viskel saame tulemuse, siis uue tulemuse saamine ei sõltu mitte kuidagi eelmise katse tulemusest, seega järjestikused katsed on sõltumatud . Kokkuvõttes on tegemist sõltumatute juhuslike sündmustega .
summaarne liigirikkus • beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Põhilised seoste tüübid ökoloogias –korrelatsioon, regressioon ja dispersioon • Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. • Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või funktsiooni seost. Korrelatsioon ei pruugi olla kausaalne. • Regressioon – on statistikas juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest. Kausaalne seos olemas.
Kahte sündmust A ja B nimetatakse teineteist välistavaks, kui nende korrutis (ühisosa) on võimatu sündmus: AB = (ehk A B = ). 49 Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad. 9.5 Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus Olgu sooritatud n katset ja mingi sündmus A toimugu selles katseseerias m korda. Sündmuse A sageduseks selles katseseerias nimetatakse arvu m P ( A ) = . n Sündmuse sagedus on määratav vaid pärast katseid. Võib tähele panna, et pikas katseseerias sagedus stabiliseerub, kõikudes mingi konstantse väärtuse p ümber. Nii jõutakse tõenäosuse klassikalise definitsioonini:
on võimatu sündmus: AB (ehk A B ). 49 Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad. 9.5 Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus Olgu sooritatud n katset ja mingi sündmus A toimugu selles katseseerias m korda. Sündmuse A sageduseks selles katseseerias nimetatakse arvu m P A . n Sündmuse sagedus on määratav vaid pärast katseid. Võib tähele panna, et pikas katseseerias sagedus stabiliseerub, kõikudes mingi konstantse väärtuse p ümber. Nii jõutakse tõenäosuse klassikalise definitsioonini: m
iseloomustamiseks variatsioonitegurit, mis defineeritakse standardhälbe ja keskväärtuse suhtena v=sigma/müüga. Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete arv, milles toimub sündmus A, siis m on juhuslik suurus ja igas katseseerias erinev. Siis m on jaotunud binomiaaljaotuse järgi. Poissoni jaotus on vaadeldav kui binomiaaljaotuse piirjuhtum, kui p0 ja nlõpmatus. Jaotus on kasutatav sellistes olukordades, kus juhuslikel ajahetkedel tekivad mingid sõltumatud sündmused suht püsiva piisavalt väikese sagedusega. Kasutatakse teenindussüsteemide, töökindluse jm arvutamisel. Ühtlane jaotus (pidev) tekib ülalt ja alt piiratud juhusliku suuruse korral, kui selle
Pidev-diskreetsed juhuslikud suurused tekivad sagedamini piirangute olemasolul juhuslike suuruste moodustumisel(nt. Piiratud säilivusaeg) Binomiaaljaotus tekib Bernoulli katsete skeemi kasutamisel: tehakse järjest n sõltumatut katset, mille tulemusel võib toimuda sündmus A. Sündmuse A tõenäosus igas katses on p ja vastavalt mittetoimumise tõenäosus q=1-p. Olgu m nende katsete arv, milles toimub sündmus A, siis m on juhuslik suurus ja igas katseseerias erinev. Siis m on jaotunud binomiaaljaotuse järgi. Poissoni jaotus on vaadeldav kui binomiaaljaotuse piirjuhtum, kui p0 ja nlõpmatus. Jaotus on kasutatav sellistes olukordades, kus juhuslikel ajahetkedel tekivad mingid sõltumatud sündmused suht püsiva piisavalt väikese sagedusega. Kasutatakse teenindussüsteemide, töökindluse jm arvutamisel. Ühtlane jaotus (pidev) tekib ülalt ja alt piiratud juhusliku suuruse korral, kui selle lubatud
37. Leida binoomjaotusega juhusliku suuruse keskväärtuse arvutamise valem. EX=np, leidmise valem on prinditud konspektis tähistatud. 38. Millise valemiga avaldub binoomjaotusega juhusliku suuruse dispersioon? DX=npq=np(1-p) 39. Millise juhusliku suuruse korral võime väita, et ta on jaotunud binoomjaotuse järgi? Binoomjaotusega on tegemist, kui juhuslikuks suuruseks X=k on sündmuse esinemise kordade arv 0, 1, ..., n katseseerias pikkusega n ja igal katsel vaadeldav sündmus toimub tõenäosusega p, mis on muutumatu kõikide n katse korral ja katsete tulemused sõltumatud. POISSONI JAOTUS 40. Anda Poissoni jaotusega juhusliku suuruse definitsioon ja näidata kasutatava eeskirja sobivus olema juhusliku suuruse jaotuseeskirjaks. Täisarvulisi väärtusi omav juhuslik suurus k=0, 1, ..., n on Poissoni jaotusega, kui iga λ k −λ
Induktsiooni elektromotoorjõudu mõjutavad suurused. Oleme nüüd päris palju tegelenud pööriselektrivälja tekkimisega magnetvälja muutumisel. Aga mis tähendus on üleüldse sõnadel magnetväli muutub? Millise füüsikalise suuruse muutumisest on jutt? Elektromagnetilise induktsiooni nähtus esineb teatavasti ka homogeenses magnetväljas (p.2.2.1). Seega ei saa otsitavaks muutuvaks suuruseks olla magnetinduktsioon B. Vajalik suurus tuleb meil alles määratleda. Järgnevas katseseerias uurime, millest sõltub induktsiooni elektromotoorjõud. Ühendame juhtmepooli külge voolutundliku mõõteriista. Kinnitame pooli sisse mahtuva raudpoldi otsa tugeva püsimagneti, muutes niiviisi ka poldi magnetiks. Pistame nüüd poldi pooli sisse, tehes seda ligikaudu ühe sekundi jooksul ja fikseerime poolis tekkiva induktsioonivoolu väärtuse. Esimesest katsest võime järeldada, et suurem elektromotoorjõud tekib poolis siis, kui magnetinduktsioon pooli
monoliitbetoonist. Antud tööde teostamise eelduseks on korrektsete aluste ettevalmistamine. Kohtades, kus aluse tegemisel õnnestus tulla välja projekteeritud kõrgusmärgile hälbega -10mm kuni +30mm ei ole vajalik peenkillustikust aluse tegemine ning betoneerida võib vastu paekivi, pannes vahele must ehituskile miinimumpaksusega 100m. Seal, kus seda ei õnnestunud teha, tuleb panna aluskiht peenkillustikust ning tihendada kuni on saavutatud minimaalne tihedus 90MPa katseseerias kaheksast löögist Inspector 2 mõõteriistaga. Tihendamisel kasutada plaatvibraatorit massiga 500kg. Alused peavad olema valmis ülevaatamiseks 1 päev enne antud haardealas betoonitööde alustamist. Ülevaatusel peab osalema aluste ettevalmistaja esindaja, akrediteeritud katselaborist esindaja koos ,,Inspector 2" mõõteriistaga (kui aluskiht on tehtud peenkillustikust), betoonitööde töövõtja esindaja ning peatöövõtja esindaja. Juhul kui aluse tihedus ei ole piisav, tuleb
("Ladina ruudu" variandid) Teine, WS plaan on kindlasti efektiivsem kui BS, kuna siin võrreldakse iga KI tulemust tema enda tulemusega teis(t)es tingimus(t)es. WS plaani eeliseks on ka see, et kokkuvõttes läheb vaja vähem KI-sid. Suurim ja raskeim probleem WS plaani korral on ülekandeefektid. See, et KI on osalenud ühes katseseerias, võib mõjustada tema tulemust järgnevates, võrreldavates katse faasides. WS plaani puhul kasutatakse eelneva katsetingimuse mõju vähendamiseks järgnevatele sooritustele katsetingimuste erinevate järjestuste loomist. See võib toimuda kas: -juhusliku järjestamise abil (juhul, kui on väga palju erinevaid tingimusi); -täieliku tasakaalustamise teel; (e.g. 3 tingimust annavad 6 erinevat järjestust; 5 tingimust aga juba 120 erinevat järjestust....) -või nn
•vallandumismehhanism ei ole absoluutselt kaasasündinud. Tiitrimiseksperimentide seeria: •kõigepealt selgitati välja, kas konkreetne isend eelistab vasak- või parempoolset muna •seejärel uuriti, millised omadused peavad olema munal, et kajakas eelistaks seda siis, kui see asetseb tema positsioonieelistusega võrreldes teisel pool •tehti katseid paljude erinevate puust munamudelitega •muudeti nii mudelite suurust, kuju, värvust kui ka mustrit •korraga muudeti ühes katseseerias vaid üht tunnust, hoides teised konstantsed. Tulemused kokkuvõttes: • sama värvi munade puhul eelistati alati 1)suuremat väiksemale 2)mustriga mune mustrita munadele • rohelisi mune eelistati pruunidele Tiitrimiseksperimentide põhitulemused: • kahest mudelist eelistati alati suuremat (isegi kui see oli tavalisest munast palju suurem) • eelistati väikeste tihedate laikudega mudeleid (isegi kui paariline oli sarnasem kajaka loomulikule
annaabi.ee 
