ei kasutatud inimahvlasi katseteks või muudel teaduslikel eesmärkidel aastatel 2002, 2005 ja 2008. (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2010:0511:REV1:ET:HTML) Eestis kehtib loomakaitseseadus, mis paneb paika, kes ja milliseid katseid võib loomade peal teha. Seda täiustati pärast Euroopa Komisjoni uut direktiivi Huvitavad väljavõtteid loomakaitse seadusest, kaheksandast peatükist – Katseloomade kaitse: Loomkatse ei hõlma katselooma hukkamist tema kudede või elundite kasutamise eesmärgil (§34). Loomkatse võib teaduslikul või hariduslikul eesmärgil läbi viia järgmistel juhtudel (§35): 8) kõrghariduse või kutsehariduse omandamine või tööalane koolitus; Loomkatse läbiviimine käesoleva seaduse §-s 35 loetletud lubatud eesmärgil on keelatud, kui selle eesmärgi võib saavutada muud teaduslikult põhjendatud meetodit kasutades, mis ei näe ette katselooma kasutamist (§36)
meie organismist kõik roiskuva ja keha rakke kahjustava – sealhulgas kasvajate tekitajad. › Raadium on savi komponentidest kõige radioaktiivsem ja tugevaima toimega element. Savi omadus neelata mürgiseid ja toksilisi aineid on tõestatud ka laboratoorsete katsetega. › Katserotile anti väike kogus strühniinilahust ja ta suri mõne minuti jooksul. › Sama kogus anti teisele rotile, kuid lahusele oli lisatud väike kogus savi. Selle katselooma organism tuli mürgiga hästi toime. Vahel hakkab kompressiks kasutatud savi vastikult haisema - haigus on sellesse üle läinud. Seespidisel tarvitamisel võime täheldada sedasama: maos ja soolestikus kogub savi endasse mürgid ja mikroobid, teeb need kahjutuks ja väljutab organismist. Aitäh!
Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos (LD50). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad, eloomade peal katsetamine on ebaõiglane ja brutaalne, kuid see on vajalik inmestele. Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel. · Kemikaale ei tohi mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata( va
04 slaid 8 ja 9 struktuure. 53. Mis on antikehade hüpervarieeruvate alade funktsioonid? Paiknevad Vh (hard) ja Vl (light) domeenis, nende alade aminohappeline erineb enim antikehade vahel, osalevad seondumisel antigeeniga. On antikehade mitmekesisuse aluseks, ligikaudu 110 aminohappe pikkused. 54. Mis on monoklonaalsed antikehad ja kuidas neid eri tüüpideks eristatakse? Tooge välja nimetused ja päriotolu erinevused. Monokloonsed on pärit ühe B-raku järglaskonnast ja seega identsed. Katselooma, kimäärsed, humaniseeritud ja inimese omad, eristatakse päritolu järgi. Loeng 04.04 slaid 15. Kasvajaraku ja B-lümfotsüüdi hübriidimisel saadakse sellised hübriidsed immortaliseeritud rakukloonid, mis on in vitro tingimustes võimelised tootma vaid üht kindlat tüüpi antikeha, mis on ülimalt spetsiifiline mingi kindla aine suhtes ja mis seondub vaid ühe epitoobiga – sellega, mille vastu ta on saadud. Seda osa,
- Vajalikkus: käitumise alusmehhanismide sarnasus, võimalik tingimusi kontrollida In vivo mikrodialüüs (rakuväline) On meetod, mille abil on võimalik mõõta neurotransmitteri kontsentratsiooni rakuvälises ruumis. Meetod on minimaalselt invasiivne, hõlmates endas sondi sisestamist uuritava ajju (või mis iganes uurijale huvi pakkuvasse koesse). Meetodi suurimaks eeliseks teiste ees on võimalus võrrelda neurotransmitterite vabanemist katselooma ajus katselooma reaalse käitumisega, kuna meetod saab longitudinaalsete mõõtmistega läbi viia vabalt liikuvatel ärkvel isenditel. Geenide manipulatsioonid (mõni kindel geen on asendatud (transgeensus), välja võetud (knock-out e KO) või muudetud koe- või ajaspetsiifiliselt sisse-välja lülitatavaks (optogeneetika)) Mida mingi geeni produkt organismis teeb? > haiguste mudelid - Knock out – bioloogiline mudel kus sihtmärkgeen on inaktiveeritud
· Sünnitusmajas, hiljem revaktsineerimine. Efektiivsus ca 50-70%. Kaitseb eeskätt M. tuberculosis'e disseminatsiooni eest organismis 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogia, haigusvormid, ravi · Morfoloogia. Meenutavad TBC tekitajat. Morfoloogiliselt saledad, kergelt kõverdunud pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia. Kunstlikel söötmetel ei kasva. Kasvavad katselooma organismis - Lõuna- Ameerikas vööloom ehk armadill. Generaliseerunud leepra areneb 18-35 kuu jooksul. · Epidemioloogia.Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget. Leepra levib õhu kaudu ja kontakti teel. Haigestub ainult vastuvõtlik kontingent peale pikemaajalist kontakti haige inimesega. · M. leprae on obligatoorne rakusisene parasiit, mis levib nakatumiskohalt lümfo- ja hematogeensel teel.
tasakaaluline. Segades sobivas suhtes antigeeni ja antikeha, tekib võreline struktuur, mis sadeneb ja on detekteeritav. Polü- ja monoklonaalsete antikehade valmistamine Polüklonaalne antikeha - pole spetsiifiline Monoklonaalne antikeha - üheainsa lümfotsüüdi toodetud Valmistamine: Loomale süstitakse puhast antigeeni, antigeeni tootev loom peab erinema võimalikult palju antikeha tootvast loomast. Loom hakkab tootma polüklonaalseid antikehi ning monoklonaalne antikeha saadakse, kui katselooma põrnast võetakse üks lümfotsüüt ja seda paljundatakse. Koduse rasedusetesti tööpõhimõte Rasedate uriinis sisaldub hCG hormoon, ning analüüs baseerub sandwich tüüpi analüüsil, (seotud antikehale seondub antigeen, mis omakorda seob ensüümiga seotud antikeha, tuleb substraat ning tekib värvusreaktsioon. Uriin hCG hormooniga liitub sidumata tracer Ab1 (värvainega märgitud), kompleks liigub edasi seotud Ab2-te, kus tekib sandwich kompleks, riba värvub
on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga. 5 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX 03/12/09 Blottimine, hübridiseerimine. Eelkõige nukleiinhapete uurimisel
See võimaldab detekteerida väga sarnaseid aineid. Antigeen ja antikeha seondumise tugevus e afiinsus. Antikeha ja antigeen seonduvad mittekovalentselt. Siiski piisavalt tugevalt, et side säiluks inkubatsiooni ja signaali tekkimise etappides. Immuunmeetodites kasutatakse antikehi, et detekteerida analüüdi molekule. Kasutatakse polüklonaalseid või monoklonaalseid antikehi. Polüklonaalsed antikehad toodetakse katselooma korduval immuniseerimisega puhastatud antigeenidega. Katseloomal areneb tugev immuunvastus, mis annab kõrge afiinsusega ja ja spetsiifilisusega antikehad. Need antikehad on erinevate parameetritega, tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeenil. Katseloomalt kogutakse seejärel korduvalt seerumit, millest eraldatakse afiinsuskromatograafia abil välja meid huvitavad antikehad. Nii saab toota ka
kinnistatud mõnele suuremale rakulisele kandjale, nagu erütrotsüüdid hemaglutinatsioonireaktsioonis (HA, HAPR); komplemendi sidumise reaktsiooniga (KSR); immunoensümaatilisel teel (EIA); Western-Bloti meetodil jne. 3 4. Bioloogiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi kindlakstegemine või tema omaduste uurimine katseloo- made organismis. Katselooma abil on võimalik uurida mikroobi haigustekitavust. 5. Allergilised nahareaktsioonid. Eesmärk: infektsiooni diagnoosimine patsiendi organismis mikroorganismide ainevahetusproduktide suhtes tekkivate allergiliste nahareaktsioonide abil. 6. Molekulaarsed meetodid – PCR, hübridisatsioon jt. C. Bakterpreparaadid D. Antibakteriaalsed preparaadid Stafülokokknakkuste diagnostika Üldiseloomustus
15. Mis on lateraalne difusioon Ühe membraani kihi piires toimuv aktiivne lipiidide molekulide difusiooniline liikumine 16. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b- lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine 17. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek(näiteks geeljas struktuur ->vedel strukt. või vastupidi) 18. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid?
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)
Membraani sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures toimub faaside üleminek (St. membraan läheb liposoomide lahuse kuumutamisel geelisarnasest struktuuri faasist üle mobiilsemasse vedelasse faasi). Hübridoom on antikeha sünteesiva b-lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid, mille abil saab toota suurtes kogustes antigeeni spetsiifilisi monokloonseid antikehi.Säilinud mõlemad eellasraku tunnused. 1) katseloom immuniseeritakse vajaliku antigeeniga 2) immuniseeritud katselooma viidud antigeenile vastavaid antikehasid tootvad b-lümfotsüüdid liidetakse müeloomirakkudega 3) selektiivsöötmel eraldatakse hübridiseerunud rakud 4) hübridoomi kasvatatakse masskultuuris või katseloomas 5) antikeha eraldamine, puhastamine ja kasutamine ELEKTROKEEMILINE POTENSIAAL VIHIKUST! Aktiivse transpordiga, mis vajab täiendavat (ATP) energiat on tegemist kui ioonide (ainete) liikumine toimub piirkonnast kus ainete elektrokeemiline potensiaal on madalam, piirkonda, kus aine
kontsentratsioon peaks mitmekordselt ületama inimese poolt eeldatavasti omastatava doosi. Mitte alati pole aga sellised testid piisavad, sest teada on, et katseloomad ei pruugi reageerida katsetatavale ainele täpselt samal viisil ja samas mastaabis kui inimene. Erinevad võivad olla nii absorptsioon, jaotumine organismis kui ka metabolism. Väga suurte dooside kasutamine võib metaboolsete ja eritusteede küllastumise tõttu viia aine akumuleerumisele katselooma organismis. Selline probleem tekkis näiteks sahhariini testimisel, mistõttu muutus keeruliseks ka toksikoloogia andmete interpreteerimine. Kuigi tarbitavate toidulisandite kogused on väikesed, võib paljude inimeste korral olla see eluaegne, paljudel aga hoopis sporaadiline, mida kõike on raske simuleerida katseloomadega. Erinevate toidulisandite ning toidulisandi ja toidu mingi loomuliku komponendi vahel võib esineda ka ristreaktiivsus
• Kongenitaalne leptospiroos – järsu algusega peavalu, palavik, müalgiad, difuusne lööve. diagnostika. Mikroskoopia on kasutu, v.a. pimeväljamikroskoopia. Vere- või liikvorikülv haiguse esimesel 7-10 päeval, uriin pärast esimest nädalat. Seroloogia, kasutades mikroskoopilise aglutinatsiooni testi, on suhteliselt tundlik ja spetsiifiline, aga vähelevinud. ELISA on ebaäpsem, aga skriinimiseks sobilik. Bioloogiline uurimine uuritava materjali süstimisel katselooma kõhuõõnde. PCR kogub tuure. Ravi ja profülaktika. Leptospirad on tundlikud penitsilliin G-le, tetratsükliinile, leptospiruuria korral kasutatakse ampitsilliini. Profülaktikas kasutatakse doksütsükliini (penitsilliini mitte) Koduloomad, karjad tuleks vaktsineerida. Rotte tasuks kontrollida. Bakterid mõmm :) 05/06 Mycoplasma ja Ureaplasma Üldist. Väikseimad vabalt elavad bakterid
Banting ja Ch. Best välja meetodi insuliinraviks. Banting, lugedes Minkowski töid, sai aru, et pankrease poolt tekitatav seedenõre lagundab diabeediraviks tehtud ekstraktides Lanhgerhansi saarekeste ,,toodangu". Saamaks suurema Langerhansi saarekeste kontsentratsiooniga pankreasenõret, ligeeris Banting (kes oli kirurg) mõned olulised pankreast verega varustavad arterid. Pankrease seedefunktsiooni kude kärbus ja järelejäänud materjalist saadud ekstrakt hoidis eemaldatud pankreasega katselooma elus. Insuliini (isletiin, nagu seda asjaosalised ise kutsusid) sünteesimine läks esilagu samuti visalt, kuni Bantingul tuli idee kasutada looteliste vasikate pankreaseid, sest neis ei olnud veel seedefunktsiooni täitmiseks vajalikke näärmeid tekkinud. 1922. aasta jaanuaris manustati biokeemikute abil ekstraheeritud nõret esimest korda inimpatsiendile. Esimene katse ebaõnnestus, sest materjal oli veel mitte puhas ning patsient sai tugeva allergilise reaktsiooni.
epiteelile, osad asuvad vabalt seedetrakti luumenis). Inimese seedekulgla bakterid toodavad vitamiine (enterobakterid sekreteerivad põhiliselt vitamiine K ja B12 ning piimhappebakterid teatud B vitamiine) ja aitavad kaasa nii toitainete seedimisele kui omastamisele. Soolemikrofloora suur mass ja arvukus (peensooles108/ml ja jämesooles ulatub 1012/ml) vaid soodustab eelnevalt mainitud funktsioone, kuid samas on ka kaitseks võõrmikroobide kolonisatsiooni eest. Näiteks bakterivaba katselooma nakkuseks piisab vaid 10 Salmonella bakterist, samas kui normaalse mikrofloora korral on nakkuslikuks doosiks 10 6 rakku. Soolemikroflooral on näidatud olevat inimese immuunsüsteemi (nt. seedekulgla teat. lümfaatilise koe - Peyer'i naastude) arengut ja aktiivsust stimuleeriv toime. Biofilmi kaitsva rolli näideteks on veel naise suguteesid kattev põhiliselt laktobatsillidest moodustunud biofilm, mis tänu keskkonna hapestamisele ja
annaabi.ee 
