Määrake sellise süsteemi võnkeperiood T2. Katseandmed kannan tabelisse 6) Arvutan valemi (4) järgi aluse inertsimomendi I0 ja süsteemi, s.o. aluse ning temale asetatud keha või kehade inertsimomendid I1 ja I2. Ainult keha või kehade inertsimomentide saamiseks tuleb süsteemi inertsimomendist lahutada aluse inertsimoment. 7) Arvutan ühe keha inertsimomendi telje suhtes, mis asetseb kaugusel a tema tsentrist a) vahetult katseandmetest valemi (4) järgi b) Steineri lause abil valemi (5) järgi 8) Arvutan saadud inertsimomentide vead ja võrdlen tulemusi omavahel Tabel: Inertsimomentide määramine mo= 957 ± 1 g a= 7 cm ± 0,5 cm R= 13,5 ± 0,1 cm c= 9,75 ± 0,05 mm m1= 2,840 ± 1 g l= 168 ± 1 cm r= 3,0 ± 0,1 cm b= 10,25 ± 0,05 mm m2= 2,845 ± 1 g
Määrake sellise süsteemi võnkeperiood T2. Katseandmed kannan tabelisse 6) Arvutan valemi (4) järgi aluse inertsimomendi I0 ja süsteemi, s.o. aluse ning temale asetatud keha või kehade inertsimomendid I1 ja I2. Ainult keha või kehade inertsimomentide saamiseks tuleb süsteemi inertsimomendist lahutada aluse inertsimoment. 7) Arvutan ühe keha inertsimomendi telje suhtes, mis asetseb kaugusel a tema tsentrist a) vahetult katseandmetest valemi (4) järgi b) Steineri lause abil valemi (5) järgi 8) Arvutan saadud inertsimomentide vead ja võrdlen tulemusi omavahel Tabel: Inertsimomentide määramine mo= … … g a= … … cm R= … … cm c= … … mm m1= … … g l= … … cm r= … … cm b= … … mm m2= … … g Katse t, s I, Ikeha,
Määrake sellise süsteemi võnkeperiood T2. Katseandmed kannan tabelisse 6) Arvutan valemi (4) järgi aluse inertsimomendi I0 ja süsteemi, s.o. aluse ning temale asetatud keha või kehade inertsimomendid I1 ja I2. Ainult keha või kehade inertsimomentide saamiseks tuleb süsteemi inertsimomendist lahutada aluse inertsimoment. 7) Arvutan ühe keha inertsimomendi telje suhtes, mis asetseb kaugusel a tema tsentrist a) vahetult katseandmetest valemi (4) järgi b) Steineri lause abil valemi (5) järgi 8) Arvutan saadud inertsimomentide vead ja võrdlen tulemusi omavahel Tabel: Inertsimomentide määramine mo= … … g a= … … cm R= … … cm c= … … mm m1= … … g l= … … cm r= … … cm b= … … mm m2= … … g Katse t, s I, Ikeha,
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 1 Nihkeanduri kalibreerimine Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Nihkeandur sisaldab reostaatmõõtemuunduri, mis muundab pöördliikumise takistuse väärtuseks ning elektriskeemi, mis muundab takistuse väärtuse pingesignaaliks U. Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töökäik: Skeem: E = 24 V R = 40 k Rk = ...
2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi U(Uv) Laiendmääramatus koormamata katsest katteteguriga k=2 U(Uv) = 2 * u(Uv) Uk' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest R 1 Rk U0 R k R 1 Uk' = R1 R k R2 R1 R k R1() = R * /330 R2() = R R1() k viga katseandmetest. k = Uk C* Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0 0,01 0 0,5 0 0,03 0,01 1,02 33 1,04 1 1,04 0,5 0 0,1 -0,03 0,02 66 2,08 1,94 2,07 0,5 0 0,11 -0,14 0,01
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100...
36000 25714 4000 3830 0,245776 40000 27692 0 0 0,0023 Graafikud v±U(v) 0,25 0,2 0,15 v±U(v) 0,1 0,05 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 -0,05 -0,1 Koormatud anduri mõõteviga katseandmetest k ja arvutuslik k' 1,05 1 0,95 0,9 0,85 0,8 0,75 0,7 0,65 0,6 0,55 0,5 0,45 k 0,4 0,35 0,3 k' 0,25 0,2 0,15 0,1 0,05 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 (deg)
k ' = U 2 k - C Nimikarakteristiku sirge Un()=C*, mille järgi C = 0,0395 Koormamata anduri viga koos laiendmääramatusega v±U(v) v ± U(v) 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -10 40 90 140 190 240 290 340 -0,2 -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Koormamata anduri viga katseandmetest 4 k 0,0000 -20 -0,1000 30 80 130 180 230 280 330 -0,2000 -0,3000 -0,4000 -0,5000 -0,6000 -0,7000 -0,8000 -0,9000 Koormamata anduri viga arvutuslikult k' 0,90000 0,80000 0,70000 0,60000 0,50000 0,40000 0,30000 0,20000 0,10000 0,00000 -20 30 80 130 180 230 280 330
R1 + 2 k R2 + R k U Uk (arv) = I 12 k R2 k = -330 Rk - 330 R - 108900 Rk + 2 R k ' = U 2 k - C Nimikarakteristiku sirge Un()=C*, mille järgi C = 0,031 5 Koormamata anduri viga koos laiendmääramatusega v±U(v) Koormamata anduri viga katseandmetest 6 Koormamata anduri viga arvutuslikult 7
0,03 Koormamata anduri mõõteviga 0,02 koos laiendmääramatusega 0,01 0 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 -0,01 -0,02 -0,03 -0,04 0,1 0 Koormatud anduri mõõteviga 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 -0,1 -0,2 mõõteviga katseandmetest -0,3 arvutuslik -0,4 mõõteviga -0,5 -0,6 -0,7
5 2 -6 Graafikult 1/= f(1/c) leitakse max. 1/max = 2,46*10 (m /mol), max= 4,1*10 = (0,14+0,15+0,10+0,10)sin(109o/2)= 0,3989 nm = 3,99*10-10(m) (mol/m2). Järeldused: Võrreldes katseandmetest saadud lo ja arvutuslikult saadud Lo tulemusi Leitud max alusel arvutatakse molekuli pindala adsorptsioonikihis So ja (3,99*10-10 2,4*10-10= 1,59*10-10 m), siis võib järeldada, et leitud adsorptsioonikihi adsorptsioonikihi paksus lo, mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal
.. produktid Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi dc A rA = = k c c An1 c Bn2 c Cn3 ... korral järgmine kineetiline võrrand d Reaktsiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+...., kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n 1, komponendi B suhtes n2 jne. Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse cA = f () põhjal on võimalik määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule cA = f ()). Diferentsiaalse meetodi kasutamisel lineariseeritakse võrrand
300 1,9 0,019 0,0073 600 1,7 0,017 0,0053 900 1,5 0,015 0,0033 1200 1,3 0,013 0,0013 1500 1,25 0,0125 0,0008 6. Arvutused 6.1 KOH ja etüülatsetaadi kontsentratsioonide leidmine CKOH ja CEA leidsime kasutades valemit ja katseandmeid: CKOH*VKOH= CHCl*VHCl C HCl * V HCl CKOH = , V KOH kus CHCl = 0,1n VKOH = 10ml VHCl i võtame katseandmetest Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: 0,1 * 2,7 C1KOH = = 0,027 n 10 CEA= C0EA-( C0KOH - CKOH ) Näiteks esimese rea jaoks kui t=90sek: CEA= 0,0193-( 0,031 0,027)=0,0153 n 6.2 Sõltuvuse cA = f () graafiline esitamine 6.3 Kiiruskonstandi kc leidmine erinevatel temperatuuridel Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A = -kccAcB , kus d kc -- reaktsiooni kiiruskonstant,
detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31
5.37. 5.38. 6.6 Valem nr.7 P RS = 5.39. a ∙b 5.40. 5.41. P – graafikust määratav jõud [kgf] 5.42. a, b – survepinna mõõtmed [mm] 5.43. 5.44. 6. Järeldused 6.1. Mänd, mis on kuivatus kapis olnud, selle niiskus on 0% ja immutatud puidul on ~60 %. Katse andmetest tuleb ka välja, et mida niiskem on puit seda tihedam see on. Täiesti kuiva puu (0% niiskust) tihedus on ~450 kg/m³ ja immutatud puu (niiskust ~60%) tihedus on üle 600 kg/m³. Katseandmetest järeldub, mida kuivem on puit seda tugevam see on. Kuiva puidu survetugevus on 70,9 N/mm² ja immutatul 17,2 N/mm². 6.2.
1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse
d Üldjuhul kehtib stöhhiomeetrilise võrrandi n1A+n2B+n3C+... produktid korral järgmine kineetiline võrrand dc A rA = = kccAn1cBn2ccn3 d Reakstiooni järk on astmenäitajate summa n1+n2+n3+... , kus reaktsiooni järk komponendi A suhtes on n1, komponendi B suhtes n2 jne. Lihtsamad diferentsiaalsed ja integraalsed kineetikavõrrandid: Kineetikavõrrandid Keemilise reaktsiooni katseandmetest saadud sõltuvuse CA = f () põhjal on võimalik 2 määrata rektsiooni järk ning kiiruskonstant kas integraalsel või diferentsiaalsel meetodil. Integraalse meetodi korral kontrollitakse, kas eksperimentaalselt saadud kontsentratsiooni sõltuvus ajast vastab mingile Tabelis 1 esitatud integraalsele funktsioonile (selleks tuleb tabelis esitatud integraalne võrrand viia kujule CA = f ()).
(kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom -nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus selles kohas (ilma pingete kontsentratsiooni arvestamata), [Pa]. 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? teoreetiline = pinge kontsentreerumise teoreetilistest arvutustest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel; efektiivne kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel; Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! Staatiline koormus on vähemuutuv (rakendub sujuvalt, mõjub kaua, muutub aeglaselt);
(konkreetsed) parameetrid! detaili materjali omadused pingekontsentraatorid detaili absoluutmõõtmed 15.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? Et teada saada, kas väsimustugevus on piisav 15.25. Mis on detaili väsimuspiir? Tsüklite arv, mille suurenedes detail puruneb 15.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? Pingetsüklie arvust, koormusest. 15.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? absoluutmõõtmete mõju arvuline näitaja: 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? pinnakareduse mõju arvuline näitaja: 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? Detailide väsimusohtu, võrreldes samast materjalist katsekehadega laboritingimustes määratud väsimuspiiriga, näitavad väsimuspiiri alanemise tegurid: 15.31
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite
M M max nom = T W0 Joonis 15.5 Pingete efektiivne kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel · tüüpjuhtude jaoks tuuakse käsiraamatutes. Praktikast on teada, et materjalide deformatsioonid ja pinged vahetult piirseisundi eel Hooke'i seadusele ei allu: Priit Põdra, 2004 231
kandevõimet ning vajaduse korral kontrollitakse mõõtmeid kuni on täidetud vajalikud tingimused. Real juhtudel on seda iteratsiooni võimalik lihtsustada ja talla vajalikud mõõtmed otseselt määrata. 3.2. PINNASE OMADUSED. OSAVARUTEGURID. Pinnase omaduste arvutusväärtused Xd tuleb määrata otseselt või normväärtuse Xk kaudu valemiga Xd = Xk / m kus m on pinnase omaduse osavarutegur. Pinnase omaduste normväärtused määratakse katseandmetest piisava ettevaatlik-kusega leitud keskväärtusena. Statistiliselt väljendatuna tähendab piisavalt ettevaatlik keskvääruts seda, et normväärtusest väikemaid väärtusi ei esine üle 5 % juhtudest ehk normväärtus on määratud 95 % garanteeritusega. (Sisuliselt vastavad normväärtused SNiP-i I piirseisundi tugevusparameetritele 1, c1 ja cu1.) Kandepiirseisundi arvutustes kasutatavate pinnase omaduste osavarutegurid on:
Gestaltpsühholoogia. (Wertheimer, Köhler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese
Teatud tingimustel on teatud tagajärjed Stiimulite ja reaktsioonide süsteem (must kast teadvus ja kõik subjektiivne (mida ei saa uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow): Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused
See tähendab seda, et sellisel juhul on impulsid mõlemal korral samasugused. Mida suurem on mass, seda suurem on ka ju energia vastavalt E = mc2 seosele. Kui me ei teaks Plancki konstandi arvväärtust, siis ei saaks teha peaaegu mitte ühtegi kvantmehaanilist arvutust. Nii et see Plancki konstant on tegelikult väga tähtis, seepärast tulebki ta sisu mõista. Ilmselt etendab ta kvantmehaanikas samasugust rolli nagu valguse kiiruse konstantsus ( vaakumis ) relatiivsusteoorias. Katseandmetest on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus: 91 h = 1,054 * 10-34 J*s = 1,054 * 10-27 erg*s. Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast on Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Väga tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga järgmine:
kaugemale keha teleportreerub ruumis või ajas. See on väga tähtis järeldus. Seda näitab ju kvantmehaanika ise. Kui me ei teaks Plancki konstandi arvväärtust, siis ei saaks teha peaaegu mitte ühtegi kvantmehaanilist arvutust. Nii et see Plancki konstant on tegelikult väga tähtis, seepärast tulebki ta sisu mõista. Ilmselt etendab ta kvantmehaanikas samasugust rolli nagu valguse kiiruse konstantsus ( vaakumis ) relatiivsusteoorias. Katseandmetest on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus: h = 1,054 * 10-34 J*s = 1,054 * 10-27 erg*s. Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast on Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Väga tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s.
See tähendab seda, et sellisel juhul on impulsid mõlemal korral samasugused. Mida suurem on mass, seda suurem on ka ju energia vastavalt E = mc2 seosele. Kui me ei teaks Plancki konstandi arvväärtust, siis ei saaks teha peaaegu mitte ühtegi kvantmehaanilist arvutust. Nii et see Plancki konstant on tegelikult väga tähtis, seepärast tulebki ta sisu mõista. Ilmselt etendab ta kvantmehaanikas samasugust rolli nagu valguse kiiruse konstantsus ( vaakumis ) relatiivsusteoorias. Katseandmetest on saadud Plancki konstandile järgmine väärtus: h = 1,054 * 10-34 J*s = 1,054 * 10-27 erg*s. Suurust, mille dimensiooniks on ENERGIA * AEG, nimetatakse mehaanikas mõjuks, sellepärast on Plancki konstant ka kui mõjukvant. h dimensioon ühtib ka impulsimomendi dimensiooniga. Väga tihti on aga Plancki konstant jagatud 2 piiga, seepärast on h tegelik arvväärtus aga järgmine: h = 6,62 * 10-34 J*s = 6,62 * 10-27 erg*s.
annaabi.ee 
