Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi, mis eraldub lahusest sademena. 3Ca + 2Na3PO4 = Ca3(PO4)2 + 6Na ja saame pehme vee, mis ei sisalda Ca ega Mg ühendeid · Permutiit saadakse liiva, sooda ja kaoliini kokkusulatamisel.Ioniite on kahesuguseid, ühed vahetavad katioone + , neid nim. kationiitideks, teised vahetavad anioone, neid nimetatakse anioniitideks.Juhtides looduslikku karedat vett läbi kationiidi asendavad vees sisalduvad Ca ja Mg ioonid kationiidi naatriumioone ja lahusesse tulevad kaltsiumioonide asemel naatriumioonid, mis vee karedust ei põhjusta.Üks Ca asendab kahte Na. · Kui kationiidi graanuli kõik naatriumioonid on asendunud kaltsiumioonidega, siis kationiit enam vett ei pehmenda.Siis tuleb kationiit regenereerida.Selleks juhitakse kationiidist läbi NaCl lahust.
(tiitrimisnõud), mõõtsilinder. Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 = 2CaCO3 + 2H2O Töö käik. Mg(HCO3)2 + 2Ca(OH)2 = 2CaCO3 + Mg(OH)2 + 2H2O Tiitrimisnõusse mõõtke 100 ml uuritavat vett, lisage 2-3 tilka metüüloranži ja tiitrige HCl mõõtelahusega. HCl lisage tiitrimisnõusse büretist tilkhaaval, vett samal ajal 3. Na-kationiidi filtrid: pidevalt loksutades, kuni lahuse värvuse muutumiseni (värvus muutub kollasest üle Ca(HCO3)2 + Na2R = CaR + 2NaHCO3 oranži punaseks). Büreti alg- ja lõppnäitude vahest leitakse üheks tiitrimiseks regenereeritakse ~ 6 kuu pärast 5-10% NaCl lahusega: kulunud HCl ruumala (VHCl). Tehakse 3 paralleelkatset (lubatud erinevus ruumalates CaR + 2NaCl = CaCl2 + Na2R 0,1 ml)
Triloon-B lisamisel sellesse lahusesse seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid veelgi püsivamasse kompleksi [MeY]2− vastavalt H2Y2− + [MeInd]+ → [MeY]2− + 2H+ + Ind− Kus H2Y2− on värvitu MeInd+ on lilla MeY2− on värvitu ja Ind− on sinine Kordasin tiitrimist 2 korda. Katse andmed: 1)7.1 ml 2)7.0 ml 3)6.95ml aritmeetiline keskmine: 7.016 ml Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Filtreerisin “Saarema vesi” läbi Na-katiooniitfiltri. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Loputasin pipette 2 korda selle pehmendatud (filtreeritud) veega. Pipeteerisin 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väike lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine
kus Ca- ja Mg-ioonid vees vahetuvad Na-ioonide vastu. Kationiidist ja filtrist läbinud vesi sisaldab naatriumvesinikkarbonaati ekvivalendselt toorvee mööduvale karedusele, NaSO4 ja NaCl ekvivalendselt toorvee püsivale karedusele. Soolade sisaldus seejuures ei vähene, ainule, et katlakivi tekitaja Ca- ja Mg-soolad on üle viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega. Pehmendatav toorvesi lasta läbi Na-kationiidiga täidetud laboratoorse filtri. Na- kationiidi kihi paksus on 300 mm, läbivoolu kiirus 2 min. 100 cm3. Pehmendatud vee leelisuse määramiseks võtta 100 cm3 pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud vett, lisada 3 4 tilka metüüloranzi ja tiitida 0,1 n HCl kuni punase värvuseni. a ×1000 × n Arvutus: = leelisus mg ekv/l 100 a2- triitimisel kulunud HCl - hulk n2- HCl lahuse normaalsus Lisasime 4 tilka metüüloranzi
lahust? Teades tiitrimiseks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ja molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca ja Mg ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees ehk üldkareduse. 33. Mis on ioonvahetajad? Ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega 34. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? H- kationiidi või OH-anioniidi abil 35. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. Jah. Nt 7-8% naatriumkloriidlahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 36. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid, sest karedas vees on olemas nii Ca, Mg ioonid kui ka (vesinik)karbonaadid. Kareda vee
võimalik soola abil vett pehmendada . Hea veepehmendussool on valmistatud puhtaimast vaakumsoolast ning lahustub järk-järgult ega muutu pudedaks. Soola abil vee pehmendamise protsess Tavalised veepehmendussüsteemid eemaldavad veest kaltsiumi ja magneesiumi ioonid ioonvahetuse käigus. Sellise ioonvahetuse eelduseks on kationiitmaterjaliga täidetud reservuaari olemasolu. Algselt on kationiit nõrgalt laetud naatriumi ioonidega, vee voolamisel jäävad kaltsiumi ja magneesiumi ioonid kationiidi sisse ning vahetavad välja naatriumi ioonid. Aja jooksul aga naatriumi ioonid kaovad ning seetõttu tuleb kationiiti aeg-ajalt regenereerida ehk teisisõnu tuleb kationiit vabastada kogunenud kaltsiumi ja magneesiumi ioonidest. Seda saab teha loputades kationiiti kontsentreeritud soolalahuses. Tavaliselt valmistatakse vajalik soolalahus eraldiseisvas reservuaaris, kus naatriumkloriidi graanulid aeglaselt lahustuvad. Veepehmendusseadmete optimaalseks ning probleemivabaks
aluse soolad. 29. Vee karedus. karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. 30. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. Karbonaatsest e. mööduvast karedusest saab lahti: Vee keetmisega; Ca(HCO3)2 CaCO 3 + CO2 + H2O; Ca(OH)2 lisamisel: Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 = 2CaCO3 +2H2O, Mg(HCO3)2 +2Ca(OH)2= 2CaCO3 +Mg(OH)2 +2H2O; Na-kationiidi filtrid: Ca(HCO3)2 + Na2R = CaR +2NaHCO3; H-kationiidi filtrid. Üldkaredusest saab lahti: Ca(OH) 2 lisamisel ja Na2CO3 lisamisel. CaSO4 + Na2CO3 = CaCO3 + Na2SO4 31. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes? Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril tõstes rõhku kaks korda suureneb ka gaasi lahustuvus kaks korda. 32. BHT- Biokeemiline hapnikutarve. Hapniku kogus, mida 1 l vees sisalduvad orgaanilised
Eristatakse kationiite, millel on võime vahetada positiivselt laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonid vees olevate naatriumi ja magneesiumi vastu ning anioniite, mis vahetavad negatiivselt laetud vee ioonid (kloriidid, sulfaadid). Kasutatakse paralleelset ja järjestikust vesinik-kaltsiumkationeerimist, mille puhul lastakse vesi läbi filtrite, mis on täidetud katioonidega (laetud kaltsiumi ja vesiniku ioonidega). Filteerimisel läheb vesi läbi vesinik-kationiidi ja kõik vee soolades lahustunud katioonid vahetatakse kationiidis s.t. vette läheb üle ekvivalentne kogus. Vee happesus peale kationiitfiltri läbimist on võrdne lähtevees olnud tugevate hapete soolade summaga. Järgneval H-kationeeritud vee kaltsiumkationiidi läbimisel toimub vahetus kaltsium-kationiidi ja soola vahel. 5. Elektrolüüs. See on vee soolatustamine ioniit6sete membraanide abil positiivsete ja negatiivsete ioonide vahetamise teel
samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et
ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel
ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel
ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel
ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na + ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide (HCO3) ja karbonaatioonide (CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii
025M – üldkareduse määramisel, sellega tiitriti uuritavat vett. 2) triloon-B 0.005M – jääk-üldkareduse määramisel pärast vee pehmendamist, sellega tiitriti pehmendatud vett. 9. Mis on ioonvahetajad? – Tahked ained, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid mõningaid ioone lahuses olevate ioonde vastu. Katioone vahetavad kationiidid ja anioone vahetavad anioniidid. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? – H-kationiidi ja OH-anioniidi abil. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. – Jah, on võimalik. Nt kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg ioonid. 2+ 12
2+ + 3Ca + 2Na3PO4 _ Ca3(PO4)2 + 6Na Üha laialdasemalt kasutatakse tänapäeval vee pehmendamiseks ioniite ehk ioonvaheteid. Enamik ioniite on tahked teralised või kuulikeste taolised ained, mis vees praktiliselt ei lahustu. Ioniidid seovad vees lahustunud ioone ja vahetavad need välja oma koostisesse kuuluvate ioonide vastu. Neid ioniite, mis vahetavad katioone, nimetatakse kationiitideks ja neid ioniite, mis vahetavad anioone, nimetatakse anioniitideks. Juhtides looduslikku vett läbi kationiidi asenduvad vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumioonid näiteks naariumioonide vastu, mille tulemusena lahusesse satuvad kaltsium- ja magneesiumioonide asemel naatriumioonid. Viimased ei põhjusta vee karedust ja nii saadaksegi pehme vesi. Kui looduslikku vett juhtida läbi anioniidi, siis asenduvad vees sisalduvad vesinikkarbonaat-, kloriid-, sulfaatioonid ja teised negatiivsed ioonid hüdroksiidioonide vastu. Seega on ioniitide abil võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett ehk
Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi Orgaanilisi lahuseid kasutatakse peamiselt : 1. Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoosuse andmiseks 2. Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest 3
Happelist lahust on võimalik tuvastada piima tilga abil see tõmbab tükki (tekib hapupiim). Ioonvahetus protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed vaigud või looduslikud materjalid Kui kationiit on naatriumvormis, siis anioniid peab olema kloriidvormis. Kui kationiid on vesinikvormis, siis anioniid peab olema vesinikvormis. Kationiidi ja anioniidid on regenereeritavad ehk taastatavad. Konsentreeritud väävelhape (98%), konsentreeritud lämmastikhape (64%), kontsentreeritud soolhape (35%), ammoniaagi vesilahus tavaliselt (25%) Orgaaniliste lahustite omadusi Orgaanilisi lahuseid kasutatakse peamiselt : 1. Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoosuse andmiseks 2. Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest 3
lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. On küll võimalik. Näiteks 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 12. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm 3. Kumba näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid näitajaid, kuna üldkaredus arvutatakse Ca ioonide ja Mg ioonide alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO 3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel
Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga Protsessi saab läbi viia kahe metoodikaga: 1. Vesi juhitakse läbi ioniidi (kolonntüüpi või reaktortüüpi seadmed); 2. Vette lisatakse ioniit, segatakse ning ioniit eraldatakse veest setitamise või filtreerimisega. Vee osaline pehmendamine Na-kationiidiga Na-kationiitfiltris on kationiidi pind küllastatud Na+ ioonidega. Vee juhtimisel läbi sellise kationiidi (Na-kat) vahetuvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid Na+ ioonidega filtrist. Ioonidikihti läbinud vesi sisaldab seega Ca2+ ja Mg2+ ioonidele ekvivalentses koguses Na+ ioone. Anioonide sisaldus seejuures ei vähene (HCO−3 , SO2−4 , Cl− läbivad filtri muutusteta), Na+ moolide arv aga suureneb Ca2+ ja Mg2+ moolide arvuga võrreldes kaks korda. Kuna Na-soolade lahustuvus on suur, ei teki sellise vee kuumutamisel
See on väga efektiivne, kuid energiamahukas ja kallis. Dest vett kasut peam laborites; 2)Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisald ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid eemaldavad vees leiduvad katioonid, anioniidid eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+- või Mg2+- ioonid asendavad kationiidi koostises olevaid H+-ioone (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO-3, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH--ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+- ja OH--ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH-=H2O. Ca2+ vahetumine: 2Na+R(t)-+Ca2+(l) Ca2+ (R)2(t)+2Na+(l); Cl-- iooni vahetamine: R+OH-(t)+Cl-(l) R+Cl-(t)+OH-(l). Sellist demineralis. vett kasut laialdaselt nii
peendispersed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonvahetus kare vesi lastalse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid eemaldavad vees leiduvad katioonid ning anioniidid eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonvahetuse kaudu: lahuses olevad Ca 2+ või Mg2+ - ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+ - ioonidega. Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO 3-, Cl-, SO42-) anioniidi koostises olevate OH- - ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- - ioonidega, mis moodustavad vee: H + OH = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65oC hakkab lagunema HCO3- H+ + CO32-. CO32- edasisel reageerimisel Ca2+ - ga sadestub veest välja CaCO3, mis on
peendispersed ained (muda, savi jne) ning mikroorganismid. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonvahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid ning anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+-ioonidega (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH- -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H+ +CO3²-
Püsiva kareduse põhjustavad CaCl 2, CaSO4, MgSO4, MgCl2, mis keetmisel ei kõrvaldu. Vee pehmendamiseks töödeldakse looduslikku vett ioonvahetajatega. Ioonivahetus kare vesi lastakse läbi ioonfiltri, milles sisalduvad ioniidid (tahke teraline mass) eemaldavad vees leiduvad lisandioonid. On kahte tüüpi ioniite: kationiidid - eemaldavad vees leiduvad katioonid; anioniidid - eemaldavad anioonid. Eemaldamine toimub ioonivahetuse kaudu: lahuses olevad Ca2+ või Mg2+ -ioonid asendatakse kationiidi koostises olevate H+-ioonidega (mis lähevad lahusesse). Samuti asendatakse kareda vee anioonid (HCO3-, SO42-, Cl-) anioniidi koostises olevate OH - -ioonidega. Niiviisi asendatakse karedust põhjustavad soolad järjestikku H+ ja OH- -ioonidega, mis moodustavad vee: H++OH- = H2O. Sellist demineraliseeritud vett kasutatakse laialdaselt nii laborites kui ka tööstuses. Vee kuumutamisel üle 65°C hakkab lagunema HCO3-H++CO3²-
annaabi.ee 
